Sellepärast hakkas Taavi oma sõbradega otsima võimalusi kuidas põgeneda Soome. Kui Taavi oli läinud Tallinna siis otsustas Ilme koos Lembituga talle järgneda. Tallinnas peatus Taavi Marta juures. Selgelt oli näha et Martale meeldis Taavi. Marta tahtis ka Taaviga põgeneda. Kui Taavi ja tema sõbrad olid leidnud võimaluse paat saada ,reetis neid keeg ja nad ei saanud seda. Ainus kelle käest nad oleks paadi saanud maksis see raha. Marta lubas minna Taavil tema majja ja tuua ehteid.Kui Taavi oli sinna jõudnud polnud seal midagi.Sinna ilmus ka Marta ja ütles et nägi Ilmet ja Lembitut rannas lahkumas koos teistega. Taavil oli hea meel et vähemalt nemad suutsid pääseda. Teel tagasi võeti ta kinni. Teda peksti ja nõuti tema kaaslaste nimesid kes olid temaga Soomes. Nad teadsid tema nime aga Taavi eitas ja valetas endale nimeks millegi muu. Teda oli juba päris palju pekstud ja siis ta tunnistas et Taavi on tema nimi
põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli ikkagi veel Vene võimu all aga passi tegemisel aitas teda tema vana pruut Marta. Sõja ajal olid Taavi naine ja poeg üritanud minna Rootsi, kuid see polnud neil õnnestunud. Kui taavi koju jõudis ja ei ole oma naist ja last näinud otsustas ta nüüd oma perekonda otsima minna aga amal ajal kui Taavi lahkus kodust, jõudsidkoju Ilme ja Lembit, kes olid väga õnnelikud, kui kuulsid, et Taavi oli olnud kodus
kombinaadipoistelt uurima täpsemalt kirja kohta, ta ei taha Martat endaga kaasa võtta, kuigi naine seda südamest ihkab. Lahkumisplaan olevat kindel, selle paadiga olevat lahkunud nii mõnedki mehed enne neid. · Taavi kiirustab õhtul Liisa ja Arno juurde ning leiab eest naise koos oma poja Lembituga. 8. Peatükk · Järgmisel päeval asuvad Taavi, Ilme ja Vello Kasar teele. Ettevaatlikkust peab nüüd eriti palju olema, sest vastutada tuleb Taavil kogu perekonna eest. · Kontrollpunkt läbiti tänu Vello laudsale vene keele oskusele, sigarettidele ning Taavi komandeeringupaberitele edukalt. · Kruusiaugu Siimu majas uuris väljuva paadi kohta informatsiooni Taavi, tal kulus vanamehe rääkimapanemiseks üle tunni aja, paadile saamist tuleb aga veel päevake paar oodata. · Paati ei tule, on oodatud piisavalt. · Tekib võimalus ka teisele paadile, kuid omanik tahab kulda või raha saja rubla
Hilda arvab, et need venelased, kes üritasid Ilmet Tallinnas vägistada, tapsid lapse. · Ignas kardab Tõmmu ja Ilme pärast, seega ei luba neil koju tulla, vaid käsib metsas punkris olla. 8. Peatükk · Reku toob Taavile sõna, et ta naine on Taevasaarel punkris. Taavi läheb Taevasaarele,, naine käsib tal Lembitut päästma minna, Taavi teab, et sel juhul kui ta vanglasse läheb, ei pääse Lembit ega ta ise eluga. 9.Peatükk · Kapten Jonnkoppel ei luba Taavil lahkuda, arvab, et nii reedaks Raudoja kõik metsavennad. · Ilme käsib endiselt Taavil Lembitule vanglasse järgi minna. Osvald ütleb meeltesegaduses Ilmele, et usub NKVD formaalsusesse ning sellesse, et Taavil lastakse koos pojaga tagasi tulla. 10. Peatükk · Taavi langetab raske otsuse: ta peab ohverdama poja oma naise, enda ning kaaslaste elude nimel. · Taavit vaevavad suured süümepiinad, ta külastab Hiie talu. Ka Ignas arvab, et Taavit ei
kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena teatama, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool
Tallinnasse oma korterisse jõuab ka Marta, kes räägib Taavile ta pere ärasõidust Soome. Mees paraneb Marta korteris, muretseb endale uued dokumendid ja kohtub oma võitluskaaslastega kesklinnas kombinaadis. Maal tahavad mehed organiseerida oma algatusliku valveteenistuse, aga Matsu Juhan arvab, et pole vaja. Venelased ründavad aga tema tütreid esimesena. Tüdrukud pääsevad tänu Hiie meestele, kes metsas redutavad. Venelased tapetakse ja maetakse maha. Taavil ei õnnestu põgeneda ja ta hoidub eemale ka Kungla tänava kombinaadist, sest need nõupidamised tunduvad talle mõttetud. Ta töötab tselloloosi vabrikus ja paberite järgi on Karl Heidak. Taas kombinaadis käies, kuuleb Taavi kadunud meestest, kes võivad NKVD kätte sattunud olla. Sõjaväest põgenenud Võllamäe Jaagu lollakas poeg Reku muuda külarahva jaoks ohutud laaned ohtlikuks, seal end peites. Algab kolhooside moodustamise aeg. Külas on läbiotsimine Reku pääseb
tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta teise halva uudisena tetama ta, et Selma isa lasti venelaste poolt maha. Neljas peatükk Tallinnas kohtas Taavi tuttavaid igal pool
tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Sisukord Eelmine Järgmine TAEVA PALGE ALL 1937 Tegevuskoht: Sõrve, mida kirjanik tundis Mõntu päevilt, tegevus toimub endise kaljasekapteni Tuisu Jüri taluperes. Teema : Kadunud poeg Kustas, kes on 6a meredel sõitnud, tuleb koju tagasi. Kustas on rannaelust ja tööst võõrdunud. Sisukord Eelmine Järgmine HEA SADAM 1942 On Taavi-romaan. Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub auahnus, ta ei hooli rahast. "Aga kuldne tee on keskmine. Oma vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja aitad teistki, kui jaksad." see on Taavi elukreedo. Elu kujutatakse läbi Juuljuse silmade, kelle Taavi võtab oma perre elama. On Mälgu kõige enam tõlgitud romaan. Sisukord Eelmine Järgmine AUGUST MÄLK MEREST Mina ei armasta merd, ehkki olen kasvanud jaluli ta lahevetes. Ma tahaksin pigem anda talle piitsa ja küsida:kus on rannasaunikute pojad
neil õnnestunud. Nad olid tagasiteel koju. Taavi jaoks oli see aga katastroof, et ta ei kohtunud oma naise ja lapsega.. Kuna ta oli olnud terve elu võitlusvaimu täis ,otsustas ta minna ka nüüd oma perekonda otsima. Samal ajal kui Taavi lahkus kodust, jõudsid koju Ilme ja Lembit, kes olid rabatud uudisest, et Taavi oli olnud kodus ja ei olnud neid ära oodanud. Kuna Taavi oli ütelnud, et ta läheb Tallinnasse ,võtsid Ilme ja Lembit ka varsti sinna poole suuna. Taavil oli Tallinnas palju tuttavaid, ka sõjaaegseid seltsimehi. Kuna nad oli Ilmega jätnud oma korteri paljalt tänu eest tuttavatele, said nad seal kergesti öömaja, kui selleks oli vajadust .Kõigil, kes olid pagenud Tallinnasse NKVD eest, oli kindel soov ületada meri ja põgeneda. Tallinnas oli korter ka Roosi Martal, kes oli hakanud nüüd Taavi vastu huvi tundma. Kõik mehed said kokku kindlakslepitud kohas, kus nad tegid põgenemisplaane
