, . - , . . , . , , , . , , , . , , . ( , 1902 , ). (, 36). 11,7 , , .. ( , 1) .. 1770-1784 . - , , -, . . ( 2387 ), . 1704 . , , . ( ), 1719 . 1777 . - , , . 1 - . . 1722 1 " " . , . , . , . , , . 1683 . . . , , . . . . " ". ( ) , . . , . , . , ... XVII , . : , , , , . . " " ( ..) , 1710-1714 . , , , . , . , , , , . - 1, , .. . " ", 1826 . - 1839 1. ...
Suve laager Elas kord Laura. Ta elas koos ema, isa ja õe Paulaga. Ühel hommiku poolikul hüüdis ema. „ Laura saa lähed laagrise koos oma õega “. Laura läks teisele korrusele . Paula küsis mis juhtus ? „Ema saatis meid suvelaagrise.“ Ütles Laura. „Hakkame siis pakkima .“ Ütles Paula . Tüdrukud hakkasid pakkima . Kell hakkas saama neli . Tüdrukud koos emaga läksid autosse .Nad olid nüüd jõudnud Kivi tallu .Tuli vastu Pille . „Tere .“Ütles Pille . „ Tere.“ Hüüdsid Laura ja Pala . Palun pange asjad ära ja minge teiste juurde . Laura ja Paula jooksid teiste juurde seal olid Ege, Kersti ja Gerliy .Nad sõid ja läksid magama . Kesk ööl kadusid Ege ja Pille ära. Laura nägi , et üks vaiksem ja suurem inimesed lendavad luuaka. Järgmisel homikul rääkis Laura teistele. Nad läksid matkama Kerst hüüdis „Appi! Püsi kuulika kits.“ Ege ja Laura jooksid kohale. Egle ütle „ uhendame käed kohe .“ Lapsed uhendasid käet siisilmus kerke tu...
Suve mälestused Minu suvevaheaeg algas nii,et mina läksin 14. juunil Eestisse koos bryttaga. Me sõidsime Pärnu poole. Järmisel päeval me läksime linna ja käisime natukene jalutamas ja siis pärast käisime kinos, nagu kõik muudgi päevad olime väljas. Brytta juures olles läks nädal nii kiiresti ja siis juba pidingi ära minema Pärnust. pärnust ma sõidsin vanaema ja vanaisa juurde, olin seal kaks nädalat, siis pidin tagasi Soome minema paariks päevaks. Paar päeva läks mööda ja siis läksin ema ja isaga eestisse ja seal sõidsime Võru poole läbi Tartu. Võrus me olime Oliveri juures. Seal oli mõnus ja vaikne, kuid ilmad olid koledad. me väga palju ei jõudnud teha seal midagi sellepärast, et me olime seal ainult kolm päeva. Muidu seal oli lahe ja oleks võinud olla veel paar päeva aga pidime siis edasi sõidma Pärnusse jälle ja seal me ka ei olnud kaua , kui ainult kaks päeva ja esimesel päeval sain ma Bryttaga kokku ja käisime...
Minu suve meenutused Sellel suvel mul sai väga palju nalja eriti sõpradega. Ma käisin hästi palju ujumas ja eriti ma olin enda sõpradega pokal. Ma käisin tööl ka ma teenisin raha et endale rollerit osta . Ma sain sellelt suvelt ka palju kogemusi kuna ma olin laagris nimega Valgemetsa Noortelaager. Ma sain seal palju sõpru ja eriti mõned ka head kellega ma siiamaani suhtlen ja kellega ma järgmine aasta laagrisse lähen. Ma sain paljudega enda praeguste võnnu koolis olevate lastega ka kokku. Sel suvel oli suvi natukene minu arust halb kuna päikest ei olnud nii palju kui eelmine aasta aga selle eest oli sel suvel hästi palav ja vesi oli soe. Suvel ma istusin mitu tundi päevas ka arvutis ma olin seal ja mängisin minecrafti ja kuulasin muusikat. Minu lemmik arvutitegevus oli facebookis passimine ma sain seal oma sõpradega rääkida ja vanade klassikaaslastega kes läksid teise kooli. Minu arust oli see svui hästi to...
