proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Romaanid „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Professor Martensi ärasõit” (1984) „Vastutuulelaev” (1987) „Wikmani poisid” (1988) „Väljakaevamised” (1990) „Tabamatus” (1993) „Paigallend” (1998) „Tahtamaa” (2001) Jutustused „Mardileib” (1973) „Kolmandad mäed” (1975) „Taevakivi” (1975) „Kajalood” (1980) „Ülesõidukohad” (1981) „Silmade avamise päev” (1988) „Järelehüüd” (1994) Luule „Söerikastaja” (1958) „Kivist viiulid” (1964) „Lauljad laevavööridel” (1966) „Vihm teeb toredaid asju” (1969) „Voog ja kolmpii” (1971)
,,Keisri hull" (1978) ,,Põgenemine" (2000) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Vürst" Luule ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Onu" ,,Söerikastaja" (1958) ,,Tabamatus" (1993) Jutustused ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Paigallend" (1998) ,,Mardileib" (1973) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Tahtamaa" (2001) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) Novellid ,,Taevakivi" (1975) Mälestused
silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära. Kui varem soovisin, et mu muusika oleks tabamatu et ta nagu jookseks eest ära, oleks püüdmatu ja teda ei saaks hetkesse fikseerida, siis praegu meeldib mulle taoline tabamatus endiselt, kuid enam ma ei soovi, et muusika püüdmatult eest ära jookseks, vaid et ta oleks kuulates tugev ja sügav. Et temas oleks selline jõud, mis on tabamatu kuid tajutav selline jõud, mis poleks veenirena kerge vaid vääramatu tugevusega toimiv. Kui varem kujutlesin, et muusika liiguks nagu kuulaja ees, siis praegu ta nagu peaks ideaalis lükkama või tõukama. Samas soovin, et muusika tervik oleks õrn nagu süsteem, mille tasakaal püsiks kui nõelateral.
Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Silmade avamise päev" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) · ,,Kallid kaasteelised" (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu ,,Suureks saamine" järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos. [5] Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972)
poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. Romaanid ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Loe läbi ,,Politseiinspektor Sanchezi kaemus". Vasta täislausetega. 1. Missuguse luulezanriga on tegu? Mis vormis luuletusega on tegu? 2. Kuidas sellest aru saad (mis tunnustele vastab?) 3. Kus toimub tegevus? Kirjelda vangla arhitektuuri, seisukorda, mõõtmeid. 4. Kus paiknesid vanglas kaks vangi? 5. Leia üks metafoori ja üks võrdlus. 6
vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) Novellid · ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · ,,Pöördtoolitund" (1972) · ,,Rist" · ,,Stahli grammatika" · ,,Vandenõu" · ,,Väike Vipper" · ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" · ,,Minu onupoja jutustus" · ,,Tuhatoos"
· 1996: Riigivapi teenetemärk I · 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia · 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest Loomingu ülevaade Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) Jutustused · "Mardileib" (1973) · "Kolmandad mäed" (1975) · "Taevakivi" (1975) · "Kajalood" (1980) · "Ülesõidukohad" (1981) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Järelehüüd" (1994) Näidendid
aga hulluks ning suletakse pikkadeks aastateks vanglasse. 1982 «Rakvere romaan» 1984 «Professor Martensi ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid» Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J
,,Ülesõidukohad"(1981), ,,Silmade avamise päev"(1988), ,,Järelhüüd" ning romaanis ,,Wikmani poisid"(1988). Romaanis on kujutatud koolielu II maailmasõja eelse Tallinna ühes esindusgümnaasiumis. ,,Väljakaevamised" (1990), kujutab stalinismi ohvrite naasmist vangistusest ja väljasaatmisest nind nende lülitumist tavapärasesse ellu 1950. aastate keskel ehk samal aja kui Kross GULAGist tagasi saadeti. Jüri Vilmsi elu ja Eesti vabariigi rajamist jägib romaan ,,Tabamatus"(1993). Eesti Vabariigi saatuseaastad II maailmasõja eel ja ajal on kujutamisfookuses isikuromaanis ,,Paigallend"(1998), mida kriitika on pidanud Krossi kunstiliselt mõjukaimaks teoseks. Kross on tõlkinud vene,inglise, prantsuse, saksa, rootsi, soome ja ungari keelest, vahendanud peamiselt luulet ja värsivormilisi teoseid. Tema teosed on äratanud tähelepanu ka välismaal ja on tõlgitud vene, gruusia, tsehhi, läti,
