Eesti_linnad Linn Pindala km2 Elanike arv ihedus in/km2 Osa linnaelanikest % Pindala osa % Tallinn 159.2 393222 2470.0 0.6 Tartu 39 97600 2502.6 2.6 Narva 84.5 58663 694.2 1.2 Pärnu 32.2 39728 1233.8 3.1 Kohtla-Järve 54 37201 688.9 1.9 Maardu 22.8 17524 768.6 4.4 Viljandi 14.6 17473 1196.8 6.8 Rakvere 10.6 15264 1440.0 9.4 Sillamäe 10.5 14252 1357.3 9.5 Kuressaare 15 13166 877.7 6.7 Võru 13....
Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1...
Variant 2 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Tariifidega ja maksetega lahtritele kehtestage raha formaat . Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja tasud näidud maksta kokku Kuupäev päev öö päev öö kokku 12.09.2011 19824 6552 6.10.2011 20098 6651 30,14 6,93 37,07 10.11.2011 20300 7000 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 57,86 30,73 88,59 6.03.2012 23515 10324 91,96 71,05 163,01 Variant 2 Lisage valemid Valemid sisestage sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Valemid ...
õpetaja Anne Rand Kuressaare 2016 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Tekstitöötlus......................................................................................................................... 4 1.1.Tabelarvutus..................................................................................................................4 2.Muud kontoritarkvara programmid........................................................................................5 2.1.Esitlustarkvara...............................................................................................................5 2.2.Andmebaasi tarkvara....................................................................................................
Gümnaasium, Keskkool kord kuus Gümnaasium, Keskkool kord päevas Gümnaasium, Keskkool kord päevas Kõrgkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord päevas Gümnaasium, Keskkool kord päevas Kõrgkool kord nädalas Gümnaasium, Keskkool kord päevas Kõrgkool kord nädalas Tabelarvutus (Excel, Calc) E-post harvem, kui kord kuus kord päevas kord kuus kord päevas harvem, kui kord kuus sagedamini kui kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas harvem, kui kord kuus sagedamini kui kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas harvem, kui kord kuus kord päevas
Failitbid: Tekstittlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, DOCX, DOCM, DOX, DOTX, DOCTM, Tabelarvutus: XLS, CSV Esitlus: PPT, PPS, PPTX, PPTM, POTX, POTM, POT Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP Programmid jm. ssteemsemad failid: (samas viirused vivad olla ka nendeks maskeerunud) EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX Video: MPG, AVI, MOV, MPEG Heli: WAW, MID, MP3,WMA Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR Elektrooniline kiri: EML, SNM
