KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused • Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks • Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. • Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. • Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused • Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. • Kolloidlahused on läbipaistvad. • Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. • Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
KOLLOIDLAHUSED HELIS NÕMM 9B Kolloidlahused · Segusid, mille üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt, kuid jaotunud aine osakesed on palju suuremad kui lahustes, nimetatakse pihussüsteemideks ehk pihusteks · Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 1-100nm. · Väiksemate aineosakestega lahuseid nimetatakse tõelisteks lahusteks ja suuremate aineosakestega lahuseid nimetatakse emulsiooniks, suspensiooniks ja aerosooliks. · Nimetus kolloid on tulnud kreeka keele sõnadest kolla (liim) ja eidos (kuju). Omadused · Kolloidlahused on suspensioonide, emulsioonide ja aerosoolidega võrreldes suhteliselt püsivad. · Kolloidlahused on läbipaistvad. · Kolloidosakesi ei ole võimalik silmaga näha. Kolloidlahused tunduvad ka mikroskoobiga vaatlemisel ühtlased. · Kolloidosakesi ei ole võimalik lahusest filtriga eraldada.
Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse ujuv praht,jämedad tahked osakesed,naftasaadused või muud õliproduktid. *keemiline puhastus-reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldatava aine vahel.Kasutatakse klooriühendeid ja osoneerimist.Keemilise puhastamisega seisneb oht, et vee reostus suureneb lisatav kemikaali tõttu. *biloogiline puhastamine-protsess,kus miksroorganismid muudavad reovees sisalduvad lahustunud ained suspensiooniks. BP kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainete vees sisalduvate orgaanilist ainet. !!24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p. Hiina, India, Vietnam, Indoneesia !!25.Nimetage neli majandusharu, mis kasutavad kõige rohkem vett a) maailmas :*tööstus,põllumajandus,veemajandus,elanikkond b) Eestis: *energeetika, kalakasvatus, olmevesi, loomakasvatus !!26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p
Põlevkivi rikastamine Viru ja Estonia kaevanduses ning Aidu karjääris kasutataval põlevkivikihindi puur- ja lõhketöödega lausväljamisel saadakse kaevis, milles on liiga kõrge lubjakivi sisaldus ja seetõttu ei vasta kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele. Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes põlevkiviga ja toimub separaatorites raske suspensiooni keskkonnas. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud magnetiidipulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud 2,1 g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid, mille keskmine tihedus on väiksem kui 2,1 g/cm3, pinnal, andes nii kontsentraadi. Raskemad tükid aga vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi. Kokkuvõtvalt on rikastusvabrik tsehh, milles toimub kaevise ettevalmistamine rikastamiseks purustamise ja sõelumise teel, rikastamisprotsess ise, põlevkivi
mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline- reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised
Hapendamis-taandamise (redoks) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendeid pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi) 63. Kirjelda bioloogilist veepuhastust Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Mikroorganismid bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast. Mikroorganismid vajavad kasvuks (uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toitaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid, mida nad lagundavad. Vajalik
Desinfitseerimine-kasutatakse kloorühendeid, pH reguleerimine,neutraliseerimine(filtrimine läbi lubjakihi) Keemiline sadeneimine: Kemikaali kasutamisel saadakse veest olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus. Biloogiline puhastus: Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkollodised orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikrooragnismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisaluv orgaaniline aine. Mikroorganismideks baterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segupopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadusest ja viibeajast.. Mikrooragnismid vajavad kasvuks(uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toiteaineid
Tähtis on, et neid tuleb alati enne tarvitamist loksutada.) Manustatakse seespidiselt supilusikaga. 20. Selgita, mis on suspensioon ja emulsioon? Milline nõue on suspensioonide ja emulsioonide manustamisel? Suspensioon raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid. ( piimjad vedelikud) 21. Mille poolest erineb pasta salvist?
vahetult enne manustamist (kuivampulle valmistatakse, kui aine on vesilahusena ebapüsiv). 38. Mis on suspensioon ja emulsioon, kuidas teete nendel vahet. Kuidas neid on võimalik manustada? Suspensioon raviainete tahkete osade segu vedelikus seespidiseks ja välispidiseks kasutamiseks. Steriilseid suspensioone manustatakse lihasesse. Suspensioonis võib tekkida sade, mis loksutamisel kergesti dispergeerub stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid.( piimjad vedelikud) 39. Mis on tinktuur ja mille poolest see erineb tavalisest vesilahusest?
olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, Flokulatsioon, Sette eraldamine, Settekäitlus. 63. Kirjelda bioloogilist veepuhastus meetodit - Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. 64. Nimeta märgalapuhastite eelistamise põhjuseid - reeglina väiksemad rajamiskulud; madalad hooldus- ja energiakulud; väiksem jälgimise ja juhtimise vajadus; vähetundlikud koormuse kõikumise suhtes; elukeskkonnaks muudele organismidele; ilmestavad ja mitmekesistavad maastikku. 65. Milliseid meetmeid kasutatakse eutrofeerunud veekogu seisundi parandamiseks -
Põlevkivi rikastamine Viru ja Estonia kaevanduses ning Aidu karjääris kasutataval põlevkivikihindi puur- ja lõhketöödega lausväljamisel saadakse kaevis, milles on liiga kõrge lubjakivi sisaldus ja seetõttu ei vasta kütteväärtus tarbijate poolt esitatud nõuetele. Põlevkivi rikastamine seisneb lubjakivi eraldamises, see põhineb lubjakivi märksa suuremal tihedusel (2,5 g/cm3) võrreldes põlevkiviga ja toimub separaatorites raske suspensiooni keskkonnas. Suspensiooniks on peeneksjahvatatud magnetiidipulber vees. Suspensiooni tiheduseks on võetud 2,1 g/cm3. Separaatori vannis olevas suspensioonis ujuvad kõik kaevise tükid, mille keskmine tihedus on väiksem kui 2,1 g/cm3, pinnal, andes nii kontsentraadi. Raskemad tükid aga vajuvad põhja ja moodustavad rikastamisjäägi. Kokkuvõtvalt on rikastusvabrik tsehh, milles toimub kaevise ettevalmistamine rikastamiseks purustamise ja sõelumise teel, rikastamisprotsess ise, põlevkivi
Kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest, kõrgema konentratsiooniga lahusesse Osmoosi anumaks ehituses on nt. betoon. P= RT/V 13. Lahus kahe või enama aine homogeenne segu, kus üks on lahustiks, teine lahustunud aineks. Sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nim vedelikus lahustunud gaasi, Suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet Emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahuste klassifikatsioon: · Elektri juhtivuse järgi klassifitseeritakse ioonsed (hästi juhivad) ja molekulaarsed (halvasti juhivad) lahused. · Lahustunud aine määra järgi lahuses klassifitseeritakse küllastamata (varem lahustatud aine veel lahustub) ja küllastunud (lahustatud aine enam ei lahustu ning lahuses lahustunud aine kogust nimetatakse selle aine lahutuvuseks) lahus
Kleepeainet e bonifikaatorit ja pindaktiivseid aineid e surfuktante parandavad preparaadi püsivust taimel, vähendavad aurumist, parandavad pritsimislahuse stabiilsust Preparaadid on mitmes vormis e.k. Emulsioonikontsentraat (ei lahustu vees, aga annavad püsiva emulsiooni) v.l. Vesilahus (vajavad kindlasti kleep- ja pindaktiivset ainet, vahel tuleb ise lisada; ei tohi külmuda, ega liiga soojas olla) m.p. Märguv pulber (veega seguneb suspensiooniks) l.p. Lahustuv pulber (lahustub vees) g. Granuleeritud preparaat v.l.g. Vees lahustuvad graanulid pa. Pasta t. tabletid Valmis töölahused pritsipudelites väikeaiapidajatele Pestitsiidide kasutamise viisid · Pritsimine: Eelised: a) suhteliselt väike toimeaine kulu b) katab töödeldava pinna ühtlaselt c) võimalik kasutada pestitsiidide segusid Puudused: a) töölahuse valmistamine nõuab täpsust ja
Milliseid aineid kasutatakse vahtude tekitamiseks? Vahtudeks nimetatakse dispersseid süsteeme, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispersseks faasiks aga gaas (süsteem g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et dispersse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna rumala Vv. 13. Milliseid süsteeme nimetatakse suspensioonideks? Milles seisneb suspensioonide stabiliseerimise eripära? Dispersset süsteemi (t - v), kus osakeste suurus on üle 1 m, nimetatakse suspensiooniks. Suspensioone saadakse peaaegu eranditult tahke aine dispergeerimisel vedelikus või pulbri ja vedeliku segamisel. Kuna osakeste mõõtmed on küllalt suured (on nähtavad mikroskoobis), siis on suspensioonid kineetiliselt ebapüsivad, s.t. küllalt kiiresti toimub dispersse faasi eraldumine dispersioonikeskkonnast. 14. Tooge näiteid suspensioonide, emulsioonide, vahtude ja aerosoolide praktilise kasutamise kohta.
