Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad
d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964 Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Hõbe: Andrus Veerpalu murdmaasuusatamine, 50 km Salt Lake City 2002 Pronks: Jaak Mae murdmaasuusatamine, 15 km Salt Lake City 2002 Allar Levandi kahevõistlus Calgary 1988 ( SIIA PEAD JUURDE LISAMA ) 5. Tõusmisviisid: · Trepptõus · Käärtõus Laskumisviisid:
Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,,istub kandadel" Sahkpidurdus sahkasendis, raskus suusa sisekantidel Tele-mark asend maandumine üks suusk teisest ees Hoovõtuasend keha ette poole kallutatud, kergelt kükakil Äratõuge ja õhulend Paigalpöörded - *lehvikpööre eest tõstetakse suusanina sinna, kuhu tahetakse minna ja tuuakse teine suusk juurde *lehvikpööre tagant tõstetakse suusakannad sinna, kuhu minna tahetakse ja tuuakse teine suusk juurde
põlvi ei tohi kokku suruda ja keharaskus liigub kandadele. Poolsahkpidur. Põikilaskumisasendis tuleb keharaskus kanda mäepoolsele suusale, orupoolne suusk viia sahkasendisse ja seejärel kantida. Suusaninad on kohakuti. Mida järsem pidurdus, seda enam kallutatakse ette, lähendades mäepoolset kätt sahas oleva jala labale. 8. Erinevad tõusuviisid (vähemalt 3) Trepptõus, käärtõus, poolkäärtõus 9. Laskumisasendid: kõrgasend, põhiasend, madalasend. Kirjelda! Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on
näha. · Kere on püsti ja ise vaatad ette. · Käed on ees alla kõrval ja kepiteravikud tahapoole. Põhiasend: · On suurema kiiruse saamiseks. · Jalad jäävad nii, nagu oli kõrgasendis laskudes. · Kere kallutatakse ette. · Käed tõusevad kõrgmale, kepiteravikud jäävad tahapoole. Puhkeasend: · Kere kallutatakse niipalju, et küünarvarrega saaks reitele toetada. · Kepid kaenla all ja teravikuga taha üles. Madalasend: · Käed on sirutatud ette ja kepid teravikuga taha. · Saab sõita heades suusajälgedes ja kiirus on sel puhul suur. Pidurdamine Sahkpidurdus: · Kanna oma keharaskus ühele ja siis teisele suusale ning kõige lõpus püüa seista nii, et raskus on mõlemal suusal. · Kui tunned, et raskus pn mõlemal suusal, siis lase põlvedest allapoole, hoia seejuures kere püsti, ära kalluta end ette. Pöörded Astepööre: · Lase keharaskus ühele suusale.
html -hüppepööre 6. http://suusatades.weebly.com/poolkaumlaumlr---kaumlaumlrtotildeus.html - poolkäär -ja käärtõus http://suusatades.weebly.com/libisammtotildeusuviis.html -libisammtõusuviis 7. http://suusatades.weebly.com/kotilderg---ja-potildehiasend.html -kõrg -ja põhiasend http://suusatades.weebly.com/puhkeasendid.html -puhkeasend http://suusatades.weebly.com/kiirlaskumisasendid.html -kiirlaskumisasend http://suusatades.weebly.com/madalasend.html -madalasend http://suusatades.weebly.com/laskumine-telemarkasendis.html -telemark 8. http://suusatades.weebly.com/pidurdusviisid.html -pidurdusviisid 9. http://suusatades.weebly.com/astepoumloumlre.html - astepööre http://suusatades.weebly.com/uisusammpoumloumlre.html -uisusammpööre 10. http://suusatades.weebly.com/sahkpoumloumlre.html -sahkpööre 11. Kukkumine- keharaskus taha, lased end istuli, suusad paralleelselt risti
Sääred suusarajaga risti või hüppe-ja põlveliigestest veidi ette kallutatud Kere paralleelne nõlvakuga ja toetub reitele Küünarliigesest painutatud käte õlavarred on surutud eest vastu sääri, põlved kaenlaaugus, kepiteravikud suunatud taha. Pea kallutatud veidi taha Konnaasend- munaasend, mille juures küünarliigestest kõverdatud käed on viidud alla-ette- kõrvale, jalg on ette viidud 0,5-0,75 pöida. Madalasend- sügavkukk (,,istumine kandadel") kasutatakse ohututel nõlvadel suurema kiiruse saavutamiseks NÕUDED: Jalalabad kõrvuti Kere toetub reitele, sirged käed ees suuskade kohal, kepid kaenla all Pea on kas ühel sirgel kerega või veidi taha kallutatud. Laskumine väljaasteasendis välkkiire väljaaste ettekukkumise vältimiseks, kasutatakse suusahüpetel lennujärgseks maandumiseks. NÕUDED: Väljaaste pikkus 3-jalalaba pikkust
3.Poolkäärtõusu kasutatakse siis, kui suusad hästi ei pea. Üks suusk liigub enam-vähem otse, teine äärselt. Keppidega tõugatakse vahelduvalt ja järsult. 4.Libisamm-tõusuviis ehk vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis vaid ülesmäge. Libisamm peab muutuma lühemaks ja teravamaks, kehaasend peab rohkem ette vajuma ning kepilöök lumme toimus tugijala kanna juures või tagapool. Laskumisasendid Laskumisasenditeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põikilaskumisasend. 1.Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. 2.Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad
Selja puhkamiseks. 6) Võistlusvariant B – jalad sirged; käed samas asendis kui A variandis, kuid reite kohal; suusakepid maaga paralleelselt; käed suu ees. Jalgade puhkamiseks. Kiirlaskumisasendid: 7) Munaasend – sügav kükk (sääred-reied 90o); küünarnukid üle põlvede ja käed näost ees pool; põlved rohkem kõverdunult; nägu vaatab küünarvarte vahelt maha; suusakepid maaga paralleelselt (lk20) 8) Konnaasend – nagu munaasend, aga käed viidud kõrvale 9) Madalasend – sügav kükk (pm sääred vastu reisi); käed sirgelt ette viidud; suusakepid maaga paralleelselt Pidurdusviisid: 1) Sahkpidurdus – jalad harkselt (A-asendis); suusaninad üksteise poole, aga mitte risti; kepid puusa kõrgusel suunatud taha-alla; sisemised kandid maha suruda; keharaskus täistaldadel, kalle pigem taga; põlvedest kõverdatud jalad. Mida suurem hoog, seda laiem sahk ja suurem põlvekõverdus. (lk22)
annaabi.ee 
