OLMEJÄÄTMED µ µµ 12 Mida nimetatakse jäätmeks? Inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp: · Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja · reklaammaterjalid
52. Mis on tagastus- e. reversiivlogistika ja miks ta on logistika huviorbiidis? on toormaterjali, pooltoote ja lõpetatud toote ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästliku liikumise planeerimine, realiseerimine ja kontroll tarbimiskohast kuni lähtekohani tagamaks kauba väärtus. 53. Tagastuslogistika alla kuuluvad. *Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad uued (defektsed) tooted enne või pärast müüki *kasutatud toodete tagastamine jaotusorg-le või tootjale taaskasutuseks (taastootmine ja uuendustegevused) (*Üldiselt ka pakendid) 54. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Suurenevad transpordi muutuv- ja püsikulu, marsruutide optimeerimine raskem, veovõime maksimeerimise raskused, tühisõidud jne. 55. Milliste negatiivsete mõjude tõttu tekkis roheline logistika? Autokasutuse kasv *pakendijäätmete suur osakaal *(Tootmises) raiskav tarbimine 56
Eemaldada süttimisallikad. Kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid. Vt. pt.8 Vältida kontakti ainega. Keskkonnakaitse: Vältida aine sattumist keskkonda ja kanalisatsiooni. Koristuse meetodid: Peatada leke vältides tolmu teket. Mahavalgunud aine koguda kokku kuiva konteinerisse taaskasutuseks või hävitamiseks lähtuvalt kehtestatud seadusandlusest. Jäägid uhtuda suure koguse veega. 7. Käitlemine ja hoiustamine: Käitlemine: Kasutada isikukaitsevahendeid. Ventileerida tööruume. Vältida kemikaali sattumist organismi. Kasutada sädemekindlaid tööriistu, kaitsta füüsilise löögi eest.
tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Tehniline: maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel paigutati puistangu alaossa ning kvaternaarsetted ja turvas ülaossa, kujundatakse väljaveotranseede nõlvad ning rajatakse teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri transees, kus katendi paksus ja seega
Tagastuslogistika eesmärk on kulude sääst tooraine- ja energiasäästu kaudu ning lisandväärtuse andmine tootele Tagastuslogistika kitsamas tähenduses ongi jäätmehooldus (käitlus, järelevalve ja järelhooldus). Kuuluvad siia vastupidised kaubavood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted.Neile toodetele on ühine see, et neid ei ole kasutatud. Käsitleb tagastuslogistika kasutatud toodete tagastamist kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks ja ka käsitleb tagastuslogistika transpordist põhjustatud keskkonnakahjustusi, nagu saaste, müra, vibratsioon jne. Asukoha valimise strateegia. Millega peavad juhid arvestama asukoha valikul? Asukoha valimisel peavad juhid arvestama nelja asjaoluga: • olemasolevate rajatiste laiendamine. Seda võib teha, kui on küllaldaselt ruumi laiendamiseks. Sellisel juhul on laiendamisega seotud kulutused tihtipeale väiksemad kui alternatiivsete võimaluste kasutamisel;
Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt kasutatud. Käsitleb tagastuslogistika tooraine võimalik lõppemine ja laiem: kasutatud toodete tagastamist kas tegevuskulud; 1. Turunduse seisukohalt on pakend jaotusorganisatsioonile või tootjale • organisatsioonid võivad jääda tähtis reklaamitöös ning firmast ja taaskasutuseks ja ka käsitleb vanasse asukohta. Kui potentsiaalse tootest kuvandi loomisel. Tõhusad tagastuslogistika transpordist asukoha detailne analüüs ei pakendiotsused aitavad toodet müüa põhjustatud keskkonnakahjustusi, garanteeri vaadeldud variantidele ja annavad infot tarbijale. Pakend ei nagu saaste, müra, vibratsioon jne
uraani, mis läheb reaktorites taas kasutusele; 3% väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi. Jäätmed Kasutatud kütus on tuumaelekrtijaamade suurimaks tagasilöögiks. Kõrge radiatsioonitasemelise kütusega peab väga hoolikalt ümber käima - see tapab kõigest ühe minutise kokkupuute jooksul. Aja jooksul tuumakütuse radiatsioonitase väheneb, 40 aastat möödudes väheneb radiatsiooni eritus 99,9%, kuid sellegipoolest on see ohtlik. Kasutatud kütusest eraldatud ja taaskasutuseks kõlbmatu kõrgelt radioaktiivne uraan, plutoonium ja kuurium püsivad ohtlikena veel tuhandeid aastaid. Ka kõige tänapäevasemaid meetodeid kasutades jäävad need ained märkimisväärselt radioaktiivseteks veel vähemalt 300 aastaks. Selle aja jooksul peab jääke hoidma muust keskkonnast eraldatuna. Seetõttu on tuumajäätmete probleem pikaajalisemat sorti. Suur tuumareaktor toodab aastas 3 kuupmeetrit (25-30 tonni) kasutatud kütust. 2003 aasta numbrite
ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika alla kuuluvad. 1) Vastupidised vood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted. Neile toodetele on ühine see, et neid ei ole kasutatud. 2) Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks. Taaskasutatav võib olla toode tervikuna, tema funktsionaalsed osad või materjal, näiteks kasutatud autode osad, tahmakassetid, ühekordsed kaamerad, koopiamasinad jne. 21. Mille tõttu tagastuslogistika lülitamine logistikasse suurendab kulusid? Kõik need eelnevad eeldavad vastupidise tarneketi konstrueerimist nii, et logistiline kogukulu oleks vähim. Tagastuslogistika suuremaid probleeme on transpordi muutuv- ja püsikulu säästmine
Kui seda ei arvestata, võib jäätmekäitluse ümberkorraldamine ja biokäitluse rakendamine tunduda raiskamisena. Biokäitluse korraldamist raskendab see, et biojäätmeid tuleb koguda eraldi. Selleks on vaja prügiveokorraldust põhjalikult muuta. Kulutused prügiveo ümberkorraldamiseks ja biokäitluse rakendamiseks on orgaanilise ainega koormatud prügila hoolduskuludega võrreldes tühised. Huvi biokäitluse vastu üha kasvab. Sageli nimetatakse seda ka orgaaniliste jäätmete taaskasutuseks. Biokäitlusviisid: Bioloogiline lagunemine võib sündida kahte moodi: aeroobselt ja anaeroobselt. Aeroobse käitluse, s.o kompostimise korral muutub orgaaniline aine huumuseks, süsihappegaasiks ja veeks. Anaeroobse metaankäärimise lõppsaadus on biogaas, mida saab kütteks kasutada. Biokütteks võib pidada ka tootmisel ja tarbimisel tekkivate toidujääkide ärakasutamist. Toiduainetööstusest ja suurköökidest saadakse puhtaid toidujääke, millest saab valmistada loomasööta
2. KILEKOTTIDE TAASKASUTUS 2.1. Ümbertöötlemise probleemid Polüetüleenkilet saab uuesti ümber töödelda, kahjuks jõuab ümbertöötlusesse hinnanguliselt 1-3% kogu kilest. Kui kõiki toodetavaid plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks sega prügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket. Kilekottide taaskasutus on drastiliselt kulukam, kui seda on uute tootmine. Taaskasutuseks töödeldud kilekottide omahind on 4000 USD/1tonn. Turul on selle väärtus vaid 32 USD. 1 tonn kilet võrdub 150 000 kilekotiga. (Lipp 2009) 2.2. Biolagunevad kilekotid Tõeliselt biolagunevad on kilekotid, mis on tehtud 100% bakterite poolt ära söödavast materjalist, näiteks maisi-, kookose- ja riisitärklisest, sojavalgust või muust. Paraku on sellised kilekotid nõrgemad ja kallimad kui polüetüleenist kilekotid. See-eest aga
Ühistranspordiga liikudes ei saa te sattuda enda poolt põhjustatud liiklusavariisse ka see on boonus. Kui te ei taha autost päriselt loobuda, siis loobuge vähemalt lühikestest autosõitudest. Näiteks 250 meetri kaugusel asuvasse poodi saate te ka jala minna. Näen prügiteemat laiemalt Mõelge jäätmetele juba ennetavalt. Ärge laske kaubanduskeskuses iga toiduainet eraldi kilekotti pakendada. Eelistage kaupu, mille pakendeid te saate oma piirkonnas taaskasutada. Jätke taaskasutuseks sobimatu pakendiga (nt vahtplast) kaup võimalusel ostmata. Tundke oma koduümbruse pakendikonteinerite ja jäätmejaamade asukohti. Kui külastate autoga kaugemat kogumiskonteinerit või vanu riideid vastu võtvat poodi, siis võtke naabri kraam ka kaasa, kui tal seda pakkuda on nii ei pea tema eraldi sõitma. Ostke pika kasutuseaga tarbekaupa. Kui näete, et teie maja korteriühistu liikmed ei oska jäätmeid sorteerida või neil pole selleks motivatsiooni, siis
