Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas
inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? Roomast. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? Gregorius Suur Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kloostrid ja kirikud. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis erinevus on proopriumi ja ordinaariumi tekstidel? Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Milline on missa ülesehitus üldiselt (kaks suurt osa koos alguse ja lõpuga)? Mis on missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
*tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna)
Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku kiriku viide Gregooriuse lauludeks Tähtsus- kasvas välja mitmehäälsus. Lauldakse ka tänapäeval katolikes kirikutes ning kloostrites Missa- igapäevane peamine jumalateenistus, ülesehitus keeruline ning seotud mitmete rituaalidega (armulaua jagamine, jne) Sarnaneb rooma katoliku ning luterliku kirikuga! Jaguneb: sõnaliturgia ja armulaualiturgia. Sõnaliturgia keskmes õpetus. Vaheldumisi lauldakse vaimulikke laule ning loetakse pühakirja tekste ja kommenteeritakse neid jutluses. Lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (missa proprium), ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinarium) 14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika põhivorme
saateta(a capella), estas tavaliselt üks vaimulik või koori solist või siis ka munkadest koosnev koor. Esitluslaad on monotoone, puudub dünaamika, lauldakse rahulikus - aeglases tempos. Gregooriuse koraale lauldi kirikuteenistuste ajal. Liturgia nim. kiriku teenistus.1)tunnipalvus 2)missa Missa jaguneb (kestab tund-poolteist): 1) sissejuhatus- mille ajal lauldakse 2 laulu Kyrie elesion, Gloria au olgu jumalale kõrges. 2) sõnaliturgia- see osa jumalateenistusest kus vaimulik peab jutlust, lauldakse mõningaid koraaliad, kus tekstid muutusid. Lõppeb Credo laulmisega. 3) armulaualiturgia- lauldakse Sanctus. Benedictus-(olgu õnnistatud) ja Agnus Dei(jumalate tall halasta meie peale) 4) lõpupalve- mõningad propdiumi laulud. Need 5 non ordinaariumi tekstiga mida lauldakse siiamaani. 1)Gregooriuse koraal on: * roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul
MISSA Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament – Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab ette vaimulik altarirituaali käigus ning sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg.
muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse Keskaeg Lääne-Rooma impeeriumi lagunemine, 4. saj Trubaduurid rüütlilaulu esitajad Rüütlilaulikud (lauljad) esitasid oma loodud laule, kõrgemast soost inimesed Kangelaslaul üldistab mehelikkust, pärit legendidest, esitasid zonglöörid Vagandid (rändavad üliõpilased) esimeste ilmalike laulude kirjapanijad Miks vaimulik pandi kirja, esitasid mungad, sest oskasid seda teha
laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või Benedicamus
Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2) töötlus kasut ekspositsioonis kasutatud teemasid ja muudetakse neid; 3) repriis pea- ja kõrvalteema ühes helistikus kõlavad. Rondovorm koosneb ABACADA.... algab ja lõpeb A-ga refrään; kahe A vahel on uus teema episood.
Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali aja · Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist · neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10. saj võeti kasutusele noodijooned (2-10 joont) · Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni.
ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: -ühe häälne. -laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm.
vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega(nt armulaua jagamine) Missa ülesehitus on põhijoontes sama mis roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus , jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaeldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ja kimmenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on sakrament kristuse ristiori sümboolne kordamine. Motett arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati
Missa Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Tunnipalvust peetakse- eriti kloostrites- kindlastel kellaaegadel kuni kaheksa korda päevad. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine). Missa ülesehitus on põhihoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega leotakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsam kiriklik sacrament (jumalikku armu vahendav püha talitus)- Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab vaimulik ette altarituaali käigus ning sakrament, s.o leib ja vein, jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt
(Tours Prantsusmaa, St Gallen Sveits, Metz Lotring) 2) Benediktlased panid aluse hääbunud keskaegse laulutraditsiooni teaduslikule uurimisele ja taaselustamisele. 9. Tunnipalvus. 1) Lihtne, ilma eriliste rituaalideta. 2) 8 korda päevas. 3) Peamiselt kloostrites. 10. Missa. 1) Igapäevane jumalateenistus. 2) Keerulisem ülesehitus ja palju rituaale. a) Eelmissa sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. b) Peamissa keskpunktiks altarirituaal ja armulaulud. 11. Tunnipalvuses ja missas on tekste, mis on alati samad. Ordinaarium. 12. Proprium tekstid, mis muutuvad iga päev vastavalt kirikukalendrile. 13. Gregooriuse laul. 1) Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta. 2) Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud.
