plastsus. b) Austeniit (A) on süsiniku tardlahus rauas tahktsentreeritud kuupvõrega (K12). Süsiniku maksimaalne lahustuvus rauas on 2,14% temperatuuril 1147°C , temperatuuril 727°C 0,8%. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727°C juures perliidiks (F+T) c) Perliit (P) on ferriidi ja tsementiidi eutektoidne segu süsinukusisaldusega 0,8%, esineb neis raua-süsiniksulamites, milles C > 0,02% ja ta tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727°C: A -> P (F+T) d) Tsementiit (T) on raua ja süsiniku keemiline ühend Fe3C raudkarbiid. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on raua süsiniksulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. e) Lederburiit(Le) on eutektne segu C-sisaldusega 4,3%,mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 C L-Le(A+T).Kuni temp.727 C koosneb ledeburiit auserniidist ja tsementiidist,alla selle feriidist ja tsementiidist. ' Terased
Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. 3 Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Mustad metallid jagunevad : • Terased • Legeeritud terased (terasesulamid), erineva süsinikusisaldusega. Suure süsinikusisaldusega on malmid. 4 Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (>2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C)
Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda Fe-Fe3C faasidiagrammi, rauasüsinikusulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segude ning teraste ja malmide struktuuride ning nende margitähistussüsteemiga. Kasutatud töövahendid: Mikroskoop, materjalide lihvid Materjalide struktuurid: Lihvide kirjeldused: Terased: Lihv 1: Puhas raud. Struktuur koosneb ferriidist. Lihv 2: Väikse süsinikusisaldusega teras. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Süsiniku sisaldus terases on ligikaudu 0.1%. Terase mark: C10E. Teras C10E tõmbetugevus jääb vahemikku 490-780N/mm2, voolavuspiir 295-390N/mm2, katkevenivus A on 13-16% ja katkeahenemine Z on 40-50%. Lihv 3: Eelmisest mõnevõrra suurema süsinikusisaldusega teras (0.35%). Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Terase mark: C35E. Terase C35E
Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Enamik rauda läheb rauasulamite valmistamiseks. Alla 2 %-lise süsinikusisaldusega (ja lisandelemendid) rauasulamit nimetatakse teraseks ja 2-5 %-lise süsinikusisaldusega rauasulamit malmiks. Füüsikalised omadused: Raud on hõbevalge hallika varjundiga, hea elektri- ja soojusjuhtivusega, keskmise peegeldumisvõimega, keskmise kõvadusega ja plastiline metall, mistõttu teda on võimalik mehhaaniliselt suhteliselt kergesti töödelda (sepistada, valtsida jt). Raud on raskmetall (tihedus 7,87
1. Millised väited on õiged, lähtudes joonisel toodud faasidiagra Possible Answers A. 4 % süsinikusisaldusega malmi faasiline koostis 1000 C B. 0.3 % teras on 1300 C juures sulanud C. 4 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes D. 3 % süsiniku sisaldusega malmis on 1100C juures lahus 2. Milline on terase X12CrNi18-10 keemiline koostis? Possible Answers A. 0,12%C; 18%Cr; 10%Ni B. 1,2%C; 18%Cr; 10%Ni C. 0,12%C; 1,8%Cr; 1,0%Ni D. 1,2%C; 18%Cr; 1,0%Ni 3. Millised väited on õiged tööriistateraste kohta? Possible Answers A
Märkused: Tööstuses noolutatakse terast pikemalt, kuid meie noolutasime 20 minutit. Kokkuvõte/järeldused: ( Karastamisel: 1. Vees tekib martensiit. 2. Õhus austeniit laguneb ja tekivad erinevad ferriidi ja tsementiidisegud. 3. Õlis austeniit laguneb ja tekivad erinevad feriidi ja tsementiidisegud. Noolutamisel: 1. 210 C võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terase detaili kõvadus tänu jääk austeniidi muutumisel martensiidiks. Keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 360 C noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 C
Kasutusotstarbe järgi liigitatakse nad samuti kolme gruppi: · konstruktsiooniterased · tööriistaterased · eriomadustega terased Kvaliteetsüsinikterased vastavad kehtestatud kvaliteedinõuetele nagu sitkus, tera suurus, vormitavus. Süsinikusisaldus 0,2 ... 0,65%. Termotöötlust pole ette nähtud. Vääristerastel on kõrgendatud nõuded mittemetalsete lisandite ja puhtuse suhtes. Näited: C 60 kvaliteetteras süsinikusisaldusega 0,60 % C45E vääristeras süsinikusisaldusega 0,45% Konstruktsiooniterased moodustavad laia teraste grupi. Siia kuuluvad tsementiiditavad terased, parendatavad terased, vedruterased, kuullaagriterased jne. Tsementiiditavaist terastest valmistatakse selliseid auto osi nagu hammasrattad, ketirattad, nukid jm.. Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3...0,5%C) ja neis on 3...5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550..