olmejäätme kohta. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida jäätmete teket ja kõige madalam aste jäätmete kõrvaldamine, ladestamine. Euroopas lähtutakse ka ,,saastaja maksab" põhimõttest, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Õiguslikud alused Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning
Põletamise eesmärk on aegade jooksul muutunud. Algul piirduti sooviga vähendada prügi mahtu või likvideerida nakkusohtlikke jäätmeid hiljem suurenes huvi soojus- või elektrienergia saamise vastu. Tänapäeval võib prügi põletamist nimetada pigem soojuse ja elektri koostootmiseks: prügist saab nii elektrit kui ka sooja vett kaugkütte jaoks. Euroopa Liidus kasutab prügienergiat 80% põletusettevõtteist. Vahel nimetatakse põletamist ka jäätmete energeetiliseks taaskasutuseks. Kui prügi enne põletamist ei sordita ega käidelda muul moel, on tegemist lauspõletamisega. Kõiki jäätmeid põletada ei saa või ei tasu. Valikpõletatakse vaid selliseid jäätmeid, mis hästi põlevad või on keskkonnaohutud. Seda on tülikas korraldada, sest prügi tuleb eelnevalt sortida. Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid.
Keskus kontrollib elanikkonna joogivee puhtust. Ka taarat tekib pudelivee tarbimisel mõttetult palju. Teine veekasutus koht on vannivesi. Olen mõelnud ,et kasutusel olnud vannivett oleks mõistlik suunata WC potti. Arvan, et seda on võib-olla ka juba tehtud. Veel üks vee hoidmise võimalusi on vihmavee kogumine taimede kastmiseks. Tänapäeval maakodudes on see üsna levinud moodus vee kasutamiseks. Olen teel mõtetega vee taaskasutuse poole. Koduses majapidamises on alati võimalus taaskasutuseks. Kasvõi näiteks vanade küünalde üles sulatamine ja neist uute toodete tegemine. Rääkimata rõivaste ümber tegemisest. Materjali tootmine ja selleks energia hankimine põhjustavad ressursside ammendumist ja looduskeskkonna saastumist. Looduslikke, väikese energiasisaldusega ja ilma sünteetiliste lisanditeta materjale on reeglina kerge kasutuselt kõrvaldada ja nad sisenevad valutult aineringesse
mets, paljudesse küladesse on rajatud ühisveevarustus. Keskkonnaseire käigus kontrollitakse järjepidevalt heitvee koostist ja mõõdetakse põhjaveetaset. Mitmed aherainepuistangud on kujundatud suusamägedeks, Kukruse n-ö mäele on rajatud vaateplats. Ka teadustööde tegemisele on õlg alla pandud toetatud on vee-, metsaja põllumaauuringuid ning linnuvaatlusi. Karjäärist saab männik või veekogu Kui tehnilist korrastamist ehk maa ettevalmistamist taaskasutuseks teostavad karjäärid oma jõududega, siis bioloogilist korrastamist on näiteks Eesti Põlevkivi tellinud lepingulise töö korras. Et mäetööd toimuvad valdavalt soo-, raba- ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Nii rajab tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele metsakultuure RMK, Ahtme ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Rajatud metsakultuuridest moodustavad lõviosa männikud. Tulekaitse
Põlevkivitoodangu tänase aastamahu juures jääb karjäärides aastas mäetööde alla 160 hektari suurune maa-ala, mis vajab korrastamist ehk uue elu andmist. Korrastamistööd toimuvad korrastamisprojekti alusel , mis on koostatud kaevandamisloas määratud korrastatava maa sihtotstarvet ja tegevuskoha keskkonnateenistuse poolt väljastatud korrastamistingimusi arvestades. Tehniline korrastamine on maa ettevalmistamine taaskasutuseks. Selle etapi käigus tasandatakse sisepuistangud, mis paljandustööde käigus olid kaevandatud alale moodustatud nii, et lubjakivid ja mergel paigutati puistangu alaossa ning kvaternaarsetted ja turvas ülaossa, kujundatakse väljaveotranseede nõlvad ning rajatakse teedevõrk. Esmane tasandamine toimub sisepuistangu harjal liikuva draglainiga ning järeltasandamine buldooseritega. Mitmes Narva karjääri transees,