Klõpsates nupule Start presentation (Vt. Joonis ), alustate esitlusega, millega võivad virtuaalselt liituda kuulajad ning lisada märkuseid ja küsimusi ettekandjale. Joonis . Esitluse alustamine o Tekstifail (Document) Tekstiredaktor võimaldab töödelda tekste (Vt. Joonis ) ning sarnaneb tuntud tekstiredaktoritele, võimaldades valida erinevaid fonte, teksti suurust, stiili värvust, joondust jne. Joonis . Tekstitöötlus o Tabelarvutus (Spreadsheet) Tabelarvutuse abil saate luua erinevaid tabeleid ja diagramme (Vt. Joonis ). Tabel arvutus sarnaneb Microsoft Ecxel'ile, kuigi võimalused on siiski piiratumad. Sarnaselt Exel'iga on võimalik kasutada ka erinevaid valemeid, et oma tööd lihtsustada. Joonis . Tabelarvutus o Ankeet (Form) Google Docsi abil on võimalik teha ankeete, kuhu saab lisada teksti ja mitmikvalikuga küsimusi (Vt. Joonis ). Andmed salvestatakse tabelis. Ankeetide abil saab väga lihtsate
E-post: [email protected] ''Raamatupidaja'' Praktikaavaldus 08.11.2016 Soovin tulla Teie ettevõttesse raamatupidamis praktikale. Sain infot Teie kodulehelt 04.11.2016 kuupäevaga. Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine, äriõigus ja võlaõigus, tekstitöötlus ja tabelarvutus, karjääri planeerimine ja suhtlemise alused ning asjaajamine ja dokumendi haldus. Varasem töökogemus on mul pangas tellerina ning ka tänase seisuga erakliendihaldurina. Oma igapäevases töös puutub kokku investeerimise, pangaprogrammide ja klientide nõustamisega. Oma igapäevatöös kasutan erinevaid pangaprogramme, MS Excelit, MS Wordi. Minu töökeel on valdavalt eesti keel, kuid ka vene ning inglise keel. Inglise keeles suhtlen kliendiga vabalt. Olen hea meeskonnatöötaja
Kuidas jaotatakse programme otstarbe järgi. 19.Nimeta operatsioonsüsteeme (üksikkasutajele, mitmele kasutajele) *üksikkasutajale: DOS, Windows 95, Windows 98, Windows..., Linux *mitmele kasutajale: Windows NT, Unix 20.Nimeta operatsioonisüsteemi ül. *arvutikäivitamine *süsteemi algseadeparameetrite paikapanemine *süsteemi ümberkonfigureerimine *tarbeprogrammide kasutuse juhtimine *juhtimis-,haldamis- ja järelvalvefunktsioonide teostamine 21.Nimeta tarbeprogramme *tekstitöötlus *tabelarvutus *andmebaasid *esitlusgraafika *majandus *küljendus, kirjastus *õppe *multimeedia rakendused *arvutiside
3. Kas jaanuarikuu eelarve täitmine oli täpsem kui detsembris? 4. Kas koostatud eelarved olid täielikud või tegelikult esines sissetulekuid ja väljaminekuid, mida ei olnud eelarvesse lülitatud? 5. Kas sisetulekute ja väljaminekute liigitamisel esines raskusi? Kas kursusel antud majapidamiseelarve vorm oli Teile sobiv kasutada või teeksite sinna muudatusi, täiendusi? 6. Kuidas pidasite sissetulekute ja väljaminekute arvestust: tarkvara, tabelarvutus, paber- pliiats? 7. Kas jätkate isikliku eelarve koostamist ja/või sissetulekute ja väljaminekute arvestust? 8. Millised on Teie arvamused, hinnangud sellise ,,elulis-praktilise" kogemuse saamise kohta? Ülevaade vormistada arvutikirjas, reavahega 1. Palun mitte vormistada tiitellehte, oma nimi tuua töö päises. Ülevaate maht maksimaalselt 2 A4 lehekülge.
Eelnev 5-aastane töökogemus (soovitavalt erasektoris) Personalitööalane töökogemus 4.4 Juhtimiskogemus Tippjuht Keskastme juht x Esmatasandi juht Ei ole nõutud Projektide/töögruppide juhtimise kogemus. 4.5 Arvutikasutamise oskus Ei ole vajalik Baas Edasijõudnu Kõrgem Tekstitöötlus MS Word X Tabelarvutus MS Excel X Esitlus MS PowerPoint X Infootsing Internet X Explorer Töökorraldus MS Outlook X Personaliarvestusprogramm X Persona MS Word ja MS Excel vähemalt arvutikasutaja oskustunnistuse eksamiprogrammide
Kontrollsümboleid võib esitada ka kaheksandik või siis kuueteistkümnendik kujul. Enamik programme, mida kasutatakse, on seotud teatud kindlate failitüüpide ja protokollidega. DOS ja Windows operatsioonisüsteemides kasutatakse faililaiendit tavaliselt selleks, et identifitseerida programmi, millega mingi fail on seotud. (Faililaiendid ja nende seosed 2006) Näiteid faililaienditest · Tekstitöötlus: DOC, TXT, RTF, DOT, WPS, WPD, SXV, ODT · Tabelarvutus: XLS, CSV, SXC, ODS · Andmebaasid, andmefailid: MDP, XML, DAT · Esitlus: PPT, PPS · Veebilehed: HTML, HTM, PHP, ASP · Programmid jm. süsteemsemad failid: EXE, BIN, COM, INI, DAT, PIF, VBX, BAT, SYS · Video: MPG, AVI, MOV, MPEG, WMV · Heli: WAW, MID, MP3, RAM, WMA · Pildid: JPG, JPEG, GIF, BMP, PNG, TIFF · Kokkupakitud failid: ARJ, ZIP, RAR, TAR, GZ · Elektrooniline kiri: EML, SNM
helitöötluse programmid jne); · erialaprogrammid - paljudele kasutajatele ja kindlas valdkonnas (raamatupidamistarkvara, meditsiinilise diagnostikaga seotud tarkvara jne); · individuaalprogrammid - üksikkasutajate spetsiifiliste ülesannete lahendamiseks. Kontoritarkvarapaketid Need paketid sisaldavad erinevaid programme, mida tavaliselt kasutatakse kontorites, õppeasutustes vms. Sellistes kogumikutes on tavaliselt olemas tekstitöötlus-, tabelarvutus-, esitlus- ja andmebaaside haldamise programmid. Kuid sõltuvalt kontoritarkvarapaketist võib seal ka olla lihtsamad pildi- ja helitöötlusprogrammid, elektroonilise märkmiku pidamisvahendid, e-posti haldamistarkvara jne. Levinumad paketid on tasuline MS Office, tasuta OpenOffice.org, veebipõhised tasuta Google Docs ja Zoho. Tekstitoimetid - teksti kirjutamiseks, kujundamiseks, vormistamiseks, välja printimiseks, salvestamiseks jne mõeldud programmid.
1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne). 1.2 TARKVARATEHNIKA - Tarkvara projekteerimist, teostust, testimist ja dokumenteerimist hõlmav tehnikaharu. 1.3 TARKVARATEHNIKA RAAMISTIK - Raamistiku moodustavad (vt pikemalt jutust): Eesmärgid milline peab tarkvara olema Laitmatus; kasutatavus; majanduslik tasuvus. Protsess sammud, mida tegemisel läbida Nõuded (requirements); kavandamine (design); teostamine (implementation); valideerimine(validation); tugi (support).
1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne). 1.2 TARKVARATEHNIKA - Tarkvara projekteerimist, teostust, testimist ja dokumenteerimist hõlmav tehnikaharu. 1.3 TARKVARATEHNIKA RAAMISTIK - Raamistiku moodustavad (vt pikemalt jutust): Eesmärgid milline peab tarkvara olema Laitmatus; kasutatavus; majanduslik tasuvus. Protsess sammud, mida tegemisel läbida Nõuded (requirements); kavandamine (design); teostamine (implementation); valideerimine(validation); tugi (support).
1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne). 1.2 TARKVARATEHNIKA - Tarkvara projekteerimist, teostust, testimist ja dokumenteerimist hõlmav tehnikaharu. 1.3 TARKVARATEHNIKA RAAMISTIK - Raamistiku moodustavad (vt pikemalt jutust): ● Eesmärgid – milline peab tarkvara olema – Laitmatus; kasutatavus; majanduslik tasuvus. ● Protsess – sammud, mida tegemisel läbida – Nõuded (requirements); kavandamine (design); teostamine (implementation); valideerimine(validation); tugi (support).
