50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ervin
Õppematerjali autor
1.PÕLEMINE Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus. Põlemiseks vajalik hapnik saadakse harilikult õhust. Õhk koosneb mitmest gaasist: lämmastikku on 78%, hapnikku 21% ja muid gaase 1%. Kuna põlemiseks tarvitatakse hapnikku, siis hakkab kinnises ruumis põlemise korral hapniku hulk vähenema. Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik otsa ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise kuskile ära ei kao, vaid põlemise käigus muundub erinevateks põlemisgaasideks. Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel. Selleks peavad olema põlev materjal (näiteks puit, paber,
Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine............
plahvatusvõimet [11]. 8 Teneress e. TNRS C6H(NO2)3O2PbH2O on kuldkollast värvi kristalliline pulber ning ei reageeri metallidega. TNRS-i kasutatakse detonaatorite valmistamiseks [11]. Tetrüül C6H2(NO2)3N(NO2)CH3 on kahvatukollane peenkristalne lõhkeaine, mida saadakse dimetüülaniliini nitreerimisel. Tetrüül ei karda niiskust, ei lahustu vees ja ei reageeri metallidega. Tetrüül põleb suitsuta energilise helesinise leegiga ja põlemine võib üle minna detonatsiooniks.Tetrüül kuulub mitme liitlõhkeaine koostisesse, peamiselt kasutatakse teda aga detonaatorites sekundaarse lõhkeainena [11]. Ten C5H8N4O12 on valget värvi kristalne pulber, mis ei karda niiskust, ei lahustu vees ja ei reageeri metallidega. Kuuliga läbi lastes ten plahvatab ning ta põleb energiliselt valge suitsuta leegiga ja põlemine võib üle minna detonatsiooniks [11].
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tene Must MT13-PE PÕLEMINE, PLAHVATUS, TULEKAITSEVAHENDID- JA SÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid Tallinn 2013 2 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid SISUKORD SISUKORD................................................................
Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini nende segust. Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist
efektiivrõhu MEP arvutamiseks: MEP= fvQHVa,i(F/A) (1.11) Järelikult on vaja suure võimsuse ja pöördemomendi tagamiseks saavutada võimalikult suur MEP- i väärtus. Keskmise efektiivrõhu suurendamiseks tuleb eelkõige parandada mootori efektiivkasutegurit f ja mahtkasutegurit v. Joonis 1.2- Seos keskmise efektiivrõhu ja täiteteguri vahel Efektiivkasuteguri parandamiseks tuleb tagada hea kütuse põlemine silindris, mis omakorda eeldab kiiret põlemislaine levikut soodustavat põlemiskambri kuju. Mahtkasutegur sõltub gaasijaotusfaasidest, sisse- ja väljalaskekanalite geomeetriast, klappide geomeetriast ja põlemiskambri kujust. Põlemiskambri kuju mängib eriti suurt rolli mootori tühjendamisel põlemisproduktidest. Jooniselt 1.2 selgub, et keskmine efektiivrõhk on proportsionaalne mahtkasuteguriga. Jooniselt on näha ka põlemiskambri mõju keskmisele efektiivrõhule. Parima tulemuse
TALLINNA TEENINDUSKOOL Reio Mäesalu 011PK Põlemine , põlevaine loetelu , plahvatus ja esmaabi põletuste korral Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess.....
kui põlevmaterjali jätkub ning õhu juurdepääs ei ole takistatud, siis jõuab tulekahju põlemise astmesse. Põlemise astmes hakkab süttinud ese järjest rohkem tuld võtma ning levitab seda edasi ka teistele materjalidele. Põlevatelt pindadelt hakkab toimuma suitsu eraldumine, mistõttu täitub ruum paksu suitsukihiga. Kuna suits on kuum, siis tõuseb see üles. Kinnises ruumis hakkabki suitsukiht tekkima kõigepealt lae alla ning paksenedes suureneb põranda poole. Kui põlemine on juba mõnda aega kestnud, siis on ruum kogu OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED ulatuses kaetud paksu suitsukihiga, kuid põranda kohale jääb alles mõnekümne sentimeetri paksune õhukiht. Mida kauem on põlemine toimunud, seda kõrgemaks tõuseb ruumis temperatuur. Tulekolde läheduses võib kuumus olla isegi 800°C ja rohkem. Ruumi keskmine temperatuur on umbes 300 350°C. Inimesed, kes ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid