Päev rüütli elust. Magasin ülihästi, nii et olin valmis selleks tihedaks päevaks, mis mul täna oli. Koidikul sõin esimese asjana hommikusööki ning palvetasin. Seejärel läksin teiste feodaalidega treeningtalli, et harjutada relvakäsitlust. Me harjutasime senikaua, kuni päike oli juba üleval. Siis läksime me ühe suurfeodaali juurde, et arutada sõjastrateegiat ja õppida tundma uusi relvi, mis eile linna saabusid. Peale seda lugesin ma oma keskhommikused palved ja sõin. Lõunal oli mul üks suur turniir, kuhu ilmus ka kõige rikkam rüütel minu piirkonnas. Tal oli ka kõige parem rüü, mis ei takistanud tal olemast turniiri kõige nõrgem osaleja. Minu õnneks sattusin ma temaga kokku ja ma sain autasuks tema relvastuse. Teistega võideldes läks mul ka hästi, aga viimase raundi võitsin ma väga napilt
ebakindlust ja tagas sagedaste sõdade ajastul teatava julgeoleku. Hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhetega. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht – hertsogid, parunid, krahvid, markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid omakorda väiksematele vasallidele. Väikevasallid kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike relvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujunes vasalliteedi kaudu välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et „minu vasalli vasall pole minu vasall“, mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Nii ei võinud kuningas suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata, vaid ta nõudis suurfeodaalilt kui oma vasallilt teatud hulga sõjameeste väljapanemist
Frangi valitsejad toetusid oma käskude ja seaduste elluviimisel põhiliselt vasalliteeti abil seotud meestele. Vastutasuks pakkus kuningas neile oma kaitset. Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia: 1. kuningas 2. suurfeodaalide kiht hertsogid, krahvid, markiid, parunid. Moodustus kuning otsestest vasallidest. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida läänistati edasi väikevasallidele. 3. väikevasallid teenisid väes suurfeodaali juhtimise all ja kogusid oma läänist talupoegadelt makse. Peale läänide jagasid kuningad ka nn immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone vasallile üle(nt kohtupidamine, maksude kogumine). Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja
oma elu palvetamisele klooster eraldatud paik, munkade eluase abt kloostri ülem, abtiss ( naine ) misjonär levitab ristiusku paganate seas vaimulikud kiriklike talitustega tegelejad § 4 Feodaalkord feood - maa, mille eest tuli käia sõjaväes feodaal - sõjamees, kes sai tasuks oma teenistuse eest maad rüütel raskerelvastusega ratsamees senjöör suurfeodaal, kes võttis rüütleid oma teenistusse vasall sõjamees, kes oli suurfeodaali teenistuses hierarhia järjestus tähtsuse järgi kuningas hertsogid ja krahvid parunid rüütlid killustatus üks riik jaguneb mitmeks väiksemaks kodusõda sõda ühe maa feodaalide vahel §5 Talupojad naturaalmajandus kõik vajalik valmistati oma majapidamises pärisori talupoeg, kes on ilma jäänud oma vabadusest sunnismaisus talupoeg ei tahtnud teise kohta elama asuda
Burgundia hertsogi võitmine viis Prantsusmaa ühendamise lõpule. Inglismaal jätkus aga aastakümneid Rooside sõda Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel 1455-1485. Henry VII Tudorist saab kuningas ja kuna kõrgaadel on kodusõjas nõrgenenud, ei ole tal raskusi oma trooni kindlustamisel. Saksamaa XV sajandil hakati Saksamaad kutsuma Saksa Rahva Püha Rooma riigiks, aga reaalset keskvõimu seal polnud. Keisrit valisid seitse tähtsamat maaisandat ehk kuurvürsti (3 piiskoppi, 4 suurfeodaali). Keisritel oli erinevate aadlisuguvõsade käes, enamasti kasutati seda isiklikue pärusvalduste laiendamiseks. Ida-Euroopa Mongoli-tatari khaan Batu-khaan vallutas enamuse Vene vürstiriikidest (va Novgorod). 1240 algas Venemaal nn tatari ike. Kuldhordi khaaniriik. Lubasid vürstidele autonoomiat ja õigeusu kirikut kuid nõudsid andamit ja valitsemiseks volikirja (jarlõkki). Selle keskel tugevnes Moskva vürstiriik. Kulikovo lahingus
Erasmuse ladinakeelne “Narruse kiitus” (1509) Keskaegse prantsuse linnakirjanduse kaks suurteost on “Roosiromaan” ja “Rebaseromaan”. “Rebaseromaani” nime all on tuntuks saanud Põhja-Prantsusmaa linnades XII-XIII saj tekkinud tsükliline loomaeepos. “Rebaseromaani” allegoorilised tegelased esindavad erinevaid ühiskonnakihte ja nende suhteid. Teoses väljendub protest feodaalladviku vastu. Nii esindab lõvi Noble kuningavõimu, karu Brun suurfeodaali, hunt Isengrin keskaadlit, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Väiksemad loomad (kukk, kanad jt) esindavad lihtrahva kihte. Rebane on vembumees, kes vastavalt vajadusele kõiki ninapidi veab. Teine suurem allegooriline teos (21 750 värssi) on “Roosiromaan”, traktaat armastusest. I osa lõi G. de Lorris XIII saj I poolel rüütlikirjanduse laadis. II osa on satiirilisem, loodud XIII sajandi II poolel J. De Meungi poolt. Selle raamatu keskseks teemaks on mehe ja naise suhted
vahelistel nn. vasalliteedisidemetel. Feodaalsuhete teke põhjusteks võisid olla uue sõjavärorganisatsiooni teke ja vajadust teha korralikd ning kindel valitsemissüsteem. Vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt makse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii sai kasutatavaks põhimõte, et "minu vasalli vasall ei ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele.
(Prantsusmaa 1614 a. generaalstaadid laiali) ja Parlamentaarsed (võim kuninga käis, kuid jagas parlamendiga,inglismaa). Põhjused: keskaegne kristlik maailmapilt oli lõhenenud, hakati eitavalt suhtuma teistesse rahvustesse. Riigi tunnused: piiramatu ainuvalitsus, eesmärk saavutada riigis ühtsus, sõjaväe kohustus, tugeva ametnikkonna olemasolu// 1614-saadeti laiali Prantsusmaa generaalstaadid; kardinal Rochellei - Prantsusmaa peaminister; Louis 13- Prm kuningas,hävitas suurfeodaali võimu riigis, surus maha hugenottide võimu; Louis 14- päikesekuningas; Louis15- Pärast mind tulgu vee uputus; Louis16-ta raha riigile sisse ei toonud kui laristad. Ususõjad Prantsusmaal: 1562-1593; Põhjused:usulised erimeelsused, hugenottide ja katoliiklaste vahelised erimeelsused, hugenottide tegevus riigis oli piiratud. Olulisemad sündmused: 1573-pärtliöö, 1593-kuningas võttis vastu katoliku usu, 1598-Nantesi edikt. Tulemused: valitsev katoliku usk, võimu piirati aga ei keelatud
Keskaegse sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osad rüütlid pärinesid vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest.( Germaani väepealike järglased kandsid sageli hertsogi, Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad ja nende järeltulijad aga krahvi tiitlit.) Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päriolu. Oma esiletõusu võlgnesid nad enamasti ustavale teenistusele kuninga või mõne suurfeodaali kaaskonnas. 4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)? Rüütliks saamine oli raskem. Rüütli seisus muutub tähtsamaks. Tegevust hakkab reguleerima kirik. (püüdis neid panna teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse) 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2 näidet). Ustavus kuningale kuuluv poliitile ustavus, vasalli ja isanda vaheline feodaalne
nemad on Püha Peetruse järeltulijad. Too välja ristisõdade põhjus, ajend, paavsti ja linnade huvid ning tulemused ja tagajärjed. Põhjus- Paavst tahtis oma võimu kehtestada Ajend- Kristuse haud oli moslemite käes 3.2 Saksamaa 13.-16. sajandil 3.2.1 XIII sajand Keisrite ja paavstide vahelises võimuvõitluses tugevnes aadlike(rüütlid ja sõjamehed) positsioon. Ning keisrivõim riigis oli nõrgestatud. 7 kuurvürst - 3 piiskopi ja 4 suurfeodaali. Nemad hakkasid keisrit ametisse määrama. Feodaalse killustatuse ajajärk Keisri võim oli nõrk ja võimu haarasid feodaalid ja aadlikud. 3.2.2 XIV sajand Keiser Karl IV pani kirja vürstide ja suurfeodaalide õigused. Sellega ta süvendas sellega veelgi enam Saksamaa poliitilist killustatust. 3.2.3 XV sajand Saksamaad hakati nimetama Saksa Rahva Püha Rooma keisririigiks. Algas Habsburgide dünastia võimu aeg, mis kestis kuni 1806 aastani.
Feodaalsuhete kujunemise põhjusteks võib arvata uut laadi sõjavärorganisatsiooni tekkimist ning vajadust luua stabiiline võimusüsteem. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht, nendeks olid hertsogid, parunid, krahvid ning markiid. Neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid aga kogusid oma läänist talupoegadelt ,akse ning teenisid väes isiklike ralvade, ratsu ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Nii kujuneski välja feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ning aluseks väikevasallid. Nii saigi kehtivaks põhimõte, et "minu vasalli vasall et ole minu vasall". Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse - praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaalne ning Lõuna Itaaliasse, samuti ka Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted ka Eesti aladele.
r(-prantsusmaa) 3)Lothari pärand(-Itaalia kuningriik) 10.Feodaalsuhted Põhjused:1)uut laadi sõjaväeorg-germaani hõimud sõdisid põhitegevuse kõrvalt, Karl M ajal loodi raskeratsavägi(kallis varustus, hea väjaõpe), vastutasuks said maad koos makes maksvate talupoegadega. Tekkis rüütlite kitht. 2)vajadus stabiilse võimusüs järele-vasalliteet vähendas õiguslikku ebakindlust, tagas sõjalise julgeoleku(vasallisuhted)... iga seisus teisele kasulik. Vasall e läänimees-kasutab suurfeodaali antud maalappi, pidi senjööri kutsel sõtta minema, olema tema nõuandjaks. Söör e maaisand-suurfeodaal, kes oma maad kasutada andis, kaitses vasalli. Lään e feood-maa, mille vasall endale sai. Läänil oli väärtus vaid juhul, kui seal asusid talupojad. Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit maksma, isandal puudus konkreetne kohustus. Talupojad sõltusid feodaalist
1453 sõda vaibus ning inglastele jäid vaid Calais kindlus. Kuningavõimu kindlustumine Prantsusmaal ja Inglismaal. Prantsusmaal Valois'de dünastia. Louis XI ühendas Burgundia ja Prantsusmaa. Inglismaal 2 dünastiat : punane roos (Lancasterid), valge roos (Yorkid) ehk Rooside sõda 1455-1485. Võitis punane roos Henry VII Tudor. Saksamaa killustatus. Saksa Rahva Püha Rooma riik 15saj. 3 piiskoppi ja 4 suurfeodaali valisid keisri, kes nende õigusi ei piiraks. Karl IV kinnitas kuldbullaga kuurvürstide (7 maaisanda) õigused, tunnistades poliitilist killustatust. Ida-Euroopa. 1237-1240 vallutas mongoli-tatari väejuht Batu-khaan Suure osa Vene Vürstiriikidest. Kiievi langemine 1240 tähendas Venemaal tatari ikke algust. Volga alamjooksul Kuldhordi khaaniriik hoidis Vene riike võimu all. Nõuti andamit ja vürstidelt valitsemiseks volikirja e jarlõkki. Moskva vürstiriik tugevnes. 14
c) allood vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järkjärgult feoodideks. 4) Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus? Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall", st et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truuduses. Nii ei võinud kuningas suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata, vaid nõudis feodaalilt kindla hulga mehi. Samuti jagasid kuningad nn immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone jagati vasallidele. Nii olid vasallid vägagi iseseisvad ja võimsad ja maa oli äärmiselt killustunud. Kohalikud isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena ega hoolinud sugugi valitseja korraldustest 5) Võrrelge rendi ja mõisahärrust Rendihärrus maa oli mitmekordses valduses(läänistamine)
sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida need omakorda läänistasid väikefeodaalidele. Feodaalsuhted Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel makse ja mõista nende üle kohut. Vastutasuks teenisid isikliku relvastuse ja kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all. Lisaks sõjaväeteenistusele pidi vasall osalema ka senjööri nõukogus ja erakorralised abikohustused lunastama. Lõplikult kujunes välja Karl Suure ajal. Läänisuhe oli lepinguline kummalgi poolel olid omad kohustused, nende täitmata jätmise korral vasallsuhe katkes. Vasallisuhete sõlmimine toimus investituuriga. Vasall vandus senjäärile truudust, tasuks andis too vasallile maavalduse- lääni
c) allood – vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järk- järgult feoodideks. 4) Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus? Kehtis põhimõte, et „minu vasalli vasall ei ole minu vasall”, st et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truuduses. Nii ei võinud kuningas suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata, vaid nõudis feodaalilt kindla hulga mehi. Samuti jagasid kuningad nn immuniteedikirju, millega osa riigivõimu funktsioone jagati vasallidele. Nii olid vasallid vägagi iseseisvad ja võimsad ja maa oli äärmiselt killustunud. Kohalikud isandad tundsid end oma aladel täielike peremeestena ega hoolinud sugugi valitseja korraldustest 5) Võrrelge rendi- ja mõisahärrust Rendihärrus – maa oli mitmekordses valduses(läänistamine)
Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad oma maad väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Seega olid väikefeodaalid suurfeodaalide vasallid ja suurfeodaalid väikefeodaalide senjöörid. Väikefeodaalid läänistasid oma maad aga veel väikerüütlitele. Nemad olid kõige alama astme feodaalid. Nii tekkis feodaalne hierarhia, kus kõige kõrgemal on valitseja ja kõige madalamal väikerüütel. Karl Suure valitsemise ajal olid feodaalid üsna kuulekad, kuid pärast Karl Suure surma hakkasid võimust võtma suurfeodaalid ja sageli oli neid peaaegu võimatu
meestele, toetuse eest pakkus kuningas neile oma kaitset, hiljem seoti ka kuninga käsutäitjad vasallisuhtega Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. Neile läänistati suuri maa-alasid, mida nad läänistasid edasi väiksematele vasallidele. Väikevasallid kogusid oma läänist talupoegadelt makse, teenisid väes isiklike relvade, ratsu, kaaskonnaga suurfeodaali juhtimise all kujunes läänipüramiid, tipuks kuningas, aluseks väikevasallid. Põhimõte: "minu vasalli vasall ei ole minu vasall" kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes, kuningas ei võinud suurfeodaali maadelt ise mehi väkke värvata. Kuningad jagasid ka immuniteedikirju, millega läks osa riigivõimu funktsioone, nt. kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle.