Baltikumi andmine Moskva meelevalda. Krossi teosed sisaldavad alati mingilgi tasemel poliitilist pinget. 7. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Jumaliku sädemega leitud pealkiri «Paigallend» - tähendab, et paigal küll, aga ikkagi lend; soovi korral ka vastupidi see ühendab Ullo Paeranna saatuse teose teise plaaniga. Sest Krossile armsaks saanud kombel (markantseimaks näiteks «Professor Martensi ärasõit» ja «Tabamatus») on peategelasel teadagi teisik. Seekord ei kuulu ta üldsegi inimkonna esindajate hulka. Paerand ja Estland on kaksikvennad kuni viimse veretilgani, nii et Ullo isalgi tuleb ümber kehastuda Euroopaks (keda romaani väga jõulistel lõpulehekülgedel omakorda kehastab Churchill) ja ühe perekonna lahutuseloost saab ühe väikeriigi reetmise lugu. Niisiis, Euroopa kui rongaisa ja Eesti kui mahajäetud imelaps. Selline on tugevasti lihtsustades ja
Siin on tõestisündinud lood ning uskumatud kuulujutud. ,,Musta pori näkku" (2008) Seda raamatut ei ole võimalik kahe silma vahele jätta juba ülisuure tiraazi tõttu. Ma otsustasin selle menuka teose läbi lugeda puhtalt uudishimust, kuna Mihkel Raud ise mulle väga sümpaatne inimene ei tundu. Raamatus, mis on Eestis ainuke tõeline rockmuusiku biograafia, kirjutab ta julgelt 1980. aastate Eesti rockmuusikast ja selle aja muusikutest ning enda eksirännakutest tavainimesele tabamatus maailmas. Samas võib seda raamatut võtta ka kui ühest ajastust ja noortest selle keskel, kes ennast lihtsalt lõbusalt aega veetes surnuks joovad. Ise ütleb ta nii: ,,Selle raamatu lehekülgede sajad ja sajad tegelased liuglesid läbi terve dekaadi peaaegu katkematus mäluaugus. Ja ometi leidsid nad keset surmatrotsivat elupõletamist endas jõudu ning viitsimist luua kõige imelisemad laulud." Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute
2006. aastal määrati talle riigi elutööpreemia. Samal aastal omistati Krossile Aasta Eurooplase tiitel. 7 Looming Romaanid · "Kolme katku vahel" IIV (19701980) · "Keisri hull" (1978) · "Rakvere romaan" (1982) · "Professor Martensi ärasõit" (1984) · "Vastutuulelaev" (1987) · "Wikmani poisid" (1988) · "Silmade avamise päev" (1988) · "Väljakaevamised" (1990) · "Tabamatus" (1993) · "Mesmeri ring" (1995) · "Paigallend" (1998) · "Tahtamaa" (2001) Novellid · "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) · "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) · "Pöördtoolitund" (1972) · "Rist" · "Stahli grammatika" · "Vandenõu" · "Väike Vipper" · "Järelehüüd Kuusiku peremehele" · "Minu onupoja jutustus" · "Tuhatoos" · "Pulmareis" · "Eesti iseloom" · "Põgenemine" · "Vürst" · "Morse"
infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed
rahvusriiki ning selle ideaali. Jaan Krossi romaanide tegelastel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. Jaan Krossi romaanide Eestini on praegusel Eestil veel pikk tee ees. (Tulvet, 2007) 2.3.2. Romaanide loetelu ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) 7 ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) 2.4. Näidendid Jaan Kross on ise kirjutanud 2 näidendit: ,,Doktor Karelli raske öö" ning ,,Vend Enrico ja tema piiskop". Jaan Krossi mitmest romaanist on tehtud näidendeid. Lavastajaks on olnud Mikk Mikiver. 1984. aastal esietendus Draamateatris ,,Keisri hull", 1991. aastal Soome rahvusteatris ,,Doktor Karnelli raske öö", 2000
millel ta lapsena mängis, võõraste käest tagasi osta. Klaara-proua, kes klaveri uueks omanikuks oli saanud, hoiab muusikariistast kümne küünega kinni ning nöörib Sõrdilt kahekordse hinna, mida klaver tegelikult väärt on. Kross kujutab läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude reziimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde. 1993.a. ilmus "Tabamatus". 1994.a. ilmus "Järelehüüd". 1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. ,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis sellegi väljakutse vastu ning kirjutas «Tahtamaa»." (Rein Veidemann)