· Aktiveerid vasakult vajalikud failed · Aktiveerid paremal poolel kausta , kuhu soovid nad lisada ja nooltel klõpsides paigutad failid vasakult paremale (failinimedes ei tohi olla tühikuid!) -> OK Faililained ( file extension ) · .doc tekstifail Word · .rtf tekstifail WordPad · -txt tekstifail (text only) NotePad · .sxw tekstifail OpenOffice Writer · .xls tabelarvutus Excel · .sxc tabelarvutus OpenOffice Calc · .pps esitlus Powerpoint Show · .ppt esitlus Powerpoint presentation · .sxi esitlus OpenOffice Impress · .htm(l) veebi tekstivorming · .jpg pildifail Rastergraafika · .bmp pildifail bittgraafika · .gif pildifail animatsioon (liikuv) · .tif pildifail rastergraafika · .wav helifail ·
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid
Esimene Microsoft Office sisaldas Wordi, Excelit ja PowerPointi, seda tutvustati 1. augustil 1989. Praeguseks on Microsoft Office läbi teinud suure arengu ja viimane Office anti Windowsile välja 2010. aastal ning sellel on olemas erinevad tarkvarakomplektid, millest ma hiljem ka juttu teen. Järgmisena räägin Microsoft Office erinevatest programmidest natuke täpsemalt. Word on tekstitöötlusprogramm. See pakub parimaid võimalusi professionaalse kvaliteediga dokumendi loomiseks. Excel on tabelarvutus ja tabeltöötlusprogramm. Tabeltöötluseks kasutatavad valemid ja funktsioonid on võimalusterohked ja paindlikud. PowerPoint on esitlusprogramm. See annab palju erinevaid võimalusi esitluste loomiseks ja nende jagamiseks teiste inimestega. Outlook on programm e-kirjade saatmiseks ja vaatamiseks. Sisaldab ka kalendrit ja tööülesandeloendit. OneNote on märkmete kogumise programm. See võib koguda kasutajate märkmeid
pakkumised hankijatele müügifaktid inventari liikumine palgad arved ja maksed jne 29. Administreerimis-/ juhtimissüsteemid Kontori automatiseerimissüsteemid kontoritöötajate töö efektiivsuse tõstmiseks siia kuuluvad: grupitöövahendid (e-mail, dokumentide juhtimine, kalender jne) töövoogude juhtimissüsteemid (ülesannete täitmise juhtimine, projektijuhtimispaketid) üldised rakendused (tekstitöötlus, tabelarvutus jne) Juhtimist toetavad süsteemid võimaldavad tagasisidet organisatsioonis toimuvate protsesside, nende sisendite ja väljundite kohta ja toetavad otsuste vastuvõtmist aruandlussüsteemid (Information reporting systems (IRS)) otsuste tegemise toetussüsteemid (Decision support systems (DSS)) juhtkonna (täidesaatva võimu) rakendused (Executive information systems (EIS)) 30. Rakendussüsteemide andmekasutus
Joonis 22. Windows Key ehk Start menüü Application key avab aktiivse objekti kohtmenüü (vt joonis 23) nagu hiire paremklõps. Joonis 23. Application key ehk aktiivse objekti kohtmenüü Klaviatuuri kasulikku teavet saab lugeda siit . 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid Käesoleval veebilehel saada olevad interaktiivsed koolitusprogrammid annavad ülevaate kontoritarkvara Microsoft Office 2007 ja Microsoft Office 2003 tekstitöötlus-, tabelarvutus-, ja esitluspaketist. Lisaks tutvustatakse Internetikeskkonna mõisteid, turvariske, veebilehtedel navigeerimist ja e-posti kasutamist. (eTraining, 2010) Õppeprogrammide kasutamiseks peab arvutisse olema installeeritud Adobe Flash Player . 2.3.1 Tekstitöötlus Tekstitöötluse õppeprogramm annab Teile teadmised ja oskused teksti töötlemisel personaalarvutiga. Õppeprogramm õpetab Teid, kuidas sooritada põhioperatsioone, 15
