Saaremaa Ühisgümnaasium Sven Kivisildnik Referaat Autor: Karl-Gustav Uustulnd, 10.A Kuressaare 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 3 2.KIRJANIKU ELULUGU 4 3.KIRJANIKU LOOMING 4 4.KOKKUVÕTE 5 5.KASUTATUD KIRJANDUS 6 SISSEJUHATUS Koostasin referaadi Sven Kivisildnikust, mille eesmärk on uurida tema elulugu ja loomingut. Ta on tuntud ka kodanikunimega Sven Sildnik KIRJANIKU ELULUGU Sven Kivisildnik on sündinud 3.jaanuaril 1964 Rakveres. Kirjanikuametit pole ta pidanud kogu elu. 1993-1996 töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Post ning on olnud koguni solist bändis nimega Whaw! Zaiks. Samuti on ta tõsisemalt tegelenud poliitikaga. (Vikipeedia, 2015) KIRJANIKU LOOMING Sven Kivisildniku raamatute hulka kuuluvad näiteks: „Märg Viktor“, „Dawa vita“ ja „Null tolerants“.(Vikipeedia, 2015) Kirjaniku kirjutamisstiili puhul on just k...
,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade probleemsust ning vajadust nende asjade kritiseerimiseks. Luuletaja stiil on üpriski labane ning ta kasutab kohati ebasündsaid väljendeid, näiteks: jalaga vittu kõigile eranditult see kuradi eesti süriide värk on ilgem kui leedu toll Tema luuletusi lugedes tekkis kohati tunne, et tahaks lihtsalt raamatu käest ära visata ning midagi muud teha. Kuid selline stiil on ilmse...
Tänapäeva eesti luuletaja luulekogu Vägistatud jäämägi ,,Sven Sildnik" Lugesin luulekogu ,,Vägistatud jäämägi" mis oli kirjutatud noore Eesti kirjaniku poolt hüünimega Kivisildnik. Raamatust jäi üsna neutraalne tunne, seetõttu oleks ka hinnand rohkem negatiivne. Kõige rohkem raamatu juures häiris ta stiil ja sügavmõttelised luuletused, millest oli tihti raske aru saada. Luuletaja stiil on vabavärsiline ja kohati ka ropp. Luuletuste sisu on väga sügavmõtteline ja tihti ka aru saamatu. Ta luuletused on realistlikud ja räägivad elust enesest. Ta ei karda oma mõtteid avaldada omamoodi, mis teeb tast väga erilise kirjaniku. Luuletus on võetud ,,Vägistatud jäämäe" 1. osast ,,Titanic viib kelle alla". Põhjuseks miks ma selle luuletuse valisin on selle sügav mõte. Seda luuletust lugedes esimene asi mis mulle pähe tuli oli Iraagi ja Ameerika vaheline ...
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema me...
I K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991...
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1....
PÄRNU KUTSEKOOL Ene Reinsalu RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG LUGEMINE Uurimustöö PÄRNU 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................Error: Reference source not found SISSEJUHATUS....................................................................Error: Reference source not found 1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM...........................................................................................4 2 TULEMUSED.........................................................................................................................5 3 DISKUSSIOON.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................
Eesti nüüdiskirjandus Aastatel 19861995 toimus suur murrang Eesti ühiskonnas ja kultuuris Alates 1986. aastast toimus kirjanduses murrang, mille tulemusena suurenes dünaamilisus ja mängulisus Aastad 19861995 Kultuur ja poliitika olid tormilised ja sündmusterohked Eestis algas laulev revolutsioon Alates 1990.aastate teisest poolest Eesti elu stabiliseerus 20. augustil 1991 taastati Eesti Vabariik 1994.aastal pandi alus Eesti Kultuurikapitalile Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis K...
Kirjanike nimed, keda tuleb arvestusel tunda nägu pidi. Lisaks tuleb teada olulisi fakte nende elust ja loomingust. Tõnu Õnnepalu- sündis 1962 aastal tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis bioloogiat, töötas bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisi...
Margus Konnula Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................5 Lisad...........................................................................................................................................6 Lõpetus.......................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud si...
"Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) "Inimese iseloom on tema saatus." Herakleitos (filosoof) "Tõde on kõige kindlam vale." (Juudi vanasõna) "Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta." (T. Szasz) "Te ei saavuta elus oma kohta, kui seisate valvel, vaid kui ründate ja saate ka ise kõvasti kolki." R .W. Emerson (ameerika kirjanik ja filosoof) "Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõ...
Jumal peaks olema naine Ivar Sild Jürgen Rooste, Sonetid. Taanilinn 1999. Kui on üleüldse raamatuid, millest võiks lõputult teisast kirjandust ehk kriitikat paberile panna, siis just see. Häda ongi, et Rooste esikkogu on nii mitmekihiline ja särav raske kuskilt alustada ning millegagi hõlmata. Kuna ma ei ole teab mis hea esseist ega teadlanegi, siis märgistan oma mõtted lihtlugejale mõistetavast ajaüldisest, keelekasutuse ning muud olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele. Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal, nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisug...
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luul...
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
SULGPALLI AJALUGU Birgit Saks Tartu Kivilinna gümnaasium Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................... ......... lk 3 Sulgpalli ajalugu maailmas ................................................................. lk 4-5 Sulgpalli ajalugu Eestis .......................................................................... lk 6 Kuidas tehakse sulgpalle? .................................................................... lk 7 Sulgpallis loetakse vigadeks ..................
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötl...
lõppeb eksamiga, kordusküsimused olemas (2 küsimust eksamil) *Random ülespanekud lonegust Gabriel Zaid „Liiga palju raamatuid“ 2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal r...
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Sib...
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1.................................................
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