avaldab lahuse sammas. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. 10. Vedelate lahuste ...: Lahus on vähemalt 2 aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1) küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2) küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3) üleküllastunud lahustatavat ainet on rohkem kui on selle lahusti lahustuvus. Saadud lahus on ebastabiilne, mistõttu lahustatava aine osakeste lisamisel lahusesse toimub lahustunud aine välja
Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 10. Lahus on vähemalt kahe aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Lahus võib olla gaasilises, vedelas või tahkes olekus. Vedelikus lahustunud gaasi nimet. vahuks. Vedelikus lahustunud tahket ainet nimet. suspensiooniks (pigmentvärvid, pinnas, tsemendisegud) ja emulsiooniks vedelikus segunenud mittelahustuva vedeliku segu ( vee emulsioon õlis on või). Iseloomustamine – lahustunud aine järgi jagatakse lahused: 1)küllastamata lahus – kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub; 2)küllastunud lahus – sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel võib maksimaalselt lahustuda. Sama aine lisamisel see enam ei lahustu. Aine lahustuvuse määrab
märgamine. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 12. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Vedelate lahuste klassifikats küllastamata: kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel
osmoosseks anumaks rakk. Betoonid võivad osutuda poorseteks, et leiab aset osmoos. Mitmesugused läbivate pooridega ehitusmaterjalid. Keraamilised tooted st. põletatud savid. 11) Lahused kahe või enama puhta aine homogeensed segud (võivad olla vedelas, gaasilises või tahkes olekus) Lahusti üldjuhul see aine, mida on rohkem massi- või mahu%-des (erand: vesilahused olenemata vee kogusest, on lahustajaks vesi). Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Vedelate lahuste klassifikats küllastamata: kui vedelasse lahusesse viidud väike kogus ainet selles veel lahustub. Kui aine enam ei lahustu, siis on lahus küllastunud; küllastunud: sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temp) võib maksimaalselt lahustuda; sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel
Vee üldine karedus on 2,8 mmol/l, mööduv karedus 4,5 mmol/l, kui palju tekib katlakivi 12 m3-st veest (CaCO3)? (VT KÜSIMUST 19. Vastus: katlakivi hulk= (mmol) liitris * liitrite arv) Lahus on vähemalt 2 aine homog segu, üks ainetest on lahusti, teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, st lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nim vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1)küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2)küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3)üleküllastunud kui lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallatsiooni. Lahusesse jääb niipalju ainet, kui suur on selle lahusti lahustuvus
s - w 2 v=g d , (2.1) 180 kus s on pinnaseosakeste mahumass (tihedus) g/cm3 w vee tihedus g/cm3 vee viskoossus Pas (Pas = 0.1 puaasi) d tera läbimõõt cm g raskuskiirendus cm/s2 (980,7) Analüüsiks võetakse tavaliselt 30 kuni 50 grammi pinnast, mis on läbinud 0,1 mm avadega sõela Pinnas segatakse veega suspensiooniks, millele lisatakse terade koaguleerimise vältimiseks dispergeeriva toimega ainet (naatriumpürofosfaati, kloorkaltsiumi vi teisi). Suspensioon kallatakse 60 mm diameetriga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõtklaasi, lisatakse vett suspensiooni mahuni 1 liiter ja segatakse hoolikalt, nii et pinnaseosakeste jaotus suspensioonis oleks võimalikult ühtlane. Kui suspensiooni segatud pinnase kaal oli mt, siis selle maht on Vt = mt/s. Ülejäänud osa
pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine läbi lubjakihi läbi) Keemiline sadenemine kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete Protsessi osad _ Kemikaali lisamine ja segamine _ PH reguleerimine _ Flokulatsioon _ Sette eraldamine _ settekäitlus BILOOGILINE PUHASTUS · Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitad või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. · Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast · Mikroorganismid vajavad kasvuks (uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toitaineid
Pinnas tiheneb igal koormusastmel ja tema kokkusurutavus tugevad. Staatiliselt mõjuv koormus ei suuda neid purustada enne kui viskoossusest, tihedusest. Analüüsiks võetakse taval 30-50g 0,1mm avaga väheneb. Võrdsete koormusastmete korral põhjustaks iga järgmine väiksema ületatakse kvartsitera muljumistugevus kokkupuutepunktis. Dünaamilise sõelast läbinud pinnast. See pinnas segatakse veega suspensiooniks, mis deformatsiooni. Enam vähem võrdse deformatsiooni saavutamiseks on koormise, löögi või vibratsiooni mõjul, survejõud terade vahel väheneb või kallatakse 60mm d-ga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõteklaasi, otstarbekas suurema kogukoormise puhul kasutada suuremaid hoopis kaob, seetõttu väheneb või hoopis kaob ka teradevaheline hõõrdejõud lisatakse vett suspensiooni mahuni 1l ja segatakse hoolikalt
1) 180 kus s on pinnaseosakeste mahumass (tihedus) g/cm3 w vee tihedus g/cm3 vee viskoossus Pas (Pas = 0.1 puaasi) d tera läbimõõt cm g raskuskiirendus cm/s2 (980,7) Analüüsiks võetakse tavaliselt 30 kuni 50 grammi pinnast, mis on läbinud 0,1 mm avadega sõela Pinnas segatakse veega suspensiooniks, millele lisatakse terade koaguleerimise vältimiseks dispergeeriva toimega ainet (naatriumpürofosfaati, kloorkaltsiumi vi teisi). Suspensioon kallatakse 60 mm diameetriga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõtklaasi, lisatakse vett suspensiooni mahuni 1 liiter ja segatakse hoolikalt, nii et pinnaseosakeste jaotus suspensioonis oleks võimalikult ühtlane. Kui suspensiooni segatud pinnase kaal oli mt, siis selle maht on Vt = mt/s
annaabi.ee 