6. Millist liiki õigusaktiga on kohtulahendi puhul tegemist? Üksikakt (kohtuotsus) 2. 17-aastane Kairi soovib abielluda täisealise Taaviga. Kas noored on õigussubjektsed? – Õigussubjektsus koosneb 3 osast: õigusvõime (algab elusalt sünniga), teovõime (algab 18.eluaastast, ennem seda on piiratud teovõime), deliktivõime (algab 14.eluaastast). Kairil on õigusvõime, piiratud ehk osaline teovõime ja deliktivõime. Taavil on õigus-, teo- ja deliktivõime. Ainult deliktivõimest sõltub see, kas õigussubjektne või mitte. Jah, noored on õigussubjektsed. Noored otsustasid endale üürida korteri ja kuna Taavil polnud tööülesannete tõttu aega seda teha, siis nendevahelise kokkuleppe kohaselt pidi Kairi sõlmima üürilepingu korteri omanikuga. Kas Kairi toimis õigesti? Ei toiminud, tal oleks pidanud olema seaduslik esindaja. NB! Abikaasa ei sobi
Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku
olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku
Alguses ei tahtnud poiss minna laevale, aga kuna talle tundus, et see on kõige parem temale ja Sessile siis ta ikkagi läks. Laevaga sõitsid nad palju ringi ning reisil olles leidis Jull oma isa Tallinnast ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Kuna Taavi maja oli väike ja nad ei mahtunud sinna ära, siis otsustasid nad üürida Kristiine vanemate maja. Kuna see oli veidi lagunenud siis nad remontisid seda veidi. Seda oskas Julli isa hästi. Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hiilgav idee hakata seal ühiselt laevu ehitama ja raha teenima. Raamatut lugesin üpris aeglaselt, kuna alati kui lugesin, siis tegin seda õhtul ja kui raamat on alguses päris igav, siis ei kutsunud mitte miski seda lugema. Raamatu keskpaigas hakkasin ma juba pikemalt ja rohkem lugema. Lugesin ikka päris kaua, et järgmine hommik oli raske ärgata. Raamatu pealkirjast ja välimusest eeldasin midagi igavat, aga raamat oli isegi minu
õigem, et vaatavad kevadeni, siis juba ehk selgub midagi, ja siin on metsad lähedal. ,, 13. Rahvas ei vaadanud neile halva pilguga ega rutanud neid kui äsjaseid allutajaid pilkama või parastama. Vastupidi- eesti rahva ja saksa sõjavangi vahele oli tekkinud sõnadeta sümpaatia ning oma saatuse ühtsuse mõistmine. 14. ,,Peame oma teed jätkama Venemaa kõrval, vennalikult ja hea partnerina, see on ainus õige lahendus." Vastas koolivend lihtsalt, nagu peaks see Taavil eneselgi selge olema. Nüüd oli Taavi see, kes sõbrast kiiresti lahkus. 15. Ikkagi äraandmine! Aga muidugi- hirm, tung ise elada.uus võitlusviis oma elupäevade pikenduseks- reeda teisi! Reeda, jookse, otsi, nuhi, muidu langeb su enda püünis kinni. 16. Euroopas oli lõpuks rahu- niisugune, millist keegi polnud kunagi soovinud ega kujutlenud. Inglased olid joonud venelastega koos igaveseks vendluseks vodkat! See
kaasvõitlejate vanematele, et nende poeg on kas surnud või raskelt viga saanud. Ta suhtles tihedalt ka nendega, kes tahtsid üle lahe minna. Ta aitas hädas olijaid. Tegelase iseloomustus Taavi oli noor mees, kellel oli naine ja laps. Ta hoolis väga oma peres. Ta oli mees, kes oli tugev, arukas, kergeusklik, sõbralik. Noore mehe kohta nägi ta vanem välja tänu oma habemele. Taavi ümber ei olnud palju esemeid, välja arvatud siis kui ta oli koos Martaga. Taavil endal ei olnud palju asju. Tal endal oli ainult revolver, mille ta ka linna minnes pidi ära andma. Taavil olid ka mõned Nõukogude Liidu passe, mis Marta talle kodus käies oli andnud. Taavi suhtus töösse suure tõsidusega. Talutööd ja talu üleval hoidmine oli tema jaoka väga olulised, kuigi tal ei olnud erilist võimalust selleks midagi teha, kuna pidi venelaste eest põgenema. Taavi suhtus oma kaaslastesse lugupidamisega. Ta sai