Rauamaagi redutseerumine toimub tavaliselt 30m erilistes ahjudes koos koksi ja teiste vajalike lisanditega. Selle käigus tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikdioksiid CO2. Fe2o3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Malm ja teras Malm on raua sulam, mis sisaldab kuni 5% süsinikku. Malmist valmistatakse kütteradiaatoreid, kanalisatsioonitorusid, pliidiraudu, jne. Teras sisaldab süsinikku, kuid vähem kui malm (2%). Väiksema süsinikusisaldusega teras on küll mõnevõrra pehmem ning mehhaaniliselt paremini töödeldav. Suurema süsinikusisaldusega teras (üle 0,5%) on kõvem ja hapram. Karastamisel saadakse selle kõvadust veelgi suurendada. Terasest valmistatakse: kõvematest terasesortidest - instrumente, tööriistu, nuge, puure pehmematest terasesortidest teraskonstruktsioone, autokeresid jm tooteid, mis nõuavad suuremat painduvust ning elastsust, kuid mille kõvadus ei ole nii oluline
Protsent vastus vastus 50.0% a. 3 % süsiniku sisaldusega malmis on 1100C juures lahustunud umbes 2 % süsinikku austeniidis 50.0% b. 4 % süsinikusisaldusega malmi faasiline koostis 1000 C juures on austeniit ja tsementiit -50.0% c. 4 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes olekus ja võimeline
spindli ettenihked ja kiirused, töölaua ettenihked. 10. Haas töötlemiskeskustel kasutatavad spindlid Vertikaalsed, Horisontaalsed, Universaalsed. 11. APJ töötlemiskeskuste seadistamine Seadistada masina telgede nullpunktid, Detaili nullpunkt, Tööriista asukoht tööriistavahetajas, Programmi testimine, Detaili töötlemine. 12. Tööpinkide konstruktsioonis kasutatavad materjalid Sängide materjalid: Hallmalm, Terasvalu, Teras, Betoon Spindlid: keskmise süsinikusisaldusega konstruktsiooniteraseid, Malm Juhikud: Hallmalm, teras, plastik Keraamika, komposiit, epoksüüdgraniit, polümeerbetoon.
Külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt väikeste stantsiste (massiga kuni 0,1 kg) tootmisel. Külmvormstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega metalle: süsinikkonstruktsiooniterased süsinikusisaldusega kuni 0,5%, plastsed legeerterased, Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Kuumvormstantsimist liigitatakse kasutatava seadmestiku järgi: kuumvormstantsimine vasaratel ja pressidel. Sepistus- ja vormistantsimisseadmete tüübid: auruvasar, hõõrdevasar, vastulöögivasar, väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus
Terased Terastes on rauda vähemat 50%. Kui igasugu muid elemente on rohkem ja rauda juba alla 50%, siis me ei räägi enam terasest. Terased on metalsetest materjalidest põhimaterjal ehk umbes 90 protsenti konstruktsioonimaterjalidest. Teras on raua-süsiniku sulam süsinikusisaldusega kuni 2,14%. Süsinik ei ole lisand terases, vaid teeb rauast terase. Eutektoidteras C-sisaldusega 0,8 % ja struktuur 100%-liselt perliit (ferriidi-tsementiidi segu). Alaeutektoidterased C-sisaldusega kuni 0,8%, struktuuriga ferriit-perliit. Terased hakkavad C- sisaldusest 0,05%. Alla selle ei ole teras, vaid puhas raud. Sest väiksema C-sisaldusega ei kasutata. Üleeutektoidsed terased C-sisaldus üle 0,8% kuni 2,14%. struktuur perliit-tsementiit
taandavad raua skeemi järgi: Fe2O3 Fe3O4 FeO Fe Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku-sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapniku konverterites, kõrgkvaliteet teraselektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa, mis on ligikaudu 70%, moodustab toormalm. Täidisesse lisatakse samuti katerasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite Näiteks väävli ja fosfori sidumiseks. Pürometallurgilise protsessialgatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku
Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 B Üliõpilane: Taavi Rokka Õppejõud: Renee Joost Tallinn 2010 Teras on raua sulam, mille süsinikusisaldus on alla 2,14%. Praktilist kasutamist leiavadterased süsinikusisaldusega kuni 1,5%. Toodetakse mittelegeerteraseid e. süsinikteraseid ja legeerteraseid. Mõlemad sisaldavad lisaks süsinikule ja/või legeerivatele elementidele samuti tavalisandeid: Mn, Si, P, S. Terase masstootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu ehk rauamurdu. Et malmis on süsinikku ja lisandeid rohkem kui terastes, siis terase tootmise mõte seisneb malmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamises. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt
raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid. Benseeni sulamistemperatuur on +5 kraadi ning keemistemperatuur +80 kraadi. Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel.
