Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Sisukorras, loendites, tabelites ja muudes sarnastes tekstiosades kasutatakse 1,0-kordset reavahet. Põhiteksti kirjast väiksema kirjaga (8-10 punkti) on jooniste allkirjad ning tabelid. Lehe servadest jäetakse 2,5 cm ülalt ja alt; 2 cm paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge (justify/külgjoondus). Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega, taandridu ei kasutata. Oluliste mõistete rõhutamiseks võib kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid kirjeldatava keelematerjali ning võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Töö iseseisvad osad (näiteks: sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) alustatakse uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei või alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla jääb ainult üks rida
* igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas – erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu! KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud
tõestusmaterjali, kasutades järgnevat: ALUSTEKST * omaenda mõtted, arvamused, seisukohad, * tunnis arutatu, raamatutest loetu, * teadaolevad faktid, * teiste, autoriteetide arvamused, * igalt poolt mujalt kuuldu, * näited elust. Sealjuures peab kogu valitud materjal tihedalt teemaga seotud olema ja samas erinevad mõtted ja näited peavad omavahel loogiliselt seotud olema. See ongi kirjandi olemus. Vähem seotud mõtete liigendamiseks kasuta taandridu! KOKKUVÕTE on kirjandis kohustuslik, kuid see ei või olla mingi pealiskaudne, mõttetu lausejupp töö lõpus. Kokkuvõte on lühike ja arusaadav lõpulõik, mis võtab kokku (teatud määral kordab) kogu eelpool arutletud teema. Võid rõhutada seal, et suutsid valitud teemat piisavalt kaitsta, põhjendada. Uusi, eelnevas töös mitte esinenud mõtteid või probleeme kokkuvõttes ei püstitata ega isegi mainita. TEE NII:
NÕUDED KUIDAS TEEN 12 punkti 3. Võõrkeelsed sõnad tekstis NÕUDED KUIDAS TEEN kaldkirja 4. Veerised NÕUDED KUIDAS TEEN a) Küljendus-lehe häälestus Vasak: 4 cm b) Klõpsan vahelehel veerised Parem: 2 cm c) Sätin paika õiged arvud Ülal: 3 cm All: 3 cm 5. Joondus NÕUDED KUIDAS TEEN rööpjoondus 6. TAANDREAD Taandridu ei tohi olla 7. Reavahed NÕUDED KUIDAS TEEN a) Märgistan teksti b) Valin avaleht-lõik 1,5 rida c) Väljalt reasamm valin 1,5 8. Pealkirjad Esimese taseme pealkiri NÕUDED KUIDAS TEEN Algab alati uuelt lehelt Kui pealkiri ei usu lehe ülaääres, siis teeme klõpsu
Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. · Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. · Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. · Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. · Taandridu ei kasutata. Referaadi vormistamine 3 2.2 Tiitelleht ja sisukord · Tiitellehele tuleb märkida: · Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2.3 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne
Seega on temaatiliselt keeruline määrata teoste kuulumist eesti luulekaanonisse, sest ühest küljest pole tegu rahvusromantistlike luuletustega, mis peaks neid sellest kategooriast eraldama, kuid samas pole kumbki luuletus ka argine, mis peaks vastupidiselt just sobilik olema. Kuna vormiliselt väärtustatakse kaanonisse kuulumisel mõõdukat originaalsust, siis sobiksid sinna nii Betti Alver kui ka Jüri Kolk. Alver kasutas oma salmide ülesehitusel taandridu üsna mitmekülgselt, – ühes salmis on esimesed ja viimased read taandatud, kahes ülejäänus salmis on mõni viimane rida taandatud – mis annavad kogu luuletusele huvitava väljanägemise ja aitavad mõneti kaasa teose varieeruvatele interpretatsioonivõimalustele, tekitades lugejas tahes-tahtmata soovi mõnda kohta rõhutada või vastupidiselt tagaplaanile jätta. Kolk on oma luuletuse ülesehituse muutnud põnevamaks tänu kahe pika (11- ja 12-realiste) ja ühe lühikese
Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras, kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Taandridu ei kasutata. Allajoonimist referaadis ei kasutata! Vormistamise näited. Tiitelleht Tiitellehele tuleb märkida: Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt
Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi. File Page Setup Margins. Eestikeelsel variandil: Fail Lehekülje häälestus Veerised Tekst jaotatakse lõikudeks. Iga lõik moodustab sisulise ja visuaalse terviku. Lõigu algust tähistab laiem reavahe. NB! Taandridu ei kasutata. Referaadi võid esitada mulle nii väljaprinditult kui ka saata e-mailile ([email protected]) Keskendu antud referaadis peamiselt illegaalsetele uimastitele! (8. klassis tuleb loovtöö välja printida ja lehed peavad olema köidetud). HINDAMINE Töö eesmärkideks on iseseisev põhjalik tutvumine narkoteemaatikaga ning harjutada kirjaliku töö ülesehitust ja vormistumist 8. kl loovtööks.
Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) Töös ei kasutata taandridu. 1.3. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse (Insert-PageNumber/Lisa- Leheküljenumber). Numbrid paigutatakse lehekülgede jalusesse alla keskele . Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1
Seosvälja asukoht on 5,5cm kaugusel plangi ülaservast ja 9,5cm kaugusel vasakust veerujoonest (adressaadivälja esimese reaga ühel kõrgusel). Rea ette trükitakse sõna ,,Teie" ning seda täidetakse ainult vastuskirja koostamisel. Viit asub kõrvuti adressaadirea 3. Reaga, paremas veerus e. 9,5cm kaugusel vasakust veerujoonest. Rea ette trükitakse sõna ,,Meie" ning edasi kirja kuupäev ja dokumendi nr. 6. Tekstiväli asub lehe keskel. Tekst trükitakse plokkstiilis (taandridu ei jäeta, enne uut mõtet on tühi rida). 7. Kontaktandmetevälja ülemine piir on 2,6cm ja alumine 1,2cm kaugusel plangi alumisest servast. Kontaktandmeteväljal kujundatakse informatsioon plokkidena (kirjasuurus 8-10), sest see on kasutajasõbralik. AMETIKIRI 1. Ametikiri on kiri, mis koostatakse infovahetuse eesmärgil ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Ametikirja saajaks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. 2
sideandmed 4.10.14. Asutuse registrikood 4.11. Dokumendile pannakse pealkiri, suuremahulisele ja mitut teemat käsitlevale dokumendile võib panna alapealkirjad. 4.12. Dokumendid vormistatakse arvutil püstkirjas sriftiga Times New Roman, tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Üld- ja kirjaplangile trükkimiseks: ülaäär 1,2 cm, alläär 1,2 cm, vasak veeris 3,0 cm, parem 1,5 cm. 4.13. Dokumendi teksti vormistamisel taandridu ei kasutata. 4.14. Juhul kui allkirjastaja ei otsusta teisiti, märgitakse väljasaadetavale kirjale selle koostaja või vastutava täitja ees- ja perekonnanimi. 4.15. Kui õigusaktid dokumentide koostamist ei nõua, võib asja lahendada telefoni, elektronposti või läbirääkimiste teel. 5. DOKUMENTIDE LOETELU Sarja tähis Sarja nimetus Säilitustähtaeg Vastutaja 1. Firma töö korraldamine 1
Kas igas lauses on öeldis? Kas pole liigselt sõnakordusi? Kas pole vastamata küsimusi? · Vältida ebamääraseid sõnu (hetkel, alati, kunagi, kõik, keegi, need...); kas laused pole liiga lühikesed või liiga pikad? Kas olen kindel kasutatud (võõr)sõnade / nimede ja näidete tähenduses ja kirjapildis? · Üle vaadata kirjavahemärgid; kui võimalik, kontrollida õigekirja (kahtluse korral pigem sõnastada lause ümber). Kontrollida taandridu. · Kirjutamise ajal jätta mustandisse ruumi paranduste tegemiseks! Kolmas lugemine: · Pärast teist lugemist pidada jälle 5 10 minutit pausi siis lugeda üle terve töö järjest algusest lõpuni, enam parandusi tegemata. · Kui puhtandi kirjutamisel tuleb uus mõte / näide, mis näib kirjandisse sobivat, siis mitte mingil juhul kirjutada otse puhtandisse, vaid enne ikkagi mustandisse, nt lõppu
esitamisel. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kasutatud allikmaterjalide loend esitatakse vasakjoondatult. Tekstilõigud eraldatakse enne lõigu algust täiendava lõiguvahega 12 punkti (üks tähekõrgus). Taandridu lõikude tähistamiseks ei kasutata. Ühtki töö osa ei ole soovitatav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Allikmaterjalide loendi vormistamisel eraldab kahte kirjet lõiguvahe suurusega 12 punkti (üks tähekõrgus). Uurimistöö tööosade järjestus on järgmine: 1) tiitelleht; 2) sisukord; 3) lühendid (vajaduse korral); 4) sissejuhatus; 5) sisu peatükkidena; 6) kokkuvõte; 7) kasutatud allikmaterjalid; 8) lisad.