Tuomas soovis bändiga siiski jätkata, kuid see sai toimuda ainult juhul kui Sami välja vahetatakse. Uueks bassimängijaks sai legendaarne mees - Marco Hietala. Lisaks sellele sai bändi manageriks ammune tuttav ja sõber Ewo Rytkönen. 2002 Uus album "Century Child" tuli välja mais ja tegi müügirekrodi - see kuulutati kuldplaadiks kõigest kahe tunniga. Kahe nädalat pärast pärjati neid plaatinumplaadi auhinnaga. Mitmeid suviseid kontserte Euroopas kanti üle ka televisoonis. Pärast suve tegelesid bändiliikmed mõnda aega teiste projektidega ja lihtsalt puhkasid. 2003 Aasta jooksul viibiti peamiselt tuuridega välismaal. Oktoobris ilmus ka nende DVD "End Of Innocence". 2004 Alustati uue albumi lindistamist, mis seekord valmis koostöös Londoni sümfooniaorkestriga Pip William'si juhendamisel. Esimeseks singliks oli "Nemo" ja sellele valmis ka video, mille rezissööriks tuntud soomlane Antti Jokinen. Muudeti ka plaadifirmat - senise Spinefarmi asemel
Leedu ja Eesti vaatamisväärsused Sarnasused ja erinevused Sarnasused Kui nüüd aus olla, siis ei leidnudki me erilisi sarnasusi Eesti ja Leedu vaatamisväärsustel. Kuid siiski mõned sarnasused jäid silma. Edukat kuulamist, lugemist ja vaatamist! Leedu Ristimägi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ristimägi on Leedus Siauliai lähedal (12 km) paiknev mägi, kuhu sadade aastate jooksul on palverändurid toonud riste. Ristimäe tekkimise kohta on palju erinevaid müüte ja teooriad. Ristide koguarvu Ristimäel hinnatakse 50 000le. 1993. aastal külastas paavst Johannes Paulus II Ristimäge. Hiiumaa ristimägi uhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks ...
koosolemisest, arvutis surfates ja kinos käimisest ning lõpetades laagris olles, töö või sporditegevusega. Vaba aja sisustamise viisi valik saab alguse noore enda huvidest, eelistustest, võimalustest aga ka saadud informatsioonist. Kuna peagi on käes õpilaste aasta pikim puhkuseaeg, siis otsustasin valida teema, mis aitaks leida erinevaid võimalusi, millega on võimalik tegeleda suvevaheajal. Samuti soovisin teada saada, mida koolinoored suve sisustamiseks teevad ja kus käivad. Hüpotees uurimistööl oli et koolinoorte suvi on tihedalt sisustatud ning meeldivate ja taskukohaste ürituste seast on võimalik oma valikud teha. Töö koosneb sissejuhatusest, kahest peatükist, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust, kolmest lisast. Tööl on 18 lehekülge ning tööd illustreerivad kaks tabelit, kus on ära toodud sellel suvel toimuvate tegevusloaga noortelaagrite
Minu selle suve muusikaelamus Minu selle suve muusikaelamus oli Meie Mehe 15.juubelikontsert. Sellel juubelikontserdil esinesid: Meie Mees, Getter Jaani, Leemet Onno ja Hellad Velled. Mina käisin sellel kontserdil sellepärast, et mulle meeldib kuulata Meie Meest. Meie Mehel on väga häid laule, mis mulle meeldivad ja mida ma tahan ka kuulata. Meie Mees on mulle alati meeldinud, sest neil on väga head laulud ja väga hea koosseis, keda tahan kuulata. Meie Mehe artistidest meeldib mulle eriti Aivar Riisalu, kes oskab väga hästi laulda
Estnisches Wetter 1. Im Frühling Im Estland ist oft sonniges Frühlingswetter. Im März beginnt der Schnee zu schmelzen. Im April sind alle Flüsse und Seen mit Schmelzwasser überschwemmt, es kommen die ersten Zuvögel und Ende April werden die Bäume grün. Im Mai wird die Mehrzahl der Bäume grün und das Wetter ist sonnig. 2.Im Sommer Im Sommer ist es heiss und die Sonne schneit. Die wärmsten Monate sind Juli und August, dann kann es auch oft ein Gewitter ist es windig und regnerisch und schwül. 3. Im Herbst Im Herbst fallen von den Bäumen Blätter und bläst starker Wind. Es ist regnerisch und schlammig. Morgens ist es neblig. Meistens ist der Himmel bewölkt, die Sonne scheint selten. 4. Im Winter Im Winter fällt Schnee in Estland, es ist kalt und manchmal stürmisch. Der kältester Monat ist oft Februar. Im Dezember wird die Ende ganz weiss und wir Weihnachten f...