Fe-Fe3C Faasdiagramm 2. Terase struktuuriskeem p- perliit f- ferriit Struktuuriosad tekivad temperatuuril umbes 800°C. Tegemist on alaeutektoidse terasega, mille struktuur on F+P. Kui lähtuda terase kasutusalast, siis on tegemist konstruktsiooni terasega. 3. Eeltermotöötlusviisid antud terasel - lõõmutamine - normaliseerimine Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal ( ferriit ja perliit). 4. Terase grupp lähtuvalt lõpptermotöötlusest Kuna alates 0,3% süsinikusisaldusega terastest on parandatavad, siis püüeldaksegi konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse karastamise ja kõrgnoolutuse tagajärjel. Esmalt viiakse läbi karastamine, mille tulemusena austeniit muutub martensiidiks. Sellega saavutatakse suur kõvadus, kuid jahtumisel tekkivad termopinged ja martensiidi suur kõvadus tingivad karastatud terase vähese vastupanu löökkoormustele ja deformatsioonile
mitte ketastena. Kuidas asteroidid tekkisid? H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: 1. tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest 2. tekkinud üheaegselt komeetidega 3. tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad 4. tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide koostis C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal. S-tüüpi asteroide (ladina keeles Silicium räni) on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse
A. Karastamise eesmärgiks on saada ebastabiilne martensiitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem. B. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Student Response C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks B. Peeneteralise struktuuri saamine, et parandada detaili/materjali mehaanilisi omadusi C
muutusi struktuuris ja mehaanilistes omadustes; 2) kuumutamisel temperatuuriintervallis 100…200 oC leiab aset süsiniku osaline eraldumine martensiidist ja väga väikeste karbiidiosakeste teke. Niisugust martensiiti nimetatakse noolutusmartensiidiks ja tema kõvadus üldiselt säilib, vähenevad ja ühtlustuvad karastamisel tekkinud sisepinged ja kasvab sitkus; 3) noolutustemperatuuril 200…300 oC võib suureneda mõnevõrra suure süsinikusisaldusega terasest detaili kõvadus tänu jääkausteniidi muutumisele martensiidiks .On selge, et keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke; 4) noolutustemperatuuri tõusuga eraldub martensiidist järjest rohkem süsinikku ning umbes 400 oC juures on
ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis maak, koks, räbusti viiakse kõrgahju ülevalt. Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: -- Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsinikusisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapnikukonverterites , kõrgkvaliteetteras elektriahjudes
faasidiagrammist? Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a. Temperatuuril 1100 C on süsiniku maksimaalne lahustuvus austeniidis umbes 2 % 50.0% b Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus . on 2,14 % 1147 C juures -50.0% c. 2,5 % süsinikusisaldusega malm on 1300 C juures tahkes olekus ja võimeline taluma koormusi -50.0% d Temperatuuril 727 C on ferriidis lahustunud . maksimaalselt 1 % süsinikku Score:0 / 15 Küsimus 2 (10 points) Perliit on võrreldes ferriidiga Student Response: Õige Õppija Vastuse variandid Protsent vastus vastus 50.0% a
Asteroidid ja kääbusplaneedid Pluuto Asteroidid Asteroidid on väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Kui õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda oleks saadava ,,planeedikese" läbimõõt umbes 1500km ehk vaevalt pool Kuu läbimõõdust. Asteroide jaotatakse nende koostise järgi kolmeks eritüübiks: ü Ctüüpi ( koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega) ü Stüüpi( koosnevad enamasti ränist) ü Mtüüpi ( koosnevad puhtast rauast ja niklist) Asteroidide päritolu ei ole kindel, kuid selle kohta on olemas 4 hüpoteesi: ü Tekkinud algset udukogust või eraldunud Päikesest ü Tekkinud üheaegselt komeetidega ü Tekkinud komeetidestasteroidid on gaasümbrise kaotanud kommetide tuumad ü Tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide ohtlikkus
