16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suudmealad pinnakihid Püügi vormid: 1. Primitiivne või korilaste kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi. Kasutatakse hobiks. 2. Rannapüük-kalurid elavad rannikuäärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad,
suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias -avamerepüük toimub enamasti rannikuriigi majandusvetes - rannikuriigile kuuluv vee osa, kuni 200 meremiili, kus on eelisõigus (kalapüük, nafta ammutamine), seal on vaba transport 1 miil - 1.85km tehniliselt eelmisest keerulise ja toimub pikema perioodi jooksul esmatöötlemine laeval (näit. külmutamine) maailma tööstuslikus püügis tähtsaim (miks?) Kalavarud on jaotunud väga ebaühtlaselt. *Süvaookean kõikjal väga kalavaene (vähe toitu, vähe hapnikku) *Pinnakihtides kõige kalavaesem pöörijoonte vaheline ala (hapnikuvaene) *Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suuremad kalapüüdjad maailmas: *Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA 1 el. kohta suurim kalapüüdja on Island Taani ja Norra eksport ja import on väga suur.
riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas( lähis- ja lähis polaarvöötmes, suurte jõgede suudmealad.) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne
paremad püügikohad on paras- ja lähipolaarvöötme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, sest jõed toovad mandrilt toitaineid. Kalu on rohkesti ka külmade hoovuste piirkonnas, kus vees lahustunud hapnik loob soodsaid tingimused planktoni arenguks.Troopiline ookean on üldiselt kalavaene, taimestiku ja seega ka kalade kasvuks soodsaid tingimusi on aga ekvaatori vahetus läheduses. Polaarookeani katab jää ja seegi on taimestikule ja kaladele ebasoodus. Süvaookean on kõikjal kalavaene. 5. Millised on maailma suurima kalapüügiga riigid?- Suurema kalapüügimahuga riigid asuvad vaikse ookeani rannikul. Riigid: Hiina, Peruu, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, India, Tai, Norra, Island 6. Missugused riigid on maailmas suurimad importijad ja eksportijad?-Eksportijad: Ladina-Ameerika riigid, Island, Norra. Importijad: Paljud Põhja riigid 7. Iseloomusta EL-i kalakaubandust.- El-is on kalapüük ja kalakasvatus oluliseks
Ookeanipüük – kala püütakse rannikuist kaugel. Püügile tuleb saata terve laevastik, kuhu peale otseste püügilaevade kuuluvad saaki töötlevad baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale või toodangut äravedavad transpordilaevad või lennukid. Kõik toetub suurele kalasadamale. Jaapan, Venemaa, vähesel määral ka USA. Kalakasvatus – kalanduse korraldus, kus püütavat kala kasvatatakse eelnevalt inimesele rajatud basseindis. Rohkesti Ida – Aasias. Süvaookean on kalavaene. Kalarikkad on suurte jõgede suudmepiirkonnad, külmade hoovuste piirkonnad ja paras – ning lähispolaarvööndid. Väga kalavaene on aga lähistroopiline ja palavvööndi ookean rannikust ja jõesuudmest eemal. Kõige suuremad kalavarad: loode – ja kirde osas on rikkad heeringast, sardiinist, lõhedest. Kalarikkad on ka ookeani läänepoolsed saartevahelised mered, kust püütakse soojade vete kalu (sardiin, tuunid) aga ka vähke, moluskeid. Paar
Rannapüük Ida ja Kagu Aasia, Hiina, Tai, Bangladesh. Majandusvöönd kuni 200 meremiili laiune rannikuala, kus kalapüük on lubatud rannikuriigi loal. Territoriaalveed kuni 12 meremiili laiune rannikuala, mis kuulub rannikuriigile, mis kuulub ka riigi territooriumi hulka. Kalarikkamad piirkonnad madalad rannikualad, kuni 200m, suurte jõgede suudme ala, külmade hoovuste piirkond, sest seal on küllalt hapnikku, soojust, valgust ja toitaineid. Kalavaesemad piirkonnad süvaookean, lähistroopilise, polaarse ja ekvatoriaalse avaookeani pinnakihid, sest pole piisavalt hapnikku, soojust, valgust ja toitaineid. Kalapüügi õiguste müümine kalapüügi õiguse müümine teistele riikidele, kuna ise ei taha kala püüda või puudub sobiv tehnika, Namiibia, Angola, argentiina, Okeaania väikeriigid. Suurimad kalapüüdja riigid Hiina, Peruu, Jaapan, India, Usa. Eksport Norra, Hiina, Taani, Indoneesia, Kanada. Import Jaapan, Taani, Hispaania, Usa, Norra.
Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%) 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust Toodangu maht maailmas sh Hiinas Maailma kalavarude jaotamine Kalapüük Kalavarud maailmameres ebaühtlased Kalarikkad Kalavaesed madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis -ja süvaookean lähispolaarvöötmes) suurte jõgede suudmealad lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid Tähtsamad püügipiirkonnad Maailmamere ja siseveekogude osa kalanduses Kalapüük (mln t) 93,5 91,3 1) maailmameri 86,1 82,5 2) siseveekogud 7,4 8,8 Avakultuurid 26,7 37,5 1) maailmameri 10,8 15,1
limuseid (austrid, pärlikarbid), vähke, vähilaadseid, veetaimi jt –akvakultuure, Hiinas püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest, väikestes tiikides on kujunenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides maaelanike oluliseks lisatoidu ja -sissetuleku allikaks 13. Kalarikkamad ja kalavaesemad piirkonnad meres. Kalarikkamad piirkonnad on jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad. Kalavaesemad piirkonnad on süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. 14. Maailma toiduprobleemid.
1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu-Aasia, arengumaad)
3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri.paras-ja lähispolaarvööde, külmad hoovused 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. Kanada,Hiina,Norra,Taani 2) suurimad kala importijad 3p. Hispaania,Taani, Jaapan 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tsiili suhtes 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. *kalavarude kasutamine ja kaitse *kalakasvatuse arendamine *kalasadamate arendamine. 17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p.
Mereorganismidest-> ravimeid Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide arv väheneb, isendite arv suureneb) Püügimahult esikohal on Hiina, Peruu, järgnevad Jaapan, Usa, Indoneesia 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust. · Maailma kalavarude jaotumine 54% Vaikne ookean 27 % Atlandi ookean 10% siseveekogud 9% India ookean Kalapüük Kalavaesed Kalarikkad * Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid · Primitiivne või koriluse vorm
toodetakse kalajahu või -õli inimtoiduks sobimatust kalast ja kalatööstuse jäätmetest. Eestis on suhteliselt põhjapoolse mereäärse asendi tõttu kalandus tähtis elatusallikas ja majandusharu olnud. Eesti vetes elab 78 liiki kalu. 43 liiki neist on mageveelised, ülejäänud aga siirdekalad või poolsiirdekalad. Kalanduse ja vesiviljeluse geograafia Umbes 2/3 maailmamere pindalast hõlmavad vähese bioloogilise ressursiga piirkonnad, mida võib võrrelda kõrbealadega maismaal. Süvaookean on kõikjal kalavaene. 4 Taimestiku ja fütoplanktoni kasvu jaoks oluline külm hapniku- ja toitainerikas vesi ning valgus. Sellised tingimused on enamasti mandrite äärealadel selfimeres, kuhu suubuvad jõed toovad maismaalt toitainerikast vett. Selfimeri on madal, kuni 140m, seal jõuab ka fotosünteesiks vajalik valgus tavaliselt merepõhjani. Selfialad moodustavad kolmandiku maailmamere pindalast. Kõige kalarikkamad piirkonnad on suurte jõgede
1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p.
KALANDUS Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja õli loomasöödaks; vetikad väetisteks, zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks. Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu- Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük. Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid.
ja õli loomasöödaks ; vetikad väetisteks , zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse ; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks . · · Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. 13 · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük
konserveeritult. Kalajahu ja õli loomasöödana Suurte veeimetajate rasva keemia ja farmaatsiatööstuses Vetikaid toiduainetööstuses, väetiste valmistamiseks Ravimite tootmiseks Kalapüük: Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa on rannikumeres. Pinnakihid on kalarikkamad just külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean on kalavaene, nagu ka lähistroopilise, ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnakihid. Agraarühiskonnas oli kala oluline toit vaid neile, kes elasid veekogudeääres (mis olid kalarikkad). Kala püüti algeliste vahenditega ja peamiselt rannalähedastel aladel. Kala töödeldi rannakülades ja müüdi kohalikul turul. Tähtsamad kalapüügipiirkonnad: USA Jaapan Venemaa Hiina India Bangladesh Indoneesia Norra Taani
S.o uus maailmamajandulike sidemete liik. * kalapüügi õigusmüüki on teostanud USA ja Kanada, praegu tähtsamad müüjad: Argentiina, Lõuna-Aafrika, Namiibia, Angola 33.Kalatoodangu maht maailmas: kasvas 20mln tonnilt 130mln tonnini. Kalarikkamad piirkonnad: paras-ja lähispolaarvõõtme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, külmade hoovuste piirkonnas, troopiline ookean. Nt: Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika, Lõuna-Ameerika Kalavaesemad piirkonnad: polaarookean, süvaookean Nt: Põhja-Jäämeri Suuremad kalapüüdjad: Norra, Island, Peruu, Tsiili, Soome, Hiina, Jaapan, USA, Venemaa.. 34. Keskkonnaprobleemid põllumajanduses: · Erosioon, muldade degeratsioon, kõrbete teke. · Maa viljatus · mulla struktuuri hävimine · põllukultuuride liigne väetajmine veekogude kinnikasv · metaani hulga kasvamine õhus · loomaliikide keskkonna hävimine · põhjavee taseme alandamine ja pinnase soolsus Keskkonnaprobleemid metsanduses:
hind ja tervislikum toodang. Kalandus Kalade ja teiste mereorganismide, molluskite, limuste ja mitmesuguste vähiliste osatähtsus inimese toidulaual pidevalt kasvanud. Kala väärtuslik toiduaine. Kalapüük - kalavarud ei jaotu ühtlaselt maailmameres. Valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapniku rikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean on kõikjalt kalavaene, lähistroopilise, ekvatoriaalse, polaarse avaookeani pinnakihid. Agraarühiskonnas oli kala oluline toit, neile kes elasid veekogu ääres. Kala töödeldi rannakülades ja müüdi kohalikul turul. Rannikupüük väikeste kalapaatidega ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias. Merelaevade arenedes ja kalapüügivahendite täiustudes hakati kala püüdma avamerel, ning pikema säilitamise eesmärgil sealsamas ka töötlema. Arenesid ja täiustusid äriteenused,
● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2. Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu (Aasia riigid), (Hiina, Iisreal) 3. Millised piirkonnad maailmameres on kalarikkad, millised kalavaesed? Kalarikkamad piirkonnad - Norra meri kalavaesd: süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani piirkonnad (pinnakihid) 4. Too näiteid külmade ja soojade vete kaladest. Külmad veed - tursk,lõhe, heeringas, makrell, hõbeheik,moiva. Soojad veed - makrell, tuunikala,kalmaar, sardiin, ansoovid 5. Iseloomusta erinevaid kalapüügivorme: a. Sisevete püük - püütakse 1/10 maailma kalast, kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega kalad, peamiselt arengumaades (Hiina, India,
teisisõnu määr, mille võrra elusorganismid sünteesivad uut biomassi. · 38. Bioloogiline produktsioon on mingi ala biloogiline viljakus.Taimne ja loomne produktsioon väljendatakse süsiniku massi ühikuis või biomassis sisalduva energia ühikuis. · 39. [6 p.] Maa erinevates ökosüsteemides varieerub produktiivsus suures ulatuses. Hinda loetletud piirkondade suhtelist produktiivsust skaalal: kõrge, keskmine, madal 39. 1) Süvaookean keskmine 2) Kõrb- madal 3) Niiske rohtla- kõrge 4) Madal järv- kõrge 5) "Moodne" põllumajandus- keskmine 6) Estuaarid, rannikumeri- kõrge 40. Loetle inimese peamisi energiaallikaid. Millised keskkonnaprobleemid on seotud nende energiaallikatega? · 40. Fossiilkütused lõpevad otsa ja reostavad · Taastuvenergia kulukas ja tülikas · Tuumaenergia - ohtlik · 41. Loetle inimese tuleviku energiaallikaid.