Suvemälestused "Tere, mina olen ahv, aga kes oled sina?", seda küsis ahv minult, kui külastasin suvel loomaaeda. Peale ahvide nägin seal veel teisi huvitavaid loomi nagu näiteks kaslasi, roomajaid, sõralisi ning ka eksootilisi linde. Tegelikult kujunes Tallinnas käik elamusterohkeks. Käisin Vabaduse väljakul sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui hulkur jooksust saabus. No oleks see kutsa, siis sellest nässakast väljagi teinud! Tänavateateri etend...
Minu suvi Minu suvi oli väga vahva! Veetsin välismaal töötades kolm kuud. Olin välismaal praktikal. Suvi algas varem. Aprillikuus läksin klassiõega Hispaaniasse, kus veetsin oma suve. Töötasin kaheksa tundi päevas ja kuus päeva nädalas. Kahjuks polnud piisavalt aega, et Hispaaniat avastada. Töö oli raske. Sain suvel palju uusi sõpru ja tutvusi. Käisime väga palju rannas päevitamas ja ujumas. Mere vesi oli väga soolane. Suvel meeldis mulle kõige rohkem päike, Hispaanias oli iga päev +40 kraadi sooja. Toidud olid seal väga maitsvad ja võtsin kaalust juurde suvega. Puhata ma suvel väga ei saanud. Külastasime puhkepäevadel Hispaania vaatamisväärsusi ja
Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Eestis levib karstumine. Bioloogiline murenemine on oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide kinnitumisega kivimi pinnale. Aluspinna albeedo Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Suve ja talvemussoon Mussoon kujutab endast ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Nt LõunaAasias: suvisel aastaajal puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
tegelikult ei saa üks inimene kõigi eest otsustada ning neid muud moodi käituma panna. Kõigil on oma arvamus ja enda ideaalid, mille poole püüelda. Kui inimeste mõttemaailmad ühtivad, siis annab see aluse koos tegutsemiseks ja ühise eesmärgi poole püüdlemiseks. Inimesed peavad küll tegutsema oma südametunnistuse ja soovide järgi, kuid aktsepteerima ja arvestama ka teiste arvamustega. Ainult nii on võimalik korda saata suuri muutusi. ,,Esimene pääsuke ei tähenda veel suve." (Aristoteles) Soovides tõeliselt midagi saavutada, tundub iga väiksemgi tulemus tõelise eduna. Paljud lasevad end sellest näilisest edust pimestada ja riskivad kaotada kõik, mis juba olemas. Vahel tundub tõsiselt raske jääda kahe jalaga maa peale ja mitte lasta emotsioonidel enda üle võimust võtta. Alati tuleb mõelda selge peaga ning arvestada kõikide võimaluste ja asjaoludega, olgu need siis head või halvad. Tasa ja targu tegutsedes saab tulemust nautida
Kirjand August Gailiti teose "Nipernaadi põhjal. Elu jooksul rändame me kõik läbi erinevate paikade võttes endaga kaasa kõiksugu mälestusi ning kogemusi. Peatume erinevates kohtades, lõpetame koole, vahetame töö-ja elukohti, et leida oma koht. Kuid mis pani Toomas Nipernaadit terve suve kulgema paljudes paikades?
Mida tähendab minu jaoks Balti kett? Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Aastal 1898 suve lõpus toimus üritus, mis oli kajastatud kogu maailma meedias Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida
German Occupation of Estonia During World War II By Sten Kangilaski & Kristen Tobias The Beginning · WWII began with the invasion of Poland · Poland was an important regional ally to Estonia · On september 24th, 1939, the Moscow press and radio started attacking Estonia as "hostile" to the Soviet Union. Summer War · After Germany invaded the Soviet Union on June 22, 1941, Finland sided with Germany in the Continuation War. · Thousands of people including a large portion of women and children were killed. · Dozens of villages, schools and public buildings were burned to the ground. German Occupation · Most Estonians greeted the Germans with relatively open arms. · In April 1941, Alfred Rosenberg laid out his plans for the East. · Rosenberg felt that Estonians were the most Germanic out of the people living by the Baltic Sea. The Holocaust · The first...
Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi siirdus esialgu Soome ja veetis 1906. aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta varasügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche (Mesipuu), õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi) ja Académie
Eestis osalt loojumatu, täielikult nähtav ainult kevadõhtuti Karjane Kilp lad Scutum Väike tähtkuju taevaekvaatorist pisut madalamal, Linnutee vöös Eestis hästi nähtav hilissuve ja varasügise öödel Kilp Kotkas lad Aquila Tähtkuju taevaekvaatoril Linnutee vöös Eestis hästi nähtav suveöödel Kotkas Lõvi lad Leo Zodiaaki kuuluv tähtkuju taeva põhjapoolkeral Eestis nähtav kevadtalvel Lõvi Madu lad Serpens Kaheosaline tähtkuju taevaekvaatoril. Eestis nähtav suve ja sügisöösiti ning kevadtalvehommikuti Madu Neitsi lad Virgo Zodiaaki kuuluv suur tähtkuju taevaekvaatoril Eestis hästi nähtav kevaditi Neitsi Nool lad Sagitta Väike tähtkuju, taeva põhjapoolkeral Linnutee vöös Eestis nähtav varasügise öödel Nool Orion lad Orion Väga silmatorkav tähtkuju taevakaardil, osaliselt Linnutee vöös Eestis nähtav kogu talvepoolaastal Orion Pegasus lad Pegasus Taevaekvaatori ja Linnuteega külgnev laiaulatuslik tähtkuju
" Sama suursuguseks peab maailmaruumis sügist ka Talvik: ,,Tuul kõhe yle välja sinihalli jäämägedelt veab surmaõhku lõikavat." Siiski pole poeedi arvates sügises midagi ülemäära ilusat, mida väljendab tema sõnakasutus järgnevates värsiridades: ,,Tühjas pargis tummalt seisid puud. / Olid kõledad kui roiskund luud." Kui sügist iseloomustab süngus, siis selle vastandiks on kevad aastaaeg, mil talve pimedus hakkab pöörduma suve päikeselisuseks, ilmad lähevad taas soojaks ning linnud hakkavad laulma. Underi jaoks on kevade saabumine joovastav: ,,Ei ammu näinud ma nii palju päikest! / Ta voolab tuppa nagu kuldne viin / ja purju paneb mind, kes kaua paastusin / ..." Kevade saabumine kuulutaks talle justkui parema elu algust: ,,End laotanud üle minu vaikse aia/on rohelised õndsad lootused, / ja igas väikses põõsas suured ootused / ..." Heiti Talviku
Miks mulle meeldib suvi? Mina olen 15-aastane poiss. Mina olen näinud siis suve tulekut päris palju. Ma usun, et kui olin väga väike siis olin suvel õues kui vanemad töötasid aias. Mina siis räägingi teile suvest. Minu sünnipäev on suve lõpus. Natuke enne sügist - 21. augustil. Sellisel ajal on tavaliselt õues veel väga soe ja päike paistab. Sellisel ajal ei pea ka panema jopet selga ja mütsi pähe. Kuigi kui on minu sünnipäev siis tuleb mulle kohe meelde kool, sest see on siis ainult natuke üle nädala kaugusel. Kõige parem suve juures on selle algus, sest siis ei pea enam koolis käima ja võib rahulikult puhata kolm kuud. Sa ei pea siis mitte midagi tegema vaid saad
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke
Minu suvi Suvi on üks ilusamaid aastaaegu, kus puhata ja avastada ennast ning oma kodumaad. Minul, kui Eesti Vabariigi õpilasel oli sellel aastal juba ühedeistkümnes ideaalne võimalus seda teha, tänu suvevaheajale. Nii nagu kõikidel eelnevatel aastatel, nii ka sellel aastal kasutasin oma suve maksimaalselt uuteks avastusteks. Oma suve alustasin üsna kiirelt ja nukra-tooniliselt, jättes hüvasti oma kihlatu vanaisaga, kes suri 3.juunil. Sellise kurva sündmuse taustal oli tunne, et sellest suvest ei ole oodata midagi head, kui juba algus nii kurb on, kuid võta näpust, sellest sai minu elu üks ilusamaid suvesid. Peatselt, peale suve algust leidsin endale töökoha Cramos, millest sai üks tipp sündmusi minu suves. Tänu avanenud võimalusele töötada Cramos, õppisin juurde palju eluks vajalikke
Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks. Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid. Põllumajandustegevus pole seal võimalik, põliselanikud tegelevad seal põhjapõdra kasvatuseja kalapüügiga. Maavarade leiukohtadesse on rajatud uusi kaevandusi ja
- . -: , ,. - . , , , , . - , , . 1) Ma armastan suve. Suvi on minu lemmik aastaaeg 2) Suve kuud on: juuni, juuli ja august. Minu lemmik kuu on juuli. 3) Suvel meeldib mulle jalgrattaga sõita, rulluisutada, maktata, ujuda,päevitada soojal liival 4) Suvi-minu lemmik aeg aastas, pikad ööd ja soe päike paistab.