Mõtestasin lahti antud veerelaagri tingliku tähistuse. Leidsin laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. Arvutasin tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. Kujutasin istu skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. Kasutatav laager on 5-2629, 5 – täpsusklass, 2 – tüüp (2000), 6 – läbimõõdu keskmine seeria, 2 – laiuse lai seeria, 9 - laiuse diameetri seeria. Materjaliks valisin kõrge süsinikusisaldusega kroomterase. 5.6 Järeldused Võrude tööolukorrad: Sisevõru võllie L6/js6 on pöörlevalt koormatud. Välisvõru M7/l6 on kohalikult koormatud [5.3, lk 73]. Sisevõru on istatud pinguga, välisvõru on aga siirdeistuga, millel tõenäolisem on tulla ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt
1700 km). Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. Asteroidide koostis Erinevate kosmosesondide poolt külastatud ja ühes skaalas esile toodud asteroidid. C-tüüpi asteroide on 75–85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. S-tüüpi asteroide on 13–17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinna omadega sarnased kivimid. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Ida ja tema kaaslane Dactyl Potentsiaalselt ohtlike asteroidide orbiidid (võrgu moodustavad sinised jooned). IDA JA TEMA KAASLANE DACTYL
Termotöötluseks nimetatakse terase kontrollitud kuumutamist ja jahutamist omandamaks konkreetsetesse töötingimustesse sobivat struktuuri ja omadusi. Karastamine – kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (vees, õlis). Noolutamine – karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri Ac1. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 3 erineva süsinikusisaldusega terast: väike (5tk), suur (1 tk), turvavöö keel (1tk), andmed toodud tabelis. Kõigi katsekehade paksus oli 3mm. Kõvadust määrasime Rockwelli meetodil C-skaala järgi. Karastamiseks kasutasime ühte ahju 2 korda (800 ºC ja 930 ºC), noolutamiseks oli kasutuses 3 ahju (200 ºC, 350 ºC ja 500 ºC). Jahutamiseks kasutasime toatemperatuuril olevat vett (jahutab algul 600 ºC/s, hiljem 300 ºC/s), õli (jahutab ühtlaselt 150º C/s), ja õhku (jahutab kaua)
Sorditerase all mõistetakse selliseid terasprofiile nagu ümarteras, nelikantteras jms. Spetsiaalse valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga . Iga töötlemisviisiga saadava materjali pinna kvaliteedi ja täpsuse kohta kehtivad kindlad nõuded. Sulameid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%, nimetatakse terasteks. Suurema üle 2,14%, süsinikusisaldusega sulameid nimetatakse malmideks. Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1,4% ja malme kuni 4,5%C sisalduse piires. Sulameid süsiniku sisaldusega alla 0,008% nimetatakse elektritehniliseks rauaks. Joonis Terase tootmine 2012 Riik Mlj t 1 Hiina 716.5 2 Jaapan 107.2
A. Karastamise eesmärgiks on saada ebastabiilne martensiitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem.--------õige B. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises------õige C. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Student Response D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 1/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal B. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks C. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus D
E. Külmaga töötlemisel jahutatakse teras peale karastamist miinuskraadideni, et vabaneda jääkausteniidist Score: 0/4 16. Millised väited on õiged terase karastamise kohta? Student Response A. Karastamise eesmärgiks on saada ebastabiilne martensiitne struktuur, mis on stabiilsest struktuuris oluliselt kõvem. B. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on
Student Response A. Karastamise eesmärgiks on saada ebastabiilne martensiitne struktuur, mis on stabiilsest struktuurist oluliselt kõvem. B. Karastamise tulemusel kaovad ära sisepinged, mistõttu ei ole keeruka kujuga detailidel ohtu pragude tekkeks C. Karastamine seisneb kuumutamises üle faasimuutustemperatuuri (727 kraadi) ja sellele järgnevas kiires jahutamises D. Süsinikusisaldusega alla 0,6 % jääb toatemperatuurile karastades sisse jääkausteniit Score: 5/5 17. Lõõmutamise eesmärgiks on Student Response A. Saada martensiitne struktuur, et saavutada vajalik suur kõvadus B. Tekitada ühtse struktuuriga pehme toormaterjal C. Kõrvaldada eelmiste operatsioonide defekte (lõiketöötlus, stantsimine, painutamine jne) ja valmistada ette järgnevaks töötluseks D