Jaan Kross kirjutas oma romaanides peamiselt Eestist see oli tema südameasi. Ta rääkis Eesti rahvuse ja Eesti riigi ideaali ülesehitamisest. Tema romaanide tegelaskujudel on vastutus oma rahva ja maa ees, kust põgeneda ei saa. ROMAANIDE LOETELU: ,,Kolme katku vahel" I-IV (1970-1980) ,,Keisri hull" (1978) ,,Rakvere romaan" (1982) ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaevad" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) Jutustused: ,,Mardileib" (1973) ,,Kolmandad mäed" (1975) ,,Taevakivi" (1975) ,,Kajalood" (1980) ,,Ülesõidukohad" (1981) ,,Silmade avamise päev" (1994) Näidendid: ,,Doktor Karelli raske öö" (2000) ,,Vend Enrico ja tema piiskop" (2000) Mälestusteosed: ,,Kallid kaasteelised" (2003) ,,Kallid kaasteelised II" (2008) TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Kross Virumaa kirjanduspreemiaga
õigusteadust. 1946-1954 arreteeriti ja viibis Gulagi laagrites. Pärast naasmist hakkas professionaalseks kirjanikuks. Alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Lõpu poole keskendus mälestusraamatute kirjutamisele. Looming sisaldab romaane, novelle, jutustusi, näidendeid, luulet, mälestusi. Romaanid: ,,Kolme katku vahel", ,,Keisri hull", ,,Rakvere romaan", ,,Wikmani poisisd", ,,Vastutuulelaev", ,,Tabamatus", ,,Väljakaevamised", ,,Paigallend", ,,Tahtamaa", ,,Mesmeri ring" jne. Novellid: ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ,,Pöördtoolitund", ,,Vandenõu", ,,Pulmareis", ,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust
Klaara- proua, kes klaveri uueks omanikuks oli saanud, hoiab muusikariistast kümne küünega kinni ning nöörib Sõrdilt kahekordse hinna, mida klaver tegelikult väärt on. Kross kujutab läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude reziimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde. 1993.a. ilmus "Tabamatus". 1994.a. ilmus "Järelehüüd". 1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha. 6 ,,Siis pöördusid lugejad Krossi poole: tulgu ta kaasaega. Ja Kross ehtsa rahvakirjanikuna võttis
isiksuste kujutaja. Tema sulg joonistas osavalt isiku ja ajastu pildi nii 16. sajandil elanud eesti päritolu pastorist ja kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ("Kolme katku vahel", 1970-1980) kui ka 19. sajandi alguse Liivimaa aadlimehest Timotheus von Bockist ("Keisri hull". 1978), 19. ja 20. sajandi vahetuse juuraprofessorist Friedrich von Martensist ("Professor Marcensi ärasõit", 1984) ja iseseisva Eesti eest võidelnud Jüri Viimsist ("Tabamatus", 1993). Autobiograafilised on "Wikmani poisid" (1988) ja "Mesmeri ring" (1995). Nagu Jaan Kross, kuigi teistsugust kirjanduslaadi viljeldes, aitas eestlaste rahvuslikku eneseteadvust turgutada fantastilisi visioone ehitanud Lennart Meri. Tema reisiraamatutes ("Virmaliste väraval", 1974; "Hõbevalge", 1976; Vahendiks said võrdlused ja satiir. Teerajajaks kujunes Stalini aja sümboolne kujutamine 567 Artur Alliksaare näidendis "Nimetu saar" (1966). Absurditeatri
Hakkab käsitlema humanistlikke teemasid (armastus, truudusetus, armukadedus, surm, süü). Kaob ülemäärane intertekstuaalsus, selle asendab järjest tugevam psühholoogilisus. Üsna keerulised filosoofilised arutlused probleemide lahendamiseks. 14. Mäluproosa näiteid (Raud, Tarand, Kross, Mihkelson, Oksanen). Tabuks olnud teemade kohta rääkimine. Lähimineviku kujutamine ehk aeg alates 1940ndatest. Jaan Kross esimene selline tekst ,,Wikmani poisid" 1988. ,,Väljakaevamised", ,,Tabamatus" (Jüri Vilmsi elust). 2001 ainus olevikuteemaline ,,Tahtamaa". Võimsaim üldistusjõud ,,Paigallennus" 1998. Jutustaja Jaak Serkel räägib ühe oma põlvkonnakaaslase loo, mis ristub eesti rahva jaoks traagiliste sündmustega. 1944. aasta sügispäevad, kui saksa väed minemas, uued okupatsiooniväed sisse tulemas. Need sõjasündmused katkestasid terve põlvkonna eestlaste elutee. Peategelane Ullo Paerand tema traagiline finaal on sisepagulus.