Detailse eelarve koostamine ühele ehitisele on väga aega nõudev protsess, mis hõlmab suures hulgas mahtude kogumist ja analüüsimist. Igasugune tehnoloogia, mis seda protsessi kiirendaks ja muudaks mahu arvutust täpsemaks vähendaks oluliselt eelarvestajate töökoormust. Võrreldes varasemaga pakuvad arvutid tänapäeval mitmeid eeliseid, milledeks on vigade vähenemine eelarvetes ning nende koostamise kiirus. Põhilised vahendid eelarvete koostamiseks tänapäeval on erinevad tabelarvutus programmid (nt Excel), eelarvestamise tarkvarad, digitaliseerimiseks mõeldud tahvelarvutid, otse arvuti ekraanil digitaliseerimise vahendid (nt AutoCAD) ning viimaseks võimaluseks on 3D CAD süsteemid, mille rakendamine on alles väga varajases arengustaadiumis. 8 1. Tabelarvutusprogramm Tabelarvutusprogramm simuleerib paberil olevat ruudustikku. See jaguneb ridades ja veergudeks. Suurim
saatjate aadresse paremini hallata. 1.6Open Office OpenOffice.org on hetkel suurim käimasolev vaba tarkvara projekt; selle arendust koordineerib maailma üks juhtivaid IT-suurettevõtteid Sun Microsystems. See töötab enamasti kõikide operatsioonisüsteemidega. Nii nagu Microsoft Office koosneb komponentidest (Word, Excel, PowerPoint, Access ning teised), koosneb ka OpenOffice sarnastest osadest. Põhituumiku moodustavad Writer (kirjutaja), tabelarvutus Calc, esitlusvahend Impress ja andmebaasirakendus Base. OpenOffice.org on saadaval internetis tasuta, kui MS Office on tasuline. MS Office on programmide ja võimaluste poolest sarnased (nt. OpenOffice.org Writer ja Microsoft Office Word). Seda võivad kopeerida ja kasutada kõik (kodud, koolid, firmad). Menüüde suhtes on OOo Writer ja MS Word sarnased. Programmisisesed aknad on MS Wordis ainult küljepaanid ,kuid Writeris on nii dokitud , kui ka vabalt liikuvad aknad.
näiteks tudengi juures, kellel oli veel piisavalt raha, et endale 8000.- krooni eest arvuti osta, aga kellel ei ole raha, et endale 30000.- krooni eest vajalikku laiatarbetarkvara osta. Siiski oleks soovitav, et see tudeng, endale jalad alla saanuna, hakkab oma tarkvara legaliseerima. Tõsi ta on, et kommertstarkvara maksab palju, aga siinkohal lihtsalt lööb välja kummaline joon arvutikasutajate juures hangitakse endale mingis valdkonnas (näiteks arvutigraafika, tekstitöötlus või tabelarvutus) kõige kallim ja parem programm, mis saadaval on. Tavaliselt on see programm kommertstarkvara ja maksab kallist raha, mida aga välja käia ei taheta. Üldjuhul lihtsalt ei taheta saada aru, et selleks, et vanaemale kirja või milleski referaati kirjutada, ei ole vaja kasutada tingimata kallist Microsoft Wordi, mille juures nagunii enamikku seal sisalduvatest funktsioonidest ei kasutata, vaid piisab ka Microsoft Wordpadist,
Möödas on ajad, kui meili kaudu liikuvad viirused kuulusid utoopia valdkonda ja piirdusid hoiatuse vormis sisutute kirjadega, mille ainsaks ohuks oli, et lihtsameelne kasutaja neid valimatult edasi saatis, tekitades serverite ummistumise ohu. Tänapäeva meili- ja rakendusprogrammid on sedavõrd edasi arenenud, et meiliga saab saata ka käivitatavaid faile, mida kasutaja paari hiireklõpsuga avada saab. Veelgi enam, ka traditsioonilistesse dokumendi-, tabelarvutus- jms. failidesse on lisandunud käivitatava osa lisamise võimalus. Kasulike funktsioonide toimetamise kõrval võib aga ka dokumentides sisalduda ka viirusi või trooja hobuseid. Trooja hobune on programmilõik, mis kasulikuks maskeerununa kasutajat end käivitama ahvatleb, kuid kasuliku funktsiooni täitmise varjus ka ebasoovitavaid tegevusi korda saadab (näiteks meilib ründajale mõned kasutaja paroolid). Viimase aja tõsiseltvõetavamaid trooja