Neid vasalle nimetatakse seetõttu suurfeodaalideks. Enamasti olid need suursugused mehed, kas vanade germaani hõimupealikute järglased hertsogid või valitseja poolt määratud piirkondade asevalitsejad krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Väiksemad feodaalid läänistasid osa oma maast veel väikerüütlite kõige alama astme feodaalidele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierarhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Väikefeodaalid olid suurfeodaalid vasallid, suurfeodaalid aga nende senjöörid
Võimuvõitluse kuninga ja parlamendi vahel võitis parlament. Parlamentaarse monarhia puhul ongi näidisriik Inglismaa. Absolutistliku monarhia puhul Prantsusmaa. Valgustatud absolutismi puhul oli kiirem ja lihtsam reforme läbi viia kui parlamentarismis. Inglismaal hakkas kõige varem muutuma feodaalomand eraomandiks. Nt maa feodaalomandis muutus eraomandiks. feodaalomandis maa maa oli mitmekordses omanduses (kuninga, suurfeodaali, väikefeodaali, rüütli). Eksisteeris oht, et senjöör võib selle feodaalomandi sinult ära võtta. eraomandis maa see maa oli tõesti sinu oma ja seda polnud võimalik ära võtta. reduktsioon mõisamaade tagasivõtmine riigile. Sellist nähtust oligi võimalik teostada ainult feodaalomandis maadega. Nt Eestis oli kogu aeg hirm reduktsiooni ees. Eraomandis maa on kasulikum, sest tootlikkus on suurem, kuna kõik, mis sa tuluks saad, kuulub sulle
Autor ründab seal usupimedust ja rumalust ning püüab elunähtusi selgitada mõistusest lähtuvalt. Romaani lõpus laseb ta noormehel roosi ära noppida, sest teda toetavad Loodus ja Amor. Rebaseromaan Rebaseromaani võib nimetada loomaeeposeks, sest tegelased on kõik loomad, kes käsitlevad ühiskonnaprobleeme, ühiskonnasuhete peegeldusi. Rebaseromaanis vaheldub lõbus huumor sotsiaalse, vaheda satiiriga. Peategelane on kaval väikefeodaal, kes võitleb hundi ja karuga, kes peegeldavad suurfeodaali loomust. Teoses on näiteks veel lõvi (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud). Mitte alati ei kiida ta peategelase taibukust, vaid mõnikord satub ta ka pilkealuseks, sest teda kavaldavad väikesed loomad üle. 10. Keskaegne draama Kõik kasvab välja kirikust. Liturgia ehk jumalateenistus. Rolli osatäitjad olid esialgu vaimulikud. Tegevus toimus kirikus, altari vahetus ümbruses. Abivahendeid oli vähe. Hiljem läks näitlemine käsitööliste kätte. 12
Mõõgavendade ordu- Theoderich rajas 1202. aastal Mõõgavendade ordu, mis oleks kohapealne sõjaline jõud. Tegemist oli vaimuliku tsistertslaste rüütliorduga. Ordude eeskujuks olid kaks suurt Pühal Maal alguse saanud ordut, Templiordu ja johanniitide ordu. Mõõgavennad muutusid kiiresti Liivimaal tugevaks poliitiliseks jõuks, kes panid end piiskoppide kõrval otsustavalt maksma, millele aitas kaasa see, et ordurüütlite hulgas oli ka ministeriaalidega (Suurfeodaali teenija) võrreldes kõrgemat päritolu isikuid. Mõõgavendade ordu esimene meister oli Wenno. Mõõgavendade ordu kasvas Riia keskseks sõjaliseks jõuks, kes polnud enam rahul oma seisundiga ja nõudis alistatud maade jagamist. 1206.-1207. aastal sõlmiti piiskop Alberti äraolekul leping, mis andis mõõgavendadele 1/3 Liivimaast. Liivlaste ristimine- Kirikliku ja ilmaliku võimu ülesehitamise oluliseks sammuks oli Daugavgriva tsistertslaste kloostri rajamine Väina suundmesse 1205.-1208
Autor ründab seal usupimedust ja rumalust ning püüab elunähtusi selgitada mõistusest lähtuvalt. Romaani lõpus laseb ta noormehel roosi ära noppida, sest teda toetavad Loodus ja Amor. Rebaseromaan Rebaseromaani võib nimetada loomaeeposeks, sest tegelased on kõik loomad, kes käsitlevad ühiskonnaprobleeme, ühiskonnasuhete peegeldusi. Rebaseromaanis vaheldub lõbus huumor sotsiaalse, vaheda satiiriga. Peategelane on kaval väikefeodaal, kes võitleb hundi ja karuga, kes peegeldavad suurfeodaali loomust. Teoses on näiteks veel lõvi (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud). Mitte alati ei kiida ta peategelase taibukust, vaid mõnikord satub ta ka pilkealuseks, sest teda kavaldavad väikesed loomad üle. 2. Francois Villon Francois Villon (1431-u 1465) Keskaja linnakirjanduse silmapaistvaim esindaja. Elas 15. saj. Vaest päritolu, kuid õnnestus asuda õppima ülikooli. Tal olid halvad sõbrad, sattus pidustuste, kakluste, varguste lainele
annaabi.ee 