Koerliblikas · Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. · Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna talvitub valmikuna. · Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Röövik toitub kõrvenõgestel ja raudnõgestel Nõgeseliblikas · Nõgeseliblikas (Araschnia levana) on koerlibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. · Röövikud toituvad pesakonniti kõrvenõgesel. Luhatäpik · Luhatäpiku tiibade siruulatus on 3442 mm. Tiivad on kuldkollased musta mustriga. Kummalgi tiival on must serv valge äärega. Serva ääres on kaks mustade täppide rivi.
Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad: Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus on mõõdukas (mereline kliima). Talv lühike ja mõõdukalt külm, suvi jahe ja vihmane, sajab rohkem kui 500mm aastas, neli aastaega, läänetuuled. Viljakad mullad. Euroopa lehtmetsade puud: tamm, pärn, pöök, vaher, kask, haab, jalakas, lepp, kuusk Loomad: metssiga, põder, ilves, hunt, mäger.
poolt, kuna need putukad on erakordselt kättemaksuhimulised. Herilaste pesad Paberisarnasest materjalist pesi ehitavaid herilasi elab Eestis üheksa liiki, peale nende veel kolm liiki pesaehitajatega väliselt väga sarnaseid ja lähedalt suguluses olevaid pesades parasiteerijaid. Ühiselu elavad kõik pesaehitajad liigid. Pere liikmed kuuluvad kolme kasti: üks ema, hulk temast väiksemaid töölisi ja isased. Töölised on arenemata suguorganitega emased, kes suve lõpuks kasvatavad üles uue emade ja isaherilaste põlvkonna. Ühiselulised on ka pesaparasiidid, kuigi neil puudub tööliste kast. Peale ühisherilaste elab Eestis veel vähemalt 300 mitmesugustesse süstemaatilistesse rühmadesse kuuluvat erakherilast. Pesapaiga valikult jagunevad meie herilased kahte rühma. Ühed teevad pesa maapinnast kõrgemale mitmesugustesse õõnsustesse, kasutades seejuures ka inimese loodud varjualuseid: lakapealseid, kuure, pesakaste, isegi kummuli ämbreid jm
kalendripäeva kalendriaasta jooksul. (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. 2. 7-10 a lapse vanem võib puhata lapse koolivaheajal oma soovitud ajal, teatades sellest ette vähemalt 2 nädalat. Küsimus selline: Kas see kehtib ka suvise koolivaheaja kohta? Et töötaja saab sisuliselt puhata kesk suve, millal aga heaks arvab? – kuidas pahasele tööandjale vastate, mida soovite? § 62. Lapsehoolduspuhkus (2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 3. Mis juhtub siis, kui tööandja jätab I kvartali jooksul töötajatele puhkuste ajakava teatavaks tegemata?