kasutatakse ära ka Eesti klassikalise kooliromaani mõttestikku. 1990 Väljakaevamised – nimetatud ka avalikustamise kirjanduseks. Tekib mingeid situatsioone, et romaan ise ilmub soome keeles enne kui eesti keeles. Minategelane tuleb 54ndal aastal Siberist (samal aastal tuli ka Kross Eestisse tagasi). Hakkavad jooksma kaks Krossi perioodi – 50ndate olustik ja piiskon Andrease lugu 13ndast sajandist. 1993 Tabamatus – Jüri Vilms 1995 Mesmeri ring 1998 Paigallend – see on üks veenvamaid saavutusi Krossilt 90ndatel aastatel. See on Ullo Paeranna lugu, kes on peategelane, kellest autorilähedase positisooniga jutustaja jutustab. VII loeng Ta hakkab kirjutama laias laastus sellist satiirilist luulet, mida 50ndatel hakkas luules tulema. Ilmneb kokkupuuteid modernistliku luulekeelega. Ajaloo poole pöördumine käib selgelt tuleviku nimel – menvikku
kohalikele eestlastele on väär ning tegelikult on kohalikud tunduvalt kõrgemalt arenenud kui nemad, võõrvallutajad. Mirk, kes seda käsikirja loeb, on veendunud antisotsialist. Ta näeb käsikirja ning Nõukogude okupatsiooni vahel Eestis selget paralleeli ning otsustab, et Andrease pihtimus tuleb trükis avaldada. Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Romaan "Tabamatus" (1993) räägib Päästekomitee liikmest Jüri Vilmsist, kes saadeti Vabadussõja puhkedes Soome informeerima Eesti olukorrast, kuid lasti seal maha. Romaan "Mesmeri ring"( 1995) on ,,Wikmani poiste" järg ja kujutab elu Tartu Ülikoolis keerulisel ajal, mil sõlmiti baaside leping ja algas Nõukogude okupatsioon. Romaan "Paigallend" (1998) räägib Ullo Paerannast, kelle elukäik sarnaneb paljude Krossi põlvkonnakaaslastega, kuna Nõukogude okupatsioon on takistanud eneseteostust.
paralleel tuleb sisse, samas ratsionaalselt läbimängitud asi. 80ndate alguses näha, et Kross liigub ajas järjest lähemale. Oma mälu piiriline jõudmine märgib perioodi murdumist, ajalooline proosa muutub biograafiliseks. "Vastutuulelaev" 1987, tegelaseks Bernhard Schmidt. Schmidt oli optik, tegutses hiljem Saksamaal. "Vastutuulelaev" oli üks tema leiutis, mis see tähendab? Kuidas kasutada tuult sõites vastutuult. Kõik tegelased liiguvad vastutuult, aga kasutavad tuult ära. "Tabamatus" 1993, romaan Jüri Vilmsist. Hiljem Krossi proosapilt muutub, see pole järsk, aga ikkagi jõuab tänapäevale lähemale. Alates romaanist "Wikmani poisid" 1988, peaksime rääkima oma eluloolisest proosast. Lühiproosas omaeluloolisus varem, nt 80ndate alguses. Isikumemuaaride kasutamine informatsiooni saamiseks. 80ndate lõpust eelistab raamjutustuse kasutamist. Raamlugu ja seal teine lugu. Omaette küsimus, et kuivõrd kirjanduslikus plaanis hilisemad teosed on
sajandisse. Järgnevatest teostest mitmed memuaare, autobiograafilise rõhuga. 1988 ilmub „Wikmani poisid“, tema sarnaneb Jaaniga. Paralleelid „Tõe ja õiguse“ teise osaga. 1990 ilmub „Väljakaevamised“, peategelane jõuab tagasi Siberist ja ilmub väljamõeldud ajalooline dokument, milles piiskop Andreas esineb pihtimuslike mõtisklustega. Pidalitõves, pääsmatult haige. Miks Jumal teda nii karistab? Väljendab süütunnet võõra rahva ristiusustamise pärast. Romaan „Tabamatus“ kõneleb Jüri Vilmsist. Noor, energiline, ideeline Eesti riigi rajaja. Taas tegemist paralleelsete lugudega. Minevik - Saksa okupatsioon. Jutustaja varjab end, sest süüdistati eestimeelses tegevuses. Paralleelid, kordused Vilmsi ja jutustaja vahel. „Paigallend“ käsitleb Ullo Paeranna käekäiku. Õpib ülikoolis, vaimuannete tõttu võiks karjääri teha (õigusteadus). Aga läheb teisiti. Viimaseks teoseks jääb „Tahtamaa“ 2001. aastal. Käsitleb maade tagastamise probleeme