lauldavad värsstekstid ANTIFOON refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele HÜMN on stroofilise värsstekstiga RESPONSOORIUM algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud (kaunistatud stiil) Gregooriuse koraal popmuusikas 1. ENIGMA "Sadeness" MISSA KRISTLIK KIRIKULAUL MISSA Traditsiooniline kristliku kiriku jumalateenistus Tunnipalvus MISSA 8x kindlal kellaajal keerulisem seotud rituaalidega MISSA vaheldumisi sõnaliturgia ja armulaualiturgia MISSA ORDINAARIUM- missa KORDUVAD OSAD (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/beendictus, Agnus Dei) PROOPRIUM- missa MUUTUVAD OSAD MISSA al. 14. saj. iseseisev muusikaanr KESKAEGSED HELILAADID Keskaegsed põhihelilaadid DOORIA d noodist (II aste) FRÜÜGIA e noodist (III aste) LÜÜDIA f noodist (IVaste) Duur ja moll helilaad ... Kujunesid rahvalikus muusikas Kujunesid vararenessanssi mitmehäälsuses Võeti omaks alles 16 saj.
Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10. Noodikirja kujunemine: 1) Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. 2) Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-
keeles. · Tegelikult lauldi siis korraga kahte erinevat laulu. · Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning said nimeks motett. Hiljem tuli juurde ka kolmas hääl, mis laulis ka oma viit. Ja 15.16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli, mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges. Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse.
Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/preester peavad epistli ja lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum. Kolmas osa on armulaua lituria, lauldakse 1. Sanctus Benedictusn 2.Agnus Dei qui tollis peccata mundi. 4. osa lõpuosa. Keskajal valitses askeetlik elulaad- hinnati lihtsust, kloostris elamist ja kõike muud püha kirikuga seotut. Tähtsaim muusikazanr oli kirikukoraal. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikulaulureformi. Varem oli kõikjal olnud erinev
V: Gregorius Suur. 11. Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. V: kirikud, kloostrid 12. Mis on missa? V:Igapäevane peamine jumalateenistus, millel on keeruline ülesehitus ja on seotud paljude rituaalidega. 13. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? V:Oridanaariumi tekste ei muudeta aga proopriumi tekstid muutuvad igapäevaselt. 14. Missa ülesehitus? V:sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus. 15. Missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? V: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei Issand halasta, Au olgu Jumalale kõrges, Mina usun ainsasse Jumalasse, Püha/Kiidetud olgu, Jumala tall. 16. Mis on gregooriuse koraal? V:roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul 17. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? V:Hümn 18. Mida tähendab 'halleluuja'? V: Kiitke Jumalat. 19. Mis on neuma
Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. Hümn Stroofilise värsitekstiga. Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud.
(jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses). Apostel Peetrus Rooma esimene piiskop. · 313. a legaliseeriti kristlus Gregorius I ehk Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa. Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil). Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul.
Keskajal loetakse helilaade alt üles. Kreekas loeti ülevalt alla. Päeva teenistuste loetelu: 1. MATUTINUM enne koitu 2. LAUDES päikesetõusul 3. PRIMA 1.päevatunnil 4. TERTIA 3.päevatunnil 5. MISSA päeva keskne jumalateenistus 6. SEXTA 6.päevatunnil 7. NONA 9.päevatunnil 8. VESPER päikeseloojangul 9. COMPLETORIUM öö tulekul Igapäevane missa koosneb kahest osast: 1. Eelmissa sinna kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2. Peamissa keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Peamissa jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium muutumatute tekstidega osa. Meloodia või muutuda. 2. Proprium igal päeval muutuvad osad. Ordinaariumi laulud: 1. Kyrie Issand halasta 2. Gloria Au olgu jumalale kõrges 3. Credo Mina usun. Credo on pidulik usutunnistus, millega lõpeb eelmissa. 4. Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu 5. Agnus Dei Jumala Tall
Greogorius Suur 12. Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kantorid 13. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. 14. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? Ordinaariumi tekstid jäävad igal missal samaks, propriumi tekstid muutuvad igal päeval vastavalt kirikukalendrile. 15. Missa ülesehitus Sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus 16. Missa osad : Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei. Mida need osade nimetused tähendavad? Kyrie- Gloria- Credo- Sanctus- Agnus Dei-jumala tall 17. Iseloomusta gregooriuse koraali! Ladina keelne saateta laul 18. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? Hümni tüüpi 19. Mida tähendab 'Halleluuja'? Kiitkem jumalat 20. Mis on neuma? Noodimärk, 1-4 helist koosneva noodielement. 21
Meie Isa Palve loetakse armulaualiturgias. Muutumatute tekstidega laulud: Kyrie Eleison issand halasta Gloria au Credo mina usun Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu Agnus Dei jumala tall Muutuvate tekstidega laulud: Graduale - palvelaul Alleluia missa muusikaline kõrgpunkt Armulaua laul offertorium saadab armulauategevust Commeenia Lõpp: Ite, Missa est - Deo Gracias Missa ülesehitus: Sissejuhatus(introitus, kyrie, gloria) Sõnaliturgia Armulaualiturgia Lõpetus GREGORIUSE LAUL -ladina keelne, ühehäälne, saateta(harva tagasihoidlik orelisaade), puudub ühtne taktimõõte, laulurütm sõltub teksti rütmist, vabalt hõljuv rütm, kasutatakse proosatektse või vahelduva rütmiga vabavärsse, meloodia põhiliselt ühel noodil- retsitatsioonil, lause algab tõusvalt, ja lõppeb laskuvalt GREGORIUS I- Lääne-Rooma piiskop, läänekiriku ühtlustaja
Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: 3. eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia 4. peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat)
o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid: o Silbiline e süllaabiline stiil (igale silbile vastab üks noot) o Neumaline stiil (kaasaegse noodikirja eelkäija, 8-9.saj vahetusel Fragi suurriigis - sellest ajast muutus liturgiline e vaimulik muusika kirjalikuks o Melismaatliline e kaunsitatud stiil (ühel silbil palju noote, erinevate missa laulude juures rõhutatud nt ,,Alleluia'' ) o MISSA Eelmissa kuhu kuuluvad sissejuhatvad palved ja sõnaliturgia Peamissa- altarirituaalid ja armulaud I. Muutumatute tekstidega missa osa e ORDINARIUM Kyrie Issand halasta, missa üks vanimaid laule; Preestri ja koguduse vaheldumisi lauldav lihtne palve Gloria (Jumala au) meloodiad palvelaulude e. Psalmoodia karakteriga Credo (usun) Nikaia usutunnistusest, kõige võimsam
koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule · Tragöödia traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal
peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja seotud rituaalidega. Ta on nagu igahommikune korrastus, igapäev korduv sündmus. Matutinum enne koitu Laudes päikesetõusul Prima 1.päevatunnil (üks tund pärast päikesetõusu) Tertia 3.päevatunnil MISSA päeva keskel peamine jumalateenistus Sexta 6.päevatunnil Nona 9.päevatunnil Vesper päikeseloojangul Completorium öö tulekul Missa koosneb kahest osast - eelmissast (sissejuhatavad laulud ja sõnaliturgia) ja peamissast (keskseks altarirituaal ja armulaud). Suur osa tekstidest muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile, neid osi nimetatakse propriumiks. Nii tunnipalvuses kui missas on aga tekste, mis jäävad alati samaks ehk igal päeval korduvaid missaosi nim. ordinariumiks. Missa ordinariumi osad: Kyrie eleison - Issand, halasta Gloria in excelsis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat Sanctus/Benedictus - Püha/Kiidetud olgu
Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2. missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia · peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Missa - katoliku jumalateenistuse põhivorm Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel)
taktimõõt puudub. Läänekirikus lauldi kogu I aastatuhande jooksul valdavalt ühehäälselt. Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvisatsiooniga ja nii võis hulgakesi koos lauldes lisanduda ka mitmehäälsuse elemente. II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne- Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme
Läänekirikus lauldi kogu I aastatuhande jooksul valdavalt ühehääselt. Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvasitsiooniga js nii võis hulgakesi koos lauldes lisanduda ka mitmehäälsuse elemente. II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme.
annaabi.ee 