August Mälk "Õitsev meri" (1935) Tegevuskoht: Atla lahe ümbrus, Harilaid, Salava saar, karid. Teema: rannaelu väärtustamine, ausus, töökus, julgus, vähenõudlikkus Peategelane Hannes satub abielu tõttu sisemaale, ei harju, tuleb oma rannakülla tagasi. Tunnistati aasta parimaks romaaniks. Anneli Oidsalu 18 August Mälk "Hea sadam" (1942) Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub auahnus, ta ei hooli rahast. "Aga kuldne tee on keskmine. Oma vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja aitad teistki, kui jaksad." See on Taavi elukreedo. Elu kujutatakse läbi Taavi juurde elama võetud Juuljuse silmade. On Mälgu kõige enam tõlgitud romaan. Anneli Oidsalu 19 Albert Kivikas "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas on kirjanik ja ajakirjanik, kes on läinud kirjanduslukku peamiselt Vabadussõja-ainelise romaani
hardust vanade laulude puhul. Noormees ei mäleta kuigi palju oma kodukohast ning mööda tänavaid kõndides jõuab lõpuks selle majani, kus ta varemalt elanud oli. Ta seisab kaua aia taga. Ta lahkub, ning mõtleb, et tal ei olegi kahju. Taavi läheb lähedal asuva maja ukse taha, kus elasid tema onu Elmar ja tädi Juuli. Noor naine avab ukse, Taavi küsib Elmarit, uksele tuleb Juuli. Taavi tutvustab ennast, ent Juuli väidab, et tema mehe vend sai sõja ajal kogu perega surma ning käsib Taavil neid rahule jätta. Taavi teebki seda. Ivo on surnud. Taavi peab surnukeha tuvastama, Ivo oli öösel noaga Snelli tiigi ääres surnuks pussitatud. Taavi on viimast päeva Tallinnas. Ta ei tunne ei rõõmu ega kurbust. Võib-olla kergendust. Hotellitoa uksele koputatakse ning Taavi leiab ukselt onu Elmari. Nad lähevad välja ning esimest korda tunneb Taavi, et ta ei ole turist. Taavi läheb Airile viimast korda külla. Nad arutavad Ivo surma, Airi tunneb ennast süüdi
" ,,Ei jää emps," lubas tihasepoiss Taavi. Tihasepoiss Taavi pani kollase sulejope selga ning pähe tuttmütsi, - õues oli ikkagi juba talv ning üsna külm. Toa nurgast haaras ta kaasa kelgu. Tihaste kodu oli metsatukas kasepuul kümnendal korrusel. Taavile aga meeldis mängimas käia kodu lähedal tammepuu esimesel oksal. Talvel kattis tammepuu oksi lumi ning siis sai hästi kelgutada. Täna aga ei olnud ühtegi teist tihaselast õue tulnud ning Taavil hakkas natuke igav. Kaua sa ikka üksinda kelgutad. ,,Lähen täna natuke kaugemale metsa," arutles Taavi endamisi. ,,Äkki leian mõne uue sõbra." Taavi sidus kelgu nööri pidi jala külge, ning tõusis lendu. Algul oli tore lennata, aga siis tundis Taavi väsimust, - kelk oli ikka natuke raske ka. Eemalt paistis suur männi puu ning Taavi otsustas veidi puhata. Ta maandus männi teisele oksale ning kuulis äkki toksimist. ,,Hei!" hüüdis Taavi. ,,Kes seal toksib?"