sisustada. Statistikaameti andmetel käis 2013. Aasta III kvartalis tööl 34% 15-24 aastastest noortest. Rääkides numbritest, 160 000st noorest käis tööl 50 000 noort. 2012. aastal oli tööhõive protent 33,8. Trend on tõusev, kuid protsent võiks olla kõrgem. Kindlasti on selle vähese arvu taga noorte kiire elutempo ja ajapuudus, kartus töökohal ebaõnnestuda ja sageli ei ole piisavalt tööpakkujaid. Mis oleks põhjused, miks iga noor võiks vähemalt ühegi suve enne gümnaasium lõppu tööd teha? Peamiseks põhjuseks on kogemused, mida annab suvel töötamine, mis osutuvad tulevikus väga väärtuslikud. Need näitavad, et raha ei tule lihtsalt kätte, samuti tekib harjumus tööd teha. Tunduvalt arenevad ka sotsiaalsed oskused ja vastutusvõime. Müües terve suve jäätist jõudsid need kogemused ka minuni. Teades, et järgmine päev ootab mind töö ei läinud ma õhtul välja sõpradega kokku saama. Kindlasti oli üheks
ja soojem. Seda põhjustab siia tungiva parasvöötme soojem ja niiskem õhumass. Kõige soojema kuu ööpäevane keskmine temperatuur võib tundras tõusta juba isegi +15° C-ni. Taimede heaks kasvuks on suveaeg siiski liiga lühike, keskmiselt kaks kuud. Sademeid tuleb tundras 150-400 mm/a, kuid madala temperatuuri tõttu on auramine väike ja pinnas liigniiske. Selle tõttu on tundrates palju järvi ja soid. Tundraalade soostumist soodustab veel igikeltsa esinemine tundravööndis. Kui suve jooksul õhuke pinnasekiht üles sulab, ei lase sügavamalt külmunud pinnas vett sügavamale ja ala hakkabki soostuma. 3.Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti
Luulekogu ,,Õhtu on õunapuu`` Jaan Kaplinski Dagne Kaarna Tartu Kivilinna Kool 7.B Sisukord Ülevaade luuletajast ja loomingust ........................................................................................2 Luuletuste analüüs...................................................................................................................3-4 Luuletused.............................................................................................................................. 4-6 Enim meeldinud luuletus...........................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................8 1 Üle vaade luuletajas tja loomingust Jaan Kaplinski (sündinud 22. ja...
Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist. Kevaditi, kui vett ja niiskust leidub rohkem, arenevad pehmete lehtedega kiirekasvulised taimeliigid (pojengid, tulbid, kuldtähed). Põua ja talve elavad nad üle risoomidesse ja sibulatesse kogutud varuainete abil. Rohtlavööndi taimestik Rohtlas kasvavad ka nn veerpall-püsikud (nt kipslill, jumikad). Sellesse rühma kuuluvad taimed lõpetavad oma arenemise suve lõpuks ja selleks ajaks juured kuivavad, kuid nende seemned, mis tavaliselt asuvad kupardes, välja ei lange. Sel ajal muutub varre alus väga rabedaks ja tugeva tuulehoo või puudutuse tõttu murdub praginal ning kohe haarab tuul kerakujulise taime, mis on väga kerge ja ühtlasi kujutab endast suurt purjepinda. Sellest momendist peale alustab surnud taim oma pikka rännakut mööda rohtlat, veeredes küljelt küljele ja hüpates maapinna väikeste kumeruste ettetulemisel.
söödavad vastseid ja ema, eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskmiselt 45 nädalat, talvel kauem. Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pulmalendu ning noorte emasmesilaste viljastamist ei lasta leskesid enam tarusse tagasi ja mõnikord nad isegi nõelatakse surnuks. Pereheitmine Kui pessa ilmub uus noor emasmesilane, võtab vana ema kaasa osa
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Õppekava: Kutseõpetaja VIINAPUUD KODUAIAS SISSEJUHATUS Viinapuu on üks maailma vanemaid ja levinumaid kultuurtaimi. Ta on soojema parasvöötme taim talub talvel kerget külma, kuid vajab sooja suve. Kasvuajal on sobivaim temperatuur üle 20 kraadi C. Enamik maailma viinamarjasaagist kulub veini tootmiseks (Kivistik & Niiberg, 2002). Vähemal määral toodetakse lauamarju. Ka Eestis on võimalik häid lauamarju kasvatada. Parimad lauamarjad saab kiletunnelis kasvatades, seal on võimalik kasvatada ka vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada
tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes. Lühikese suve kasvavad puud, näiteks: tõttu peavad taimed arenema, mänd, tundrakask, siberi õitsema ja viljuma kiiresti. kuusk, lehis. Leidub ka Taimed on suhteliselt turbakühmudegasood, kohati madalad ja juurestik on põõsastikku. igikeltsa tõttu pindmine.
Kokkuvõte aru ja sookasest Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes
Herilased ja kimalased. Ühine herilastel ja kimalastel: * neil on 4 kilejat tiiba. *lülijalgsed *ühiselulised *pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Ühine herilastel ja kimalastel: * neil on 4 kilejat tiiba. *lülijalgsed *ühiselulised *pere elab ainult ühe suve *talvituvad ainult emas putukad *tagakeha tipus on muneti või mürgiastel. *Mürgiastel. Herilaste elupaik: *Ehitavad oma pesad urgudesse,pööningutele või põõsastesse. *Valmistavad oma pesad süljega niisutatud kõdupuidust. toitumine: Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama.