osad omavahel suhtlevad, milliseid suuri valmistükke süsteem kasutab Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina mitmesuguste komponentide kokkupaneku, s.t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. : Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured "valmiskomponendid", näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks , Teegid ehk libraries Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid: Tekstitöötlus, näiteks Word või LibreOffice , Tabelarvutus, näiteks Excel Raamatupidamise tarkvara , Arendustarkvara, näiteks Eclipse või vscode , Veebibrauser Valdkonniti domineerivad programmeerimiskeeled : Universaalseim, välja arvatud tippkiirust nõudvad või embedded või brauseri- või operatsioonisüsteemi-rakendused: Java 17 Maksimaalset kiirust nõudvad rakendused, embedded ja süsteemprogrammeerimine: C, C++
kord nädalas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas kord päevas kord nädalas kord kuus kord päevas harvem, kui kord kuus kord päevas kord päevas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord päevas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas kord nädalas kord päevas kord nädalas sagedamini kui kord päevas Tabelarvutus (Excel, Calc) kord kuus harvem, kui kord kuus kord kuus kord kuus harvem, kui kord kuus kord päevas kord nädalas kord nädalas sagedamini kui kord päevas harvem, kui kord kuus kord nädalas kord nädalas kord nädalas harvem, kui kord kuus kord kuus sagedamini kui kord päevas kord kuus kord kuus harvem, kui kord kuus kord kuus kord nädalas kord kuus harvem, kui kord kuus harvem, kui kord kuus harvem, kui kord kuus kord nädalas kord kuus kord kuus harvem, kui kord kuus kord kuus
rakendused ettevõttes) all mõistame rakendustarkvara, mis võimaldab teatud spetsiifiliste omadustega dokumentide loomist, modifitseerimist ja kasutamist. Tüüpilisi kontorirakendusi: CorelOffice (www.corel.com); LotusSmartSuite (www.lotus.com); MicrisoftOffice (www.microsoft.com); StarOffice (www.stardivision.com) Tüüpilisteks kontorirakendusteks on: Tekstitöötlus kõikvõimalike tekstide ja dokumentide loomiseks ja muutmiseks; tabelarvutus arvandmete töötlemiseks, nendevaheliste seoste mõju hindamiseks ja arvnäitajate graafiliseks esitamiseks; esitlusgraafika esitluste ettevalmistamiseks ja nende presenteerimiseks; graafikavahendid pildilise informatsiooni ja skeemide töötlemiseks; andmebaasid lihtsamate andmekogumite loomiseks ja andmete töötlemisega seotud protseduuride realiseerimiseks. Lisaväärtus. Kontorilahenduste kasutamise efekt on seotud dokumentide loomisele, nende muutmisele ja
com) on regulaarselt uute postitustega täienev veebileht, kus postitused on tagurpidi • Analüüsi aruanded koostatakse reeglina arvandmete võrdlustena tabelite ja graafikute kujul ajalises järjekorras - esimesena ilmub alati viimasena lisatud tekst, foto või audioklipp); Sünkroonset Keskendub üksiksündmustele ning tegeleb nende lähema vaatlusega.• Rõhk omaduslikel parameetritel nagu materjaliloomet võimaldav(Tekstitöötlus-Google Docs) Tabelarvutus(Google spreadsheet) Esitlus isikute seisukohad, meediakanalite poolt antud hinnangud, autorite poolt kasutatud argumendid jne. (ZohoShow); Audiol-videol põhinev sotsiaalne- Videoteated (YouTube, GoogleVideo,Heliteated • Kvalit analüüsi kasutatakse näiteks o meediakampaaniate kulgemise hindamisel või meediaavalikkuses (Broadcast,); Ruumiline ja geograafiline sotsiaalne GoogleEarth; Rühmatöö vahendid.