accommodation nearby. Remember! Alates 2013.aastast peab kiri koosnema 120 sõnast. Lubatud on kirjutada 10% sõnu vähem. Sõnade ülemist piiri pole, kuid mida rohkem kirjutad, seda suurem on võimalus eksida. Kiri peab olema kirjutatud ametlikus stiilis, keelatud on lühendid (don’t, hasn’t) ja samuti slängisõnad. Kirja on võimalik vormistada kahel viisil, kas kasutades taandridu või plokkida: (sel juhul on lõikude vahel taandrida). Paremale üles kuupäev (viimastel eksamitel ei paluta enam aadressi kirjutada) ja selle alla vasemale pöördumine. Kui nimi teada, Dear Mr/Ms Brown, kui ei, siis Dear Sir/Madam. Lühendite taga punkte pole, kui paned pöördumise lõppu koma, peab koma olema ka Yours faithfully/Yours sincerely taga kirja lõpus, kui pöördumise taga koma ei ole, pole ka lõpus koma. Kiri tuleb lõpetada
Täiuslikum konspekt Moodle; Inglise keele riigieksam; Kirjutamisosa; Kirja kirjutamise näidis. Alates 2013.aastast peab kiri koosnema 120 sõnast. Lubatud on kirjutada 10% sõnu vähem. Sõnade ülemist piiri pole, kuid mida rohkem kirjutad, seda suurem on võimalus eksida. Kiri peab olema kirjutatud ametlikus stiilis, keelatud on lühendid (don't, hasn't) ja samuti slängisõnad. Kirja on võimalik vormistada kahel viisil, kas kasutades taandridu või plokkida: (sel juhul on lõikude vahel taandrida). Paremale üles kuupäev (viimastel eksamitel ei paluta enam aadressi kirjutada) ja selle alla vasemale pöördumine. Kui nimi teada, Dear Mr/Ms Brown, kui ei, siis Dear Sir/Madam. Lühendite taga punkte pole, kui paned pöördumise lõppu koma, peab koma olema ka Yours faithfully/Yours sincerely taga kirja lõpus, kui pöördumise taga koma ei ole, pole ka lõpus koma. Kiri tuleb lõpetada
Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse nurka või keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu (Justify): mõlemad servad on joondatud. Lehekülje vasakusse serva jäetakse 3 cm, paremasse serva 2,5 cm ning üla- ja alaserva samuti 2,5 cm laiune veeris (File→Page Setup). Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piiri märgib üks tühi vaherida või täiendav 6-punktine vahe (Format→Paragraph→Spacing Before→6 pt). Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt
Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Teksti esiletoomist paksu kirja või allajoonimisega üldjuhul ei kasutata. Reavahe on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0. Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Teksti liigendamiseks ei kasutata taandridu, vaid lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne ja pärast lõiku. Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse kursiivis. 4.2. Pealkirjad Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Üldpealkirjad ja peatükkide pealkirjad kirjutatakse läbiva suurtähega. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisa(d) on ilma numbrita ja algavad uuelt lehelt
Iga alapealkirja ees ja järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest
· Viidaväljale trükitakse: ? Seosviit, mille asukoht on 5,5 cm plangi ülaservast ja 9,5 cm kaugusel vasakust veerujoonest. Rea ette trükitakse sõna 'Teie'. Täidetakse ainult siis, kui koostatakse vastukirja, trükitakse algatuskirja kuupäev ja viit. ? Kuupäev ja viit, mille asukoht on paremas veerus, kõrvuti adressaadivälja reaga. Rea ette trükitakse sõna 'Meie'. Sellele reale trükitakse kirja kuupäev ja viit. · Tekstiväli asub lehe keskel. Trükitakse plokkstiilis ehk taandridu ei jäeta, enne uut mõtet on tühi rida. · Kontaktandmete välja ülemine piir on 2,6 cm ja alumine 1,2 cm alumisest servast. Andmed trükitakse plokkidena, kasutajasõbralik. Üldplank · Asutuses peab olema kehtestatud vormikohane üldplank nii paber kui eletroonilisel kandjal. · Üldplangi alusel koostatakse teiste dokumendiliikide plangid (kirjaplank). · Üldplangile vormistatakse asutusesiseseid dokumente akte, protokolle, käskkirju.
vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged). 4. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga plokkstiilis 12 punkti (üks tähekõrgus) (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). Töös ei kasutata taandridu. 5. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse plokkstiilis vahe 24 punkti (kaks tähekõrgust). 18 6. Seminaritööd esitatakse ühes eksemplaris ja köitmise viisi teatab õppeaine õppejõud esimeses tunnis. Kursusetöö esitatakse pehmes kiirköitjas ühes eksemplaris, diplomitöö kahes köites, millest üks kõvas - ja teine pehmes (spiraal) köites.
Ka vigade või puudujääkide olemasolu saab tunnistada: „püüa meeles pidada, et kontrol- õpilane paneb prügi hoolsalt prügikasti ilma meeldetuletuseta, piisab lausumisest: „See oli liksid oma töö grammatikat ja paigutust...“. Abi võib olla eelnevalt kokkulepitud sümbolite hooliv tegu, David – muudab koristaja töö lihtsamaks.“ Meil pole vaja lisada: „ja kui sa seda kasutamisest, et rõhutada, kus tuleks kontrollida äärejooni, taandridu, õigekirja ja gram- sagedamini teeksid, oleks meie klassiruum palju puhtam, eks ole?“ matikat. See väldib liigseid punaseid märkusi, mis vahel võivad õpilase töö visuaalselt Kui õpilane on kirjutanud väga korralikult (talle mitteomaselt? – kes teab, ta võib olla pöördepunk- segaseks muuta. Vältige hinnangulisi meeldetuletusi: „Ära unusta kuupäeva..
annaabi.ee 