Koerliblikas Koerliblikas on üks tavalisimaid Eesti päevaliblikaid. Ta lendab varakevadest saati, ühe esimese kevadliblikana, kuna ta talvitub valmikuna. Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias. Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike- koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm. Tiibade ülapooltel on oranz põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp
Kartulikahjurid Kartulimardikas valmik-munad-vastne-nukk-valmik. Talvitub mardikana mullas. Munemist alustavad kevadel lehtede alaküljele. Esialgu toitutakse koorumiskohas, siis liigutakse edasi tipmistele lehtedele, peale kolmandat kasvujärku hajutakse üle taime laiali (lehed JA varred). Nukkub mullas. Aastas 1 põlvkond, väga sooja suve korral ka teine põlvkond. Selts: nokalised Sugukond: lehetäilased vaegmoone, pistmis-imemissuised. Neitsisigimine (eluspoegimine), lühike arengutsükkel, kõrge viljakus. Talvitub MUNA, kevadel koorub tiivutu emane, kes hakkab sünnitama vastseid. Teises põlvkonnas ilmuvad tiibadega vormid ja lahksugulised sookandjad, kes panevad aluse sugulisele põlvkonnale. Peale paarumist, emased munevad munad, munad talvituvad.
Kui päikese juurde tagasi tulla , siis oli seda lihtsalt rohkem kui eelmine aasta ja selletõttu kõrvetas ta paljudelgi naha maha . Suveteedel jäi mõndagi meeliköitvat. Kui meenutada suviseid käimisi ja olemisi, siis tuleb ühena esimestest meelde Aluksnes veedetud aeg ning malev, kus viibisime viimased augusti nädalad . See aeg oli üks seiklusterohkeim periood sel suvel . Aga ei saa ka unustada kõike, mis kuulub suve juurde rand, vesi ning sõbrad . Ega kõik see teebki suve meeliköitvaks. Uus kooliaasta alanud. Sellel aastal alustame uue hooga, loodame, et paremini kui eelmine aasta . Koolialgust tuletasid vist esimesena meelde vanemad, kes utsitasid tagant kõike vajalikku ostma ning õpikuid koolist ära tooma . Samas polegi see kool nii hull, kui peale pikka puhkust paistab ei pääse sellest ju niikuinii . Peagi astume suvest sügisesse. Suvemõnud on selleks korraks möödas, läbi on soe suvepäike ning rannas pladistavate laste kilked . Samas ei tasu
Harry Potter ja Azkabani vang J. K. Rowling Tegelased: Harry, Hermonie, Ron , Dumbeldore, Sirius, Lupin, Siblik, Snap, Konkskäpp, Põssapossa, Muud õpetajad, Marge, Dursleyd, Muud õpilased. Kirjeldus: Harry veeetis suve sugulaste juures. Suve lõpul tuli neile külla tädi Marge, kelle jutt tüütas Harryt ära ning ta lasi Marege´i õhku. Kuna Harry oli kasutanud võlujõudu väljaspool kooli, kartis ta, et ta visatakse koolist väla, põgenes ta sugulaste juurest. Harry sai minna rahulikult sigatüüka kooli 3. Klassi kuid teepeal kuulis ta, et Azkabanist on põgenenud Sirius Black, kes kuulujuttude põhjal jahib just teda. Selle hirmus pandi koolile kaitse ümber demetoris, kes muudavad enda ümber kõik negatiivseks
Laul, mis täitis roosa kurgu- tuli talv ja ütles: surgu! …’’ Selles luuletuses rääkis Under kurbades toonides hoopis aastaaja vahetusest ning sellega kaasnevast surmast, mitte inimeste kurjusest looduse vastu. Aastaaegadest meeldis tegelikult mõlemal autoril kirjutada. Mulle meeldis kõige enam Underi luuletus ,,Raismik. Mets’’, ta on väga kenasti kirjeldanud suve üleminekut sügiseks. ,,… Aeg on täis, ja oma sihti otsib looviv seemneniit, kuna suve põletamas sügismetsa tuleriit: kollast, kollast, roosat, rusket, verevat, taas kollast, pruuni roheluse raskest pärjast hoovab südameni, suuni…’’ Aastaaegade vahetusest räägib ka Ernst Enno, samuti kurbades toonides suve surma kirjeldavas luuletus ,,Tuul käib’’
Me tuleme suvest Aeg möödub tõesti väga kiiresti. Suve alguses mõtleme me kõik, et tuleb ilus, pikk ja soe suvi. Tegelikult pole midagi see nii kestev, kui esialgu tundub. Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda, seejärel mõtlesin endamisi, et mida erilist ma teinud olen? See küsimus jäigi mu mõtteisse. Tänane suvi oli muidu nagu suvi ikka. Sellega seoses tulevad meelde ikka ainult head ja rõõmsad asjad. Pruunid inimesed, värvilistest lilledest pakatav aed ja palju muudki. See suvi on kahjuks olnud üpris vihmane, kuid seda parem on meenutada ilusaid päikeselisi päevi.
ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal (kerratõmbumist võimaldab hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel.
Arvustus Nipernaadi Kadi Rohelpuu I SO Teoses on peategelaseks Toomas Nipernaadi, kes seikleb terve suve ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Toomas on jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise lahkub ja kui ta lahkub, murrab ta kellegi südame. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Paistis välja justkui ei teinud ta seda teadlikult
kutsutud aiakujunduskunsti propageerimiseks ja heade aiakujundustraditsioonide taasloomiseks. Festivalist on kujunenud iga-aastane traditsiooniline suurüritus, mis toob kohale Tallinna aiandus- ja lillehuvilisi nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Idee elluviimiseks moodustati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega festivali ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ajutine komisjon. Kogu ,,Värvide sünd'' suve kestev lillepiduAuhind Tallinna+Tornide Aukiri väljakul Budapest, on andnud Ungariülevaate suurepärase Rahvanii lemmik
Minu arutlev lõik Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljööst ja muud säärast Mati Undi teose “Hüvasti, kollane kass” miljöö on vägagi koolilik, sest kogu tegevus koosneb iseseisva elu lävel seisva nooruki minajutustustest. Veel enne seda kui peategelane Aarne läheb Tartusse õppima, on autor kujutanud kõigile õpilastele tuttavat, aga samas väga kurba tunnet – suve viimased päevad. Raamat ilmutab lugejale ühikaelu, hängimist sõpradega ja pingelist armuelu. Konservatiivne vanatädi Ida teeb Aarnele pärast tegusat suve, vägagi imelikult, kiire ruumituuri. Aarnele ema eest olev Ida oli, kuidagi põlgavalt, puhtaks teinud ainult Riiuli ja otsinud mõned üksikud riidepuud. Ida ei jätnud märkamata Aarne suvega saavutatud pikkusekasvu, kirjeldas tema juukseid kui karmisid juukseid ning mainis vanade aegade
SOSNOVSKI KARUPUTK - heracleum sosnowskyi ISELOOMUSTUS Taim kasvab tihedate, kohati kuni viie meetri kõrguste kogumikena. Lehelabad on kuni meeter pikad ja umbes sama laiad. Õitsevate taimedevarre läbimõõt võib suve lõpus maapinna lähedal ületada 10 cm. Ta on mitmeaastane taim, millel olenevalt kasvutingimustest võib kuluda kolm kuni neli aastat õitsema hakkamiseks, vahel ka kauem. Taim õitseb ja annab seemneid vaid kord elus. Õisi võib olla kuni 160 000, milledest võib valmida kuni 100 000 seemet, mis püsivad mullas idanemisvõimelistena 710 aastat. Mõju inimesele Sosnovski karuputk sisaldab furokumariini ja mõningaid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest
Anna Morozova 10.RL 12.01.2016 Armastus liftis Nad astusid lifti ja sõitsid alla. See oli laupäeva õhtu, suve esimene päev. Nad õppisid kõik ühes koolis. Sõbrad tähistasid esimest suve päeva. Ashly ja Mike hakkasid rääkima suvest ja uurima kes mida suve vaheajal teeb. Kui järsku jäi lift seisma. Neil oli väga hirmus ja Ashly hakkas kartma. Mike nägi seda ja surus Ashly enda vastu. Kui lift tegi ukse lahti, seisis lifti ees tundmatu naine, kes elas selles majas. Kui Ashly ja Mike nägid naist hakkasid nad punastama ja tekkis ebamugav hetk. Nad jooksid liftist välja ja suundusid ukse poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