liitumisreaktsioonid raskesti. Keemiline püsivus, liitumisreaktsioonid toimuvad raskesti. Ainult eritingimustel (katalüsaatori abil, kiiritamisel) käitub benseen nii, nagu esineks tema molekulis 3 kaksiksidet. Benseen ei lahustu vees, halvasti lahustub metanoolis, seguneb igas vahekorras mittepolaarsete lahustitega, nt: bensiin ja petrooleum. Benseen lahustab hästi rasvu, tõrva, vaike, joodi, väävlit, fosforit ja ka teisi aineid.Benseen põleb tumeda tahmava leegiga, sest on kõrge süsinikusisaldusega. Õhuga kokkupuutel moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend, reageerib elektrofiilsete reagentidega, nt: halogeenidega, kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega. Alküülbenseenid tekivad alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid, vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel. Benseeni saadakse
Peale madalanoolutust on terase kõvadus HRC 61-65. 7. Antud terase kõvadus ja tugevus peale noolutamist on kõrge nind sitkus ja haprus samuti hea. 4 MALMID 8. Joonis 3. Fe-Fe3C faasidiagrammi malmide osa. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad malmid eutektoidseteks süsinikusisaldusel 4,3% (näidatud joonisel 3 punase punktiirjoonega), vähem kui 4,3% süsinikusisaldusega malmid on alaeutektoidsed (näidatud joonisel 3 kolmnurkadega alal) ning rohkem kui 4,3% süsiniku sisaldavad malmid on üleeutektoidsed (näidatud joonisel 3 täpilisel alal). 9. Joonis 4. Malmi jahtumiskõver. 5 10. Lähtuvalt süsinikusisaldusest on tegemist valgemalmiga. Eeltingimused selle malmi tekkeks on vähe lisandeid (nt räni) ning kiire jahutamine valuvormis
..0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°
..0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. 2.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 2.10 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 2.11 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°
Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: Nende olemus ja omadused Ledeburiit - eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Eutektikum koosneb kuni temperatuurini 727 °C austeniidi ja tsementiidi segust, alla selle ferriidist ja tsementiidist. kõva ja habras — teda sisaldavad sulamid pole survetöödeldavad Perliit - on ferriidi ja tsementiidi eutektoidsegu süsinikusisaldusega 0,8%. Perliit esineb neis rauasüsinikusulamites, milles on C>0,02%. Perliit tekib austeniidi (süsinikusisaldusega 0,8%) lagunemisel temperatuuril 727 °C . sitke (ferriiti rohkem kui tsementiiti) - survetöödeldav - kõvem kui ferriit 8. Terased: Terase tavalisandid- räni (Si) ja mangaan (Mn) Juhulisandid - lämmastik (N), hapnik (O), vesinik (H) Põhilised legeerivad elemendid - Cr, Ni, W, V, Mo, Co
vahele · On kujult ebakorrapärased · Valdavalt ringikujulised, kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite · Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni · Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi · Umbes 160 asteroidi trajektoor võib lõikuda Maa orbiidiga C-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega · Asuvad asteroidide vöö kaugemas osas · Peegeldavad 3% valgusest S-TÜÜPI ASTEROIDID · Nendel arvatakse olevat raud-nikkel tuum · Sisaldavad palju räni · Peegeldavad tagasi 15% valgusest M-TÜÜPI ASTEROIDID · Koosnevad puhtast rauast ja niklist · Peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust Komeedid · Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline' · Sabatähed · On pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja ilmuvad
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 50 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus = 36,6 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 200 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal – väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 4
molübdeen, vanaadium, titaan või volfram jooksul kõige tuntum, Raud on metallidest tähtsaim tehnomaterjal, kuid tehniliselt puhtal kujul kasutatakse teda peamiselt elektritehnilistes seadmetes magnetiliste omaduste tõttu. Põhiliselt kasutatakse rauasulamitena. Nende kasutusala on umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt: Elektritehniline raud, süsinikusisaldusega kuni 0,08%; Terased – sulamid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; Malmid – sulamid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% kasutusel kuni 4%-ni. http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/metallide_ja_sulamite_siseehitus.html Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb
Järelikult võib järeldada seda, et vesi on kõige parem keskkond materjali karastamiseks. Graafikult võib välja lugeda, et mida suurem on süsinikusisaldus, seda suurem on HRC. Kuigi C0,007 puhul on HRC ka väga kõrge. Mida suurema temperatuuri juures noolutamine toimub, seda väiksemaks jääb materjali kõvadus. Seega, mida kõvemat terast soovitakse, seda madalama temperatuuri juures tasub seda teha. Tekkivate struktuuride kirjeldused Noolutamisel: 1. 250°C keskmise süsinikusisaldusega terastel, milles pärast karastamist ei ole jääkausteniiti, kõvadus nende noolutustemperatuuride korral ei suurene. Süsiniku aatomite difusioonist tulenevalt algab karbiidide teke. 2. 400°C praktiliselt kogu süsinik on martensiidist eraldunud ja terase struktuur koosneb ferriidist ning väga väikestest ümaratest tsementiiditeradest. Sellist struktuuri nimetatakse noolutustroostiidiks. 3. 550°C tsementiiditerad hakkavad koaguleeruma
..0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust. 5.10 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke. 5.11 Süsinikuvaeste teraste keevitamine Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Liidetavad detailid servatakse. 5.12 Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°.
lagunemist (ferriidi ja tsementiidi) teket Süsinikteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa (vt. joonis 3). Joonis 12. Teraste karastustemperatuur (allikas: Hendre, E. jt. Materjalitehnika) Selle järgi valitakse väikese süsiniku sisaldusega (0,3...0,8% C) teraste karastustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 ehk tehakse täiskarastus, suurema süsinikusisaldusega (> 0,8%) terastel 30...50 oC üle Ac1 ehk tehakse poolkarastus. Karastades viimaseid üle faasipiiri Acm (s.o. täiskarastus), võib kõvadus hoopis väheneda ja on jämedateralise struktuuri tekke oht. See teeb karastatud terase hapraks. Terased süsinikusisaldusega < 0,3% praktiliselt ei karastu. Karastunud piirkonna sügavust iseloomustab terase läbikarastuvus. See võib olla täielik või pindmine. Läbikarastuvus sõltub: · jahutuskeskkonnast
olemasolu vähe huvi. Austeniit (A) (austenite) on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud -raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Kuna tahkkesendatud kuupvõre tühikud on suuremad kui ruumkesendatud kuupvõre omad, lahustub -rauas rohkem süsinikku- kuni 2,14% temperatuuril 1147 °C. Austeniit pole stabiilne temperatuuridel alla 727 °C. Ta võib suure süsinikusisaldusega terastes säilida ka toatemperatuuril, kui kasutada kiiret jahutamist. Austeniidi omadused: Kõvadus suurem kui ferriidil, sitke ja hästi deforeeritav nii kuumalt kui külmalt, mittemagnetiline. Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Tsementiit (T) ehk raudkarbiid Fe 3C (cementite, iron carbide) on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku
jäänused. Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid lagunesid omavaheliste põrgete tõttu asteroidideks ja meteoorkehadeks. Asteroidide koostis C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. S-tüüpi asteroide on 13% kuni 17% ja nendel arvatakse olevat raud-nikkel-tuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Asteroidide asukoht Asteroide, mille periheel (ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal) jääb Marsi orbiidi sisse on teada alla saja
Sele 2.9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust. -2- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust
Aastal 1801 avastas Giuseppe Piazzi nõrga tähe, mida ühelgi tähekaardil polnud, ning jõudis järeldusele, et tegu on planeediga. Siiski avaldas ta vaatlustulemused ettevaatliku oletusega, et tegu on komeediga. Aasta lõpus avastati objekt uuesti ning see sai nimeks Ceres. KOOSTIS Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. CTÜÜPI ASTEROIDE on 75% 85% koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega asuvad asteroivöö kaugemas osas, kuid neid on ka Päikesepoolsel asualal. STÜÜPI ASTEROIDE on 13% 17% nendel arvatakse olevat raudnikkeltuum, mida katavad Kuu pinnale sarnased kivimid sisaldavad ka palju räni nimetatakse veel kiviasteroidideks asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. MTÜÜPI ASTEROIDID koosnevad puhtast rauast ja niklist peegeldavad valgust hästi ASTEROIDIDE ASUKOHT PERIHEEL = keha punkt, mis asub päikese massikeskmele kõige lähemal