59. Maailma tähsamad kalapüügipiirkonnad Põhja-Ameerika lääne-ja idarannik; Lõuna-Ameerika läänerannik; Gröönimaa ja Islandi ümbrus; Läänemeri, Jaapani ümbrus. Kalavarud ei ole maailmameres jaotunud ühtlaselt. Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean, lähistroopilise, ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnad on kalavaesed. 30 60. Kalanduse vormid Rannikupüük kala püütakse väga algeliste vahenditega ja peamiselt vaid rannikulähedastel aladel (territoriaalvetes rannajoonest kuni 12 miili); kala töödeldakse rannakülades ja müüakse kohalikul turul; tööstuslikus püügis tähtsust ei oma (Ida -ja Kagu-Aasia)
Põhiprobleemiks polegi mitte toidupuudus vaid vaesusest tulenev ebavõrdus.Tänapäeval on arengumaade toiduprobleemide põhjustajaks traditsiooniliste tootmisviiside säilimine,tihe rahvastik ja halvad loodusolud. Kalandus .Kalavarud maailmameres ei jaotu ühtlaselt.Pinnakihid on kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas,kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes,kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid.Kalavaesed on süvaookean,lähistroopilise,ekvatoriaalse ja polaarse avaookeani pinnakihid.Suurimad kalapüügiriigid on Hiina,Peruu,Jaapan,India,USA. Muutused kalanduses Maailmamerest on väljapüük pidevalt vähenenud,samas kiires tempos kasvab püük kalakasvatustes.Arengumaade osakaal kalanduses kasvab.Paljud vääriskala liigid kannatavad ülepüügi all ning tuleks rakendada püügikeld.Seetõttu püütakse vähem väärtuslikku kala ning rakendatakse püügikontrolli.
Tekib rannikule soolase reziimiga soostunud ala. Ookean toidab seda pinnase kaudu järjest soolase veega ja soo pinnalt toimub pidev aurustumine. Tekib tugevalt sooldunud ala. Suurem osa merre kantud setetest pärineb jõgedest. Kokku ligi 20 mlrd tonni aastas. Vulkaaniline aines, tuul ja liustikud igaüks ca 2 mlrd t/a. Lainetus kulutab ära alla miljardi tonni aastas. Avamere sedimentatsioon: self süvaookean. Ookeanipõhjas esineb eri tüüpi setetega alasid, mis vastavad ookeani sügavusele. Rannast eemale liikudes toimub mandrilaval üleminek jämedamadelt setetelt mudale. Veetaseme muutumise tõttu ajas võib see olla ka rikutud. Lubisetted ja riffid esinevad soojades meredes ja ainult madala terrigeense sissekande korral. Valdavalt karbonaatne mude või organismide kodade detriit. Mandrinõlval esineb mudasetete kuhjumisel turbitiide, ehk allavarisevaid settemasse
annaabi.ee 
