Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Süsinik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Süsinik #1 Süsinik #2 Süsinik #3 Süsinik #4 Süsinik #5 Süsinik #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor allveelambake Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
pptx

PowerPoint: Süsinik

Süsinik Süsiniku ehitus, allotroopia Süsinik on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6, asub perioodilisustabeli IV A rühmas. Süsiniku valentskihis on 4 elektroni ja tema elektronkate on kirjeldatav valemiga 1s2 2s2 2p2. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul

Keemia
thumbnail
7
pdf

Keemia 9. kl. 02 osa lk 31-37

V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) ­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega

Keemia
thumbnail
10
pptx

Süsinik

Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis ­ boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N)­ on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 90­95% puhast süsinikku. Puhast süsinikku

Kategoriseerimata
thumbnail
2
docx

Füüsika (Grafeen, fullereen ja süsiniknanotoru)

Grafeen, fullereen ja süsiniknanotoru – mis need on? Grafeen Grafeen on ühe aatomi paksune planaarne leht, mis koosneb süsiniku aatomite monokihist. Need süsiniku aatomid paiknevad heksagonaalselt ja kärjekujulises raamistikus. Tänu sellisele struktuurile on see grafeen terasest 100-300 korda tugevam ning selle optilised omadused on ainukordsed. Grafeeni tahetakse kasutada akude, laserite, puutetundlike ekraanide, fotodetektorite ja teiste erinevate kaitsekatete valmistamisel, just tema hea elektri juhitavuse, elastsuse ja tugevuse tõttu. Grafeen juhib elektrit väga hästi, isegi vasest paremini. Grafeenil on küll väga head omadused, aga siiski on seda praktiliselt raske kasutada. Raske just seepärast, et selle külge on raske kasvatada teisi metalle ja pooljuhte. Fullereen Fullereenid on kera-, ellipsoidi- või torukujulised molekulid, mis koosnevad ainult süsiniku aatomitest. Struktuurilt on see sarnane grafiidiga, aga erinevalt grafiidist võiva

Füüsika
thumbnail
2
doc

Süsinik - referaat

Süsinik Süsinik on keemiline element järjenumbriga 6. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 12 ja 13. Looduses leidub ka radioaktiivset isotoopi süsinik-14, mille massiarv on 14 ja poolestusaeg 5700 aastat. Süsinik-14 tekib kosmilise kiirguse toimel. Süsinik on mittemetall. Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet, või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid. Et süsinik moodustab palju vähepolaarseid kovalentseid sidemeid, on oksüdatsiooniastme määramine sageli raske. Tal on palju allotroopseid vorme. Tavatingimustes on neist stabiilseim grafiit. Teisteks vormideks on teemant ja mitmesugused karbüünide ja fullereenide vormid. Süsiniku stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2). Oluline on ka süsinikoksiid (CO). Süsinik on oluline element orgaanilistes ühendites ning kesksel kohal orgaanilises keemias. Seetõttu nimetatakse seda keemiavaldkonda sageli ka süsinikukeemiaks. teemant on süsiniku allotroopne vorm. Tee

Keemia
thumbnail
1
docx

Keemia spikker süsiniku kohta

Kihtide vaheline kaugus on suurem kui vahemaa kuusnurga süsiniku aautmote vahel, see töttu on grafiit pehme. Kasutamine: pliiatsisüdamikud, elektroodid (?) Fullereenid koosnevad kerakujulistest ainult süsinikku sisaldavatest molekulidest. Süsi ja tahm Aktiivsüsi saadakse kui puidusöest juhitakse läbi veeauru, see suurendab sõe poorsust ja võimet siduda mitmeid aineid Kasutatakse: meditsiinis, sõjaväes Tahm on kõigep uhtam süsinik ja koosneb grafiidi kristallidest Kasutus: trükivärvid, llõhkeained, kummitööstus Süsiniku tähtsamad ühendid Vingugaas ­ tekib kütuse mitte täielikul põlemisel ­ 2c + o2 = 2co Füüsiline: värvuseta, lõhnata, mürgine gaas Tekitab peavalu, oksendamist, pea ringlemist Vingugaas reageerib veresoleva hemoglobiiniga, tekib mürgine ühend, mis takistab hapnikukandumist organismi Esmaabi vingu mürgituse puhul: värske õhk, nuuskpiiritus, kange tee

Keemia
thumbnail
25
ppt

TÄHTSAMAD MITTEMETALLID

pehme, tumehall, määriv, vastupidav kuumusele, hea soojus- ja elektrijuht. ·Grafeen ­ grafiidi üksik kiht, väga vastupidav ja hea elektrijuht Süsinik · Teemant ­ kristalne (oktaeedriline, kuubline, tetraeedriline), värvuseta, ülitugev, väga suure mur- dumisnäitajaga, ülihea soojusjuht · Karbüün (-CC-CC- või CCC) · Sfäärilised või torukujulised fullereenid (5-7 lülilised tsüklid). Süsiniknanotoru Süsinik · Amorfne süsinik ­ puudub kristalliline struktuur · Süsiniku nanovaht ­ aatomiklastrid; ainuke magnetiliste omadustega süsiniku allotroop · Klaasjas süsinik ­ sarnaneb omadustelt nii klaasile kui süsinikule; suur temp. taluvus ja kõvadus, madal tihedus, elektritaluvus ning hõõrdumine, vastupidav keemilistele rünnakutele, ei lase gaase ega vedelikke läbi Süsinik · Lonsdeiliit ­ tekib väga kõrges rõhus, heksagonaalne, puhtal kujul teemandist 58% kõvem

Keemia
thumbnail
26
pptx

Süsinik

Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit  Läbipaistev  Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta  Must  Kõige kõvem looduslik mineraal  Halb soojusjuht  Pehme  Ei juhi elektrit  Hea soojusjuht

Mittemetallid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun