Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane. Surelikud saavad elada moeldes, kuidas votta elult koik, mis votta annab. Nad on teadlikud, et uhel hetkel elukaik loppeb ning nad sunnivad uues kehas. Nad ei saa kunagi olla kaunimad, kui just nuud ja praegu ning nad ei viibi kunagi uhes ja samas hetkes korduvalt. Surelikud tunnevad erinevaid emotsioone alati isemoodi ning erinevatel pohjustel. Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord
Merenümfid. Merejumala Neruse ja okeaniidi Dorise 50 tütart, kes elasid Vahemere sügavustes oma hõbedases koopas. Tavaliselt ümmardasid nad surematud merenümfi Thetist. Neile meeldis laulda ja pilli mängida, samuti purjetasid delfiinide või müütiliste merihobude seljal üle lainete ning vahel nähti neid kaldal päikese- või kuuvalguse käes juukseid kuivatamas. Usuti, et nad on kuupreestrinnad ja et nad on võimelised kindlustama eduka kalapüügi. Neriidid pidasid alati meeles ka surelikke, eriti ohus olevaid meremehi. Nad vaigistasid tormi ning tegid kõik võimaliku, et inimeste sõidud merel oleks kiired ja turvalised. Teati ka, et neriidid aitasid Iasonil ja argonautidel tüürida laev eemale Charybdisest ja Skyllast ning sümplegaadidest (kokkupõrkavatest kaljudest). Neriididega seostub legend ,milles kuninganna Kassiopeia uhkustab oma tütre Andromeda iluga. Neriidid muidugi raevusid sellisest väitest, et Andromeda võib olla ilusam kui nemad ja kaebasid
Müütides käsitletakse kõige põhilisemad küsimusi: universumi ja inimese lootmist, jumalate ja vaimeolendite olemust, seda, mis juhtub pärast surma või pärast maailma lõppu. Enamikus kultuurides on suur hulk jumalaid ja vaimeolendeid, kellel on erilised võimed. Ka on olemas jumalad, kes on seotud meditsiiniga. Nende hulgas on ka arstikunsti- ja ravitsemisjumal Asklepios - rohtude, armujookide ja loitsude tundja. Ta kuulub üliinimlike võimetega surelikke hulka, kes oma tähtsa saavutuse tulemusena sai jumalana.[10] 1. ASKLEPIOSI ELU 1.1 Sugupuu Kreeka müütologia järgi, oli Aklepios Apolloni (valguse, ennustamise ja muusika jumal) ja tema armukese järvenümf Koronise poeg. [3] Tulevikus abiellus tema Epionega (jumalanna, kes oskas valusid leevendada) ja nende edaspidised lapsed olid ka meditsiini kunstiga seotud: kiirurgia (poeg Machaon), sissehaiguste tohterduse (poeg Podaleirios), maagilise ravimise (poeg
Otsekohesus kui misantroopia alge Tuntud prantsuse filosoof Luc de Vauvegas avaldas kord mõtte: "Kes inimesi põlgab, peab end tavaliselt suureks inimeseks." Oma mõtete kartmatu väljaütlemine viib kahtlemata teatud õndsuseni, sest ausus nii enese kui teiste ees puhastab hinge kahepalgelisusest. Kuid kas see vastukaja, mis valimatu aususe eest saada tuleb, muudab inimeste arvamust teistesse ligimestesse? Päikese all elab miljardeid surelikke, kuid neist vaid vähesed suudavad öelda seda, mis ka tegelikult mõtteis uitab , ükskõik kui valusalt tõde ka ei haavaks. Prantsuse näitekirjanik, Moliere, lõi oma teoses "Misantroop" tegelaskuju Alceste`i, kes kaasinimeste vastu lõpuni ausaks jääb, ja nõuab seda ka teistelt. "Olla alati aus nagu aumehe mood, ikka rääkida nii nagu tõelöised lood"- nii lausub Alceste täielikus avameelsuses. Meeldimispüüd, ebasiiras sõprus, tagarääkimine, meelitamine- kõik see, säilitamaks
Athena paljastas oma tõelise isiku, kuid Arachne ei palunud vabandust ega võtnud öeldud sõnu tagasi. Selle asemel hakkas ta kangasse kuduma lugusid jumalatest ja surelikest. Athena tegi sama ning kudus kangasse loo võitlusest enda ja Poseidoni vahel veel nimetu Kreeka linna jumalaks saamise nimel.Arachne oli oma uhkusest ja jultumusest pimestatud ega märganud Athena tööd peituvat hoiatust jumalanna võitmatuse kohta. Kangur nägi selles pigem väljakutset kui hoiatust ja vastas surelikke naisi pettusega võluvate jumalate lugude kangasse kudumisega. Keegi ei suutnud otsustada, milline vaip on parem. Athena rebis Arachne töö tükkideks ning hakkas teda seejärel puidust süstikuga peksma. Meeleheitele aetud Arache võttis nööri, sidus selle endale kaela ja tahtis ennast üles puua. Athena vastas selle peale: “Kui tahad, võid enda üles puua, kuid tea, et see ei tapa sind. Sa pead terve elu kannatama oma häbematu käitumise pärast
vennad välja oksendama. Zeus ning ta õed ja vennad tõstsid Kronose ja tema sugulaste titaanide vastu mässu, mis kestis küme aastat. Zeus mõistis Kronose ja teda toetanud titaanid igavestesse piinadesse Tartarose sügavustes. Hiljem jaotasid Zeus ning tema vennad Hades ja Poseidon maailma omavahel ära. Zeus sai taeva, Poseidonist mere ja Hadesest allilma valitseja, maad loeti ühiseks territooriumiks. Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelikke kui ka jumalaid. Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevariigi kuninganna. Ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Heral oli Zeusiga neli last. Kui Zeusi peast ilmus jumalanna Athena, oli Hera Zeusi abielurikkumise tõttu nii vihane, et ühes loos sünnitas ta koletise Typhoni. Hera oli armukade jumalanna, kes kiusas taga Zeusi lapsi, kes olid teiste jumalannadega ja surelike naistega. Zeusi ja Hera tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge, jumalate kodu.
Eneseusk ja eneseteostus Maailmas elab miljardeid inimesi, kes erinevad üksteistest. Ometi leidub suures inimhulgas paljusid, kes sarnanevad või tahavad sarnaneda üksteisega. Need isiksused otsivad võimalusi enese tundmaõppimiseks, et leida rahulolu selles elus, sest keegi ei tea, kas surelikke õnnistatakse vaid ühekordse eluga. Kuidas on seotud eneseusk ja eneseteostus? Kas mõlema olemasolu mõjutab inimese elukäiku? Isik seab tihti oma eluteel paika väärtushinnangud, mis osutuvad valeks või ebatäpseks. Kõikide eluväärtuste adekvaatsel hindamisel unustatakse, et enne suurte asjade juurde asumist tuleb väiksemad parandused teha. Viimane tähendab eneseotsinguid, mille eesmärgiks on
-4. saj eKr: • Kreeka kultuuri kõrgpunkt. • Demokraatia püsimine, kirjanduse õitseng, ajaloo uurimine ja filosoofia. • Arenes skulptorite arusaam inimkehast ja selle liikumisest ning jõuti uue realismi ja ideaali tekkeni. • Klassikalised skulptorid ei olnud ainult anatoomiliselt täpsed, vaid ka nende iluideaal oli ideaalses proportsioonis, ülla rahuliku näoilmega. • Tulemuseks skulptuurid, kus on raske eraldada surelikke nende jumalatest • tuntumatel teostel autorid, sportlikud asendid Kettaheitja- klassikaline periood Hellenism: • Periood Aleksander Suure surmast kuni esimese Rooma keisri troonileastumine. • Skulptuurile lisandub dünaamika. • Sel perioodil muutus skulptuuri mõte ja selle temaatika oluliseks.
Ei õnnestu. Väga populaarne 19.saj noormees provitsis, kes tahtis karjääri teha tõusik eesti keeles. Louie 18 tuli võimule peale napolioni ja prntsuse revoltusiooni. Napolioni ajal olid klassid peapeale pööratud, said teha nt sõjaväes karjääri. Balsak ka 1830ndatel ,,inimlik komöödia" ei dantel ega balsakil ei ole midagi naljakat see komöödia. Koomilisena ei käsitletud vanasti mitte naljakat vaid madalaid teemasid, surelikke lihtinimeste elu. Temal ka noormees provintsist teema. Tuleb välja just temal see realistlik kujutamine. Flaubert Marpassant Erinevad miljööd, kus situatsioonid esinevad, inimesed kituvad. Romaan on nagu peegel. Romaani eesmärk on kopeerida, teaduslikult edasi anda tegelikkust realismi taotlus. Samas see on võmatud kirjutamine alati nõuab teatud valikute langetamist, ei ole foto, isegi selle puhul on kompositsioon ju.