10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist (vt lisa 1). P.A.I.sid on võimalik teenida töötades kogukonna heaks – näiteks Paide kogukonnakeskuses aga ka mistahes muud või mujal vabatahtlikku tööd tehes. Üks töötund = 3 P.A.I.d, sõltumata töö iseloomust. P.A.I.sid saab praegu esmase kasutusvõimalusena kasutada Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide poolt pakutavate kaupade ja teenuste ostmiseks: taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali müük (pool hinnast makstav P.A.I.des), tööriistade laenutamine (pool hinnast makstav P.A.I.des) ning säästva renoveerimise koolitus (täies mahus makstav P.A.I.des). Lisaks pakutakse ka teisi P.A.I.de eest tasustavaid teenuseid nagu giiditeenused ja kontsertide korraldamine. Eriti tasub esile tõsta Paide Weloparki kus P.A.I.de eest on võimalik rattaid rentida: see on oluline meede kaasamaks noori, kes on talgutöödel aktiivsed, kuid kellel on
ressursside k.a energia säästmine taaskasutus, ümbertöötlemine, ... (recycling, recovery, re-use) mürgiste ainete kasutamise vältimine ökonoomiliste instrumentide rakendamine tegevustele ja toodetele litsentsisüsteem (a system of licensing) 7. Main goals of the EU waste policy and measures to implement (waste hierarchy, life cycle thinking). Eesmärgid: jäätmetekke vältimine ümbertöötlemine recycling taaskasutuseks ümbertöötlemine processing for reuse Jäätmete minimaalne trantsportimine Meetmed: (jäätmete) ringlussektori edendamine kasutades muid meetodeid peale prügila Efektiivsuse saavutamiseks tuleb keskkonnamõju vähendada ressursside eluea igas etapis (kaevandamine, tootmine, kogumine, kasutamine ja lõppladustamine). Vahendite rakendamine, näiteks parimate võimalike tehnikate levitamine või toodete ökodisain.
On vastassuunas liikuva toormaterjali-, pooltoote- ja kaubavoo ning pakendamise planeerimine, realiseerimine ja kontroll kas tootmisest, jaotusest või kasutuskohast tagastuspunktini või nõuetekohase likvideerimiseni. Tagastuslogistika alla kuuluvad: Vastupidised (return) vood vale tarne tõttu, tagastatavad (returnable) tooted ja tagastusõigusega tooted Kasutatud toodete tagastamine kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks (taastootmine ja uuendustegevused) 24. Vastupidised vood vale tarne tõttu ning kasutatud toodete tagastamine 25. Ettevõtte keskkonnapoliitika (definitsioon, eesmärgid) Keskkonnapoliitika on organisatsiooni poolt seoses selle üldise keskkonnategevuse tulemuslikkusega esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku selle tegevusele ning keskkonnaeesmärkide ja –ülesannete püstitamisele Ettevõtte keskkonnapoliitika peab:
Kahjuks oli see saadaval üksikutes poodides 17 ning paljude klientide jaoks liiga kallis hinnaklassis. Kuigi see juhtis veidi tähelepanu probleemile, suunas see veelgi rohkem tarbima.[25] 6.3. Ümbertöötlus Ümbertöötlemine on ära visatud esemete materjalist uute asjade tegemine (näiteks teatud liiki plastist fliismaterjali tootmine või riide muutmine soojustusmaterjaliks). [7] Taaskasutuseks riiete loovutatamisega tekib väga palju üleliigset materjali. Aastas töödeldakse ümber 1,4 miljardit kilogrammi riidejääke, kuid see on vaid 25% tervest kogusest. [26] Ümbertöötlusfirma Trans-America, mis on üks suurim 300-st USA ümbertöötlusettevõttest, töötleb ümber rohkem kui 55 000 tonni tekstiile aastas. Umbes 30% sellest muudetakse puhastuslappideks, 25-30% töödeldakse ümber, soojustuseks või paberkiuks. [4]
eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid. Lõplikule kõrvaldamisele suunatava pakendi materjal peab olema kergesti lagundatav või keskkonnaohutult põletatav. Pakend jagatakse: · Ringluspakend taaskasutatav, mida kasutatakse muutmata kujul korduvalt temale algselt ettenähtud või muul samalaadsel otstarbel. · Ühekorrapakend kasutatakse 1x ettenähtud otstarbel · Tagastuspakend tootja või turustaja peab kasutajalt või tarbijalt tagasi võtma taaskasutuseks või spets. jäätmekäitlusviisideks · Tagastamatu tagasivõtmine ja taaskasutamine ei olekorraldatud - ringluspakend - muul viisil kasutatav pakend keskkonnahoidlikke kaupu ja pakendeid tähistatakse erimärgistusega Eesti ökomärgisega. 27 Jäätmekäitluse tõhustamiseks on vaja: · vähendada jäätmekoguseid · kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid
eralduda inimese tervisele ohtlikke aineid. Lõplikule kõrvaldamisele suunatava pakendi materjal peab olema kergesti lagundatav või keskkonnaohutult põletatav. Pakend jagatakse: · Ringluspakend taaskasutatav, mida kasutatakse muutmata kujul korduvalt temale algselt ettenähtud või muul samalaadsel otstarbel. · Ühekorrapakend kasutatakse 1x ettenähtud otstarbel · Tagastuspakend tootja või turustaja peab kasutajalt või tarbijalt tagasi võtma taaskasutuseks või spets. jäätmekäitlusviisideks · Tagastamatu tagasivõtmine ja taaskasutamine ei olekorraldatud - ringluspakend - muul viisil kasutatav pakend keskkonnahoidlikke kaupu ja pakendeid tähistatakse erimärgistusega Eesti ökomärgisega. 27 Jäätmekäitluse tõhustamiseks on vaja: · vähendada jäätmekoguseid · kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid
- kasutamine toorainena (recycling) - biolagundamine (organic recycling, composting) · ümbertöötlemine energiaks (energy recovery) 5. jäätmete lõppladestamine (disposal) Paljudele jäätmeliikidele pole praegu veel taaskasutusvõimalusi leitud või on need liiga kallid lahendused, mistõttu jäätmed ladestatakse prügilasse või põletatakse. Põletamist loetakse küll taaskasutuseks, kuid loodusressursside kasutamise seisukohalt on saadav kasu oluliselt väiksem loodusele tekitatud kahjust materjalide tootmisel ja jäätmeteks muutumisel. Seetõttu on nii Eesti, Euroopa Liidu kui ka kõigi arenenud riikide üks eesmärke jäätmetekke vältimine ja vähendamine, mis on kõige parem viis säästa keskkonda ja ka raha. Ostes poest vähepakendatud kaupa, kauakestvaid tooteid jms, maksame vähem. Samuti võidab tootja, kui ta investeerib
seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest. Võimalusel on eelistatum võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine, tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale. Otstarbekas on kasutada 6 kohalikke loodusvarasid. Loodusvara tuleks kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt. Jääkide ja heitmete kogunemist tuleb piirata, arendada materjalide korduv-, taas- ja kõrvalkasutust. Taaskasutuseks sobivaid aineid tuleks hoida lahus selleks kõlbmatutest. Loodusressursside kasutamisel ei tohi keskkonda paisata toksilisi saastaineid. Säästlik areng eeldab majanduslikku ja sotsiaalset arengut (nii tootmise arengut, kui ressursside kasutust) sellisel viisil, määral ja tempos, milline tagab: - taastuvate loodusressursside tasakaalustatud kasutamise ning - keskkonna saastumise ja negatiivsete keskkonnamõjude hoidmise allpool kriitilist läviväärtust, ning
Korjel on logistikas aga ka laiem tähendus. Selle all mõeldakse kasutatud ja kasutamata toodete ja pakendite (taara, kaubaalused, tagastatavad konteinerid jne) tagastamist jaotusorganisatsioonile taasringluseks või tootjale taaskasutuseks. Jäätmehoolduse üks tähtsamaid ülesandeid on tagada jäätmete taaskasutamine ja kasutusringlus. Tarneahelat planeerides tuleks püüelda selle poole, et pakendikasutus väheneks ja jaotuse tagasisuunaliste sõitudega tuuakse ära pakkejäätmed, kaubaalused jms. Korje eesmärgiks on kulu-
annaabi.ee 