Seejuures võib plaani ajahorisont ulatuda mõnest kuust mitme aastani. Täiuslikumad ärisimulaatorid arvutavad lisaks finantsprojektsioonidele välja ka ettevõtte nüüdisväärtuse. Seega saavad otsustajad hinnata, kuidas üks või teine majanduslik stsenaarium mõjutav ettevõtte väärtuse kujunemist. Töövahendid Dünaamilise eelarvestamise ja ärisimulatsiooni jaoks on välja töötatud spetsiaalsed rakendused. Tavalise eelarvestamise levinuimaks töövahendiks on tabelarvutus- programmid. Kuigi tabelarvutuse tarkvara võimaldab ka ärisimulatsiooni, on sellel meetodil mitmeid puudusi: · iga perioodi jaoks koostatakse uus fail. Kui tegu pole just ühemehefirmaga, tekib tavaliselt segadus mitme isiku poolt koostatud plaaniversioonide 55 ühtlustamisega. Kokkuvõttes võib igal otsustajal olla täiesti erinev dokumendi versioon (sh erinevad arvutusmudelid);
· klientide tellimused · pakkumised hankijatele · müügifaktid · inventari liikumine · palgad · arved, maksed jne Kontori automatiseerimissüsteemid on (kontori)töötajate töö efektiivsuse tõstmiseks · grupitöövahendid (e-mail, dokumentide juhtimine, kalender jne) · töövoogude juhtimissüsteemid (ülesannete täitmise juhtimine, projektijuhtimispaketid) · üldised rakendused (tekstitöötlus, tabelarvutus jne) Juhtimist toetavad süsteemid Võimaldavad tagasisidet organisatsioonis toimuvate protsesside, nende sisendite ja väljundite kohta Seda tüüpi süsteemid toetavad otsuste vastuvõtmist ja teadmise loomist ja siia alla kuuluvad: · aruandlussüsteemid (Information Reporting Systems) või (Management Reporting Systems) · otsustamise toetussüsteemid (Decision Support Systems (DSS)) · juhtkonna (täidesaatva võimu) rakendused (Executive Information Systems (EIS))
võimalik. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98,m WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks ehk tarbeprogrammideks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab ning mis käivitatakse alles pärast operatsioonisüsteemi tarkvara alglaadimist. Rakendustarkvarad võib jaotada mitmeks suureks rühmaks: · laiatarbe ehk standardprogrammid paljudele kasutajatele ja paljude rakenduste jaoks(tekstitöötlus, tabelarvutus, andmebaasid, esitlusgraafika, arvutiside ja võrguprogrammid), · Erialaprogrammid-paljudele kasutajatele kindlas rakendusvaldkonnas (raamatupidamine,meditsiin, projekteerimis ehk kavandamisprogrammid, väljaõppe- ja õppimisprogrammid jt).Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office või OpenOffice.org sisaldab mitut erineva otstarbega
1.2 Tarkvara 1.2.1 Mõisted 1.2.1.1 Termini ,,tarkvara" tähendus. Tarkvara (software) - arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne). 1.2.1.2 Operatsioonisüsteemi olemus, levinud operatsioonisüsteemide näited. Arvuti koosneb kolmest põhiosast: riistvara, operatsioonisüsteem ja rakendused(viimased kaks moodustavad kokku arvutis oleva tarkvara kihid). Operatsioonisüsteem on programm, mis toimib vahendajana rakenduste ja riistvara vahel. Selle põhieesmärgiks on pakkuda kasutajale keskkonda rakendustega töötamiseks. Operatsioonisüsteem pakub ka rakendustele liidest seadmete kasutamisel
Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured “valmiskomponendid“, näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks Teegid ehk libraries Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid, Neid saab tihti juhtida ja mõne teise tarkvarapaketiga programmiliselt siduda, a la: Tekstitöötlus, näiteks Word või LibreOffice Tabelarvutus, näiteks Excel Raamatupidamise tarkvara Arendustarkvara, näiteks Eclipse Veebibrauser Raamistikud ehk frameworks Edasiarendamiseks ja ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näite-rakendused, levinud eeskätt „tüüpiliste“ andmebaasi-kesksete veebirakenduste jaoks. Igast hästi läbimõeldud rakendusest võib saada selline näiterakendus. Populaarseid raamistikke: Microsoft .NET Java Spring
annaabi.ee 