Kirjanduse suunad ja voolud. · Antiikkirjandus Euroopa vanim kultuur, mis kujunes välja Vana- Kreekas 5. sajand enne meie aega. Maailma kirjandusele on aluse pannud kreeka mütoloogia. Vana-Kreekast on pärit teater, olümpiamängud, eeposed ja kirjanduse põhiliigid eepika (jutustav), lüürika (luule), dramaatika (näitekirjandus). Jumalad: Olympos- Kreeka kõrgeim mäetipp, jumalate eluase. Seal nautisid na elu ja positiivseid asju. Surelikke sinna ei lastud. Zeus- peajumal, taevajumal, kõrgeim jumal, jumalate ja inimeste isa, sündis Kreetal. Hera- Zeusi naine, kõrgeim jumalanna, taevajumalanna, abielujumalanna. Poseidon- Kreeka merede ja vete jumal, maa hoidja, tekitas torme ja maavärinaid Hades- allilma jumal, kardeti ja vihati Ares- sõjajumal, julm, isegi jumalate poolt vihatud Apollon- päikese ja valguse jumal, muusika kaitsejumal
neid kasutati sageli majavalvuritena, seega seostati neid oma koguduse eest hoolitsevate ning neid kurja eest hoidvate preestritega. Lisaks sellele võis koera-või hundikujutis tekitada ka hirmu ning peletada eemale vargaid jt saatanlikke surelikke oma patuste plaanidega kirikumüüride vahele ronima. Lõvi ehk loomade kuningas, keda kujutati keskaegses kunstis üldse väga tihti, sümboliseeris ühte evangelisti, Markust, ja Jeesust. Seda ilmselt seetõttu, et lõvid oskavad liivalt sabaga oma
Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks . Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti koketsete naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. Maalikunst Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi
Salasuhet kahtlustaval Hephasitosel õnnestus nähtamatu võrgu abil Aphrodite ja Ares voodis kinni püüda. Teised jumalad, kes olid tabamise tunnistajaks, puhkesid naerma selle asemel, et Hephasitosele kaasa tunda. Zeus ühtaegu tundis vastikust kui ka ihales teda. Kiusu pärast pani Zeus Aphrodite armuma surelikku ja sünnitama talle poja. Aphrodite oli niivõrd võimas jumalanna, et sai oma korda Zeusile kätte maksta. Häbematu lõbuga sundis ta Zeusi nümfe ja surelikke naisi taga ajama ning oma abikaasat Herat unarusse jätma. Hermes - rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermesebsümboliteks oli reisikaabu, tiivulised sandaalid ja heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Hermest austasid ränduris, palverändurid, vargad ja luuletajad. Tema kultuse keskmeks oli Arkaadia
3 ARTEMISE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Diana oli vanarooma mütoloogias jahijumalanna, kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli üks kolmest neitsilikust jumalannast koos Vesta ja Minervaga. Diana oli Apollo kaksikõde ning Jupiteri ja Latona tütar. Erinevalt enamikust jumalatest, kes elasid Olümposel, elas Diana põhiliselt maa peal. Ta rändas mööda maad ja metsi ning tegeles küttimisega. Tema ümber oli kogunenud kaaskond, mis koosnes peamiselt nümfidest, aga nende seas oli ka surelikke. See oli puhtalt naistest koosnev seltskond, kus mehi ei sallitud. Kogu Diana kaaskond oli üldjuhul andnud vande, et ei käi meestega läbi, ei abiellu ega saa lapsi. Diana kaitses oma kaaskondlasi, tehes seda vahel viisil, mis tänapäeval kummastav tundub. Kui Apollo hakkas jälitama Daphnet ja too Dianat appi kutsus, moondas Diana Daphne loorberipuuks. Analoogiliselt moondas Diana Arethusa, keda jälitas jõejumal Alpheus,
Arvatakse ka, et Sisyphos võrgutas Autolykose tütre Antikleia ning sai nii Odysseuse tegelikuks isaks. Üldisemalt peetakse Sisyphose töö all silmas ränka, aga mõttetut tööd. Tantalose piinad, Tantalose janu Tantalos oli Zeusi poeg, Pelopsi ja Teeba kuninga Amphioni naise Niobe, kes jumalaid solvates kiviks muutus, isa. Ta oli rikas Väike-Aasia kuningas, kes valitses Sipylose mäel Smürna lähedal. Zeusi pojana, keda jumalad austasid rohkem kui teisi kõrgeima jumala surelikke lapsi, oli Tantalosel lubatud istuda pidulauas Olümposel, kus ta võis maitsta nektarit ja ambroosiat. Kreeka koorilüürik Pindaros jutustab, et Tantalose patt seisneski nektari ja ambroosia varastamises, ning peab valeks järgnevat müüti kuninga poja Pelopsi kohta. Nimelt langesid jumalad nii madalale, et käisid Tantalose palees ja einestasid koos surelikuga. Piiritu iseteadvusega tappis Tantalos oma poja Pelopsi, keetis ta suures katlas ära ja pakkus jumalatele toiduks