Jull küll, et tahtnud eriti minna, kuid siiski läks, mõeldes, et see on temale ja Sessile kõige parem. Laeval, mis oli saanud veidikene sadamast välja sõita, hakkas Jull mõtlema, ning otsustas, et tahab ikkagi tagasi. Samal hetkel nägi ta kaluripaati, mis läks tagasi tema sadamasse ning ta suutis veenda Kaptenit, et see tema maha laseks. Nii juhtuski ning Jull jõudis tagasi koju, Taavi, Luisi ja isa juurde. Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Romaan lõpeb positiivsete nootidega: taas ühinenud pere hakkab tasapisi jalgu alla saama. I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri
kinniseotud perenaise lahti, sel ajal jõudis kohale ka Ignats ja hakkas asju korraldama. Sel ajal kui ta kodus teistele käske jagas, jõudis kohale Matsu Juhan, kes teda tänas ja lasi mehed oma maa peale salaja maha matta. Järgmisel päeval pani Juhan oma kodu juurde kella üles, mida sai kohe magamistoast kolisema panna ja nädala pärast ti koju kutsika, kellest pidi suur koer kasvama (nustub Ignatsiga). Taavil ei olnud nnestunud üle mere pgeneda ja kuna talv oli tulemas, püüdis ta vimalikult vaikselt elada, et kevadel uuesti üritama hakata. Tal oli õnnestunud muuta ennast Karl Heidakuks, kes polnud kunagi ühtegi organisatsiooni kuulunud, ka tegi ta läbi Punaarmeesse värbamise komisjoni ja pääses sellest. Selmaga hakkas ta järjest paremini läbi saama. Jõululaupäeval läks Taavi kirikusse, kui ta sealt ära tuli, vangistati mned kirikust
Taavi käis rääkimas kapteniga ning Julli sai laevale, millega nad sõitsid palju ringi ja millega reisil olles, leidis Jull oma isa ning tõi ta tagasi Taavi juurde. Seal, aga ei mahtunud kõik väiksesse majja ning Jull läks küsis Kristiinelt, kas nad saaksid üürida tema vanemate maja, kus kedagi enam ei ela ja mis oli üpriski lagunenud. Nii nad said maja võtmed ning hakkasid seda veidikene parandama, mida Julli isa oskas väga hästi . Kuna Julli isa oli tisler, siis tuli Taavil hea idee hakata ühiselt laevu ehitama ning raha teenima. Vahepeale kohtas Jull Kristiine tütart Sessit, kellesse ta armus, kuid nad avastasid tunded teineteise vastu alles pika aja pärast. Kord kohtamas olles, satus neile peale Kristiine, kellele selline asi üldse ei meeldinud, kuna selline olukord meenutas talle teda ennast Taaviga ning ta ei tahtund, et tema tütrega juhtuks sama, mis temaga juhtus ning ei lubanud enma Sessit Julliga kokku
Väga tugev matemaatikas,õppis inglise keelt.Armus Sessisse.Kogu elu kujutatakse läbi Juuliuse silmade. Taavi-Suur osa elust on möödunud ilmamerel,rikastumise eesmärgiga kuid tuli tagasi tühjade käte ja taskutega. Nüüd aga Kipri talu peremees,(oli vanasti laevas puusepaks,siis pootsmaniks )ja nüüd kipriks oma väikesel laeval siin samas rannavetel ning viinalembeline, palju ringi reisinud,võttis Juuliuse oma hoole alla,õpetas talle meremehe ametit.Taavil ja Juuliusel oli väga hea klapp,Taavi uskus et Juuliusest on talle töö tegemisel kasu,ja ta ei eksinud,sest Juuliusest sai põhiline töötegija.Taavi õpetas väga palju Juuliust andis talle elutarkust ja oli justkui isa eest.Armastas veel oma esimest armastust Kristiinet, hoolis oma naisest Liisust-kuid nad tülitsesid päris palju enne Liisu õnnetust.Kipri Taavil puudub auahnus ta ei hooli rahast.Taavi võttis endale naise Liisu Nasvalt.Välimuselt madalat
Ignats ja hakkas asju korraldama. Sel ajal kui ta kodus teistele käske jagas, jõudis kohale Matsu Juhan, kes teda tänas ja lasi mehed oma maa peale salaja maha matta. Järgmisel päeval pani Juhan oma kodu juurde kella üles, mida sai kohe magamistoast kolisema panna ja nädala pärast ti koju kutsika, kellest pidi suur koer kasvama (nustub Ignatsiga). Taavil ei olnud nnestunud üle mere pgeneda ja kuna talv oli tulemas, püüdis ta vimalikult vaikselt elada, et kevadel uuesti üritama hakata. Tal oli õnnestunud muuta ennast Karl Heidakuks, kes polnud kunagi ühtegi organisatsiooni kuulunud, ka tegi ta läbi Punaarmeesse värbamise komisjoni ja pääses sellest. Selmaga hakkas ta järjest paremini läbi saama.
annaabi.ee 