Polkovnik Põdder saatis Tallinnasse polguesindajana ajakirjaniku Juhtund. 20. veebruaril ta jõudis Tallinnasse, juhatati välja ta Estoniasse. Seal ta tegi polgu nimel teatavaks: "Järgmisel päeval saabuvad Haapsalusse sakslased ning selle ajaks on võim ära võetud sakslaste poolt, saatke palun osav kõneleja Haapsalusse, kes saaks välja kuulutada iseseisva riigi." Jüri Vilms ja Konstantin Päts, Aleksander Saar asusid teele Tallinnast Haapsalu poole (Jaan Krossi romaan "Tabamatus"). Poole tee peal tulid vastu sõdurid, kes teatasid, et sakslased okupeerisid ära Haapsalu, polnud mõtet enam sõita Haapsalusse. 22. veebruaril tehti teine katse Tartus. Sõitsid nüüd Tallinnast Tartust, et kuulutada välja iseseisvusmanifest ja kuulutada välja Eesti vabariiki. Suur risk oli, sest Tartus ei teatud, mis Tallinnas toimub. Vene garnison Tartus sai teada, et sakslased on sissetungimas Eestimaale ning nad taganesid, võttes endaga
. Pm oldi sellega nõus, aga kohesest sõidust ei saanud kohe asja. Kohal ei olnud ka kõik komisjoniliikmed, mistõttu tehti komisjonis täiendus - jäid Juhan Kukk ja Jaakson, lisati Ferdinand Peterson. Tegelikult panid mainfesti kokku Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. Haritlaste klubis kiideti manifest heaks ja allkirjastati Maavanemate vanematekogu nimel ja selle vastvalminud dokumendiga asusid Jüri Vilms ja Päts teel Haapsalu poole (Jaan Kroos "Tabamatus"). Jõuti läbida 2/3 teekonnast, kui neile tulid vastu Esimese polgu väed, kes ütlesid, et Saksa väed on juba kohal, autoga naasti Tallinnasse. 23. veebruaril tehti katse sõita Tartusse, kuid enamlased olid tugevdanud valvet Tallinnast väljasõidul. 22. veebruaril saadeti mõned manifestipaljundused maakonna esindustesse - Pärnusse, Tartusse. Pärnu enamlased olid saanud teated 22. veebruaril Saksa vägede lähenemise kohta, 23
The newly organised Estonian Authors’ Society (1991) plays an essential role. Regarding literature, a lot of essays and philosophical books are being published including the series Eesti mõttelugu (History of Estonian Thought). The Estonian Book Year was announced in April 2000. In the same year, the Estonian Writers’ Associations operating home and abroad, united. The subject matter of the elder generation of writers was often the historical past: Jaan Kross, the novel Tabamatus (Unapprehendability, 1993, about the foundation of the Estonian Republic). Young prose writers emerged, the best known of them is Emil Tode (actually Tõnu Õnnepalu, b. 1962) with his debut novel Piiririik (The Border State, 1993). In 1994 Tode was awarded the Baltic Assembly Prize. The relations between Estonia and Europe, the question of borders and the path of inner search for freedom are depicted in the literature of the Nineties. In poetry we
annaabi.ee 