_________________________________________________________________________ _________ Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 40 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus w = 31,4 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 400 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: · Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas · Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda · Liiga väike lõtk toob kaasa laagerduse ülekuumenemise. 4
asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõudude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterasest. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on : · Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstoli naelad jne. · Puidukruvid on kumer-, lame või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud. · Eriotstarbelised kruvid : kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema
näiteks autode osi, arstiriistu, kellade osi, mootorisilindreid. Kasutatakse ka difuseenset kroomi, et terasdetailide pinnakihti rikastada kroomiga. Kroomimine toimub 800-1300 0C juures tahkes, gaasilises või vedelas keskkonnas. Difusiooniks on vajalik atomaarne kroom, mida saadakse CrCl2 ja CrCi3 reageerimisel rauaga. Difuusne kroom annab metallile korrosiooni- ja happekindluse ning kuumapüsivuse kuni 800 0C ja suure süsinikusisaldusega terastele ka kõva ja kulumiskindla pinna. Kroomi ühendid on mürgised ja nendega tuleks turvaliselt ümber käia. Kroomi puudumine organismis võib põhjustada kehakaalu suurenemist ja vere kolesteroolitaseme tõusu. Peaaegu pool organismis leiduvast kroomist on 2 luudes, veerandi jagu leidub teda lihastes ja nahas. Katsetes on tõdetud, et kroomivaegusel
Kõvaduse määramine Brinelli meetodil HB. Teraskuul kuni 10 mm surutakse mõne aluse peale. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil HRA, HRC koonus surutakse aluse peale ja HRB puhul surutakse kuul peale. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil HV teemantpüramiidiga igasugustele materjalidele ja kõvasulamitele surutakse peale. 4.Ehitus ja masinaehitusteraste põhiomadused, kasutusalad, tähistus. Ehitusterased on madala süsinikusisaldusega (kuni 0,2 % C). Tavaliselt on profiilmaterjalina (nurkteras, latt, armatuur jne). On hästi keevitatavad. S185. Masinaehitusterased jagunevad: 1. Tsementiiditavad terased (C10E) Hammasrattad 2. Parendatavad terased (C30E) Võllid 3. Vedruterased (55Cr3) Keerdvedrud ja lehtvedrud 4. Kuullaagriterased (-) Kuullaagrid 5. Automaaditerased (10S20) Võllid 6. Tavalised masinaehitusterased (E295) Masinaehitud detailid 5
S– vedelik 10min P– 4min 2 C125 1,25 710-750 oC E– Vesi, õli, 170...250 - 45...65 18min õhk o C 1) C40E on teras süsinikusisaldusega 0,4%. Karastustemperatuuri valisin 810 - 850 oC piirides, võtsin andmeid karastamise graafikust. Teraste kõvadus leidsin graafikutelt, kus on näidatud karastatud teraste kõvadust sõltuvalt C-sisaldusest.Saadud kõvadus HRC võrdub 15..35. Kõvadust leidsin,ja kõvaduse järgi leidsin noolutustemperatuurit(tabel: Noolutusviisid ja nende kasutusalad). C40E on legeeritav teras, seepärast selle jahutamine toimub karastusvedelikus
20C° C40E materjali süsinikusisaldus on umbkaudu 0,34…0,44% millest võtsin keskmise tulemuse, ehk 0,4%. Süsinikusisalduse informatsiooni leidsin Tabelist 1. Samast tabelist on võimalik välja lugeda ka tõmbetugevus, mis antud materjalil on 600…800 N/mm2. Tabel 1. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraste margid, koostis ja omadused. Karastustemperatuuriks valisin 820 C° (Jooniselt 1 on näha, et 0,4% süsinikusisaldusega terase karastustemperatuur jääb vahemiku 810-840 C°). Soovituslik karastustemperatuur on näidatud viirutatud alal. Kuna C40E on legeeritav teras, toimub tema jahutamine karastusvedelikus. Levinuim jahutuskeskkond on vesi, jahutusvõime on kõige intensiivsem 18-20 kraadi vahel. Joonis 1. Süsinikteraste optimaalsed karastustemperatuurid.
annaabi.ee 