Benediktlased (6.saj-Püha Benedictuse reeglid) ja tsistertslased (11.saj-Citeaux' klooster, Prantsusmaa) olid paiksed ordud. Frantsisklased (13.saj-Franciscus Assis P-Itaaliast) -hallid vennad/kerjusmungad ja dominiiklased (munk Dominicus, jutlustajavennad). Abt-suuremates kloostrites lisaks ka prior (abiline, ld k esimene). Abbas-isa. Kerjusmunkade kloostriülemat nimet. ainult prioriks. Pühakute kultus. Pühakutel oli vaga elu, jõud kannatusteks ja märtrisurmaks, nad kaitsesid surelikke. Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuteks kuulutamine e kanoniseerimine paavsti poolt. Reliikvia- pühakutega seostuv ese (säilmed). Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde kirikutesse. Reliikviaid müüdi ja osteti kuid ka varastati. Ketserid. Kiriku suhtes kriitilised õpetused- ketserlikud väärõpetused
Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. Muusad - kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Najaadid - jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud Olümpuse mäel toimuvatest kokkusaamistest Narkissos - Narkissos oli nümf Leiriope ja jõejumal Kephissose poeg. Talle meeldis ennast jõelt peegelpildilt imetleda, kuni ühel päeval imetledes peegelpildile lähenes. Pilt aga muutus ähmaseks ja Narkissos suri
Terrakota pisiplastika Pisiplastika ajal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks. Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaised ja tänaval kohatavaid tüüpe: korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. (raamat- peatükke kunstiajaloost) 9 Kokkuvõteks
Kui naine 1547. aastal suri oli kunstnik sügavas leinas 11. VIIMNE KOHTUPÄEV Paulus III tellimusel maalis Michelangelo Sixtuse kabelisse hiiglasliku seinamaali viimse kohtupäeva teemal, mis usuti saabuvat maailma lõpus, kui Kristus asub elavate ja surnute üle kohut mõistma. Kabeli seina katab üle 390 figuuri, mõned neist on rohkem kui kahe meetri kõrgused. Selles alasti kehade segadikus on raske üksteisest eristada surelikke, ingleid ja pühakuid.inglitel pole tiibu ning tavapärase aupaisteta pühakud on äratuntavad ainult oma martüüriumiga seotud atribuutide järgi. Inglitest ja pühakutest ümbritsetud Kristus istub troonil oma aupaiste heledas kumas, käed käskivalt üles tõstetud, ning Maarja naaldub õrnalt tema vastu. All vasakul tõusevad lunastatud inglite toel oma haudadest taeva poole. Paremal sõuab Charon hukkamõistetutega üle Styxi jõe.
Jumalad antropomorfsed - inimesekujulised. Usund polüteistlik. Tähtsamad jumalad: * Anu taevajumal, jumalate isa. Temast peetakse väga lugu, kuid müütides ei mängi ta suuremat osa. * Enlil tuule- ja tormijumal. Tema kodu oli mägedes. Tõi vihma, leiutas kõpla ning aitas luua inimkonda. Oli babüloonlaste peajumal ning ühtlasi hävitaja. Kui ülimaks olendiks tõusis Marduk, hakati Enlili pidama kurjuse kehastuseks. * Ea/Enki mageveejumal ning elas maa-aluses meres. Oskas surelikke surnuist üles äratada. * Samas oli rändurite kaitsja, esindas valgust ning päikese eluandvaid omadusi. Õigusejumalana kaitses ohvreid ja karistas kurjategijaid. * Istar armastusejumalanna ja ühtlasi ka sõjajumalanna. Oli Samasi õde. Ta oli kaunis ja meelas, tõre ja sallimatu. Armastusejumalannana seostati teda õhtutähega, sõjajumalannana hommikutähena. * Marduk algselt üpris kõrvaline tormijumal, tõusis hiljem linnajumalaks ning seejärel
ajalooprobleemi. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid. Aja jooksul sai sarnase tõlgitsuse märksõnaks allegooria. Shelling välistas müüdi allegoorilise olemuse. Müüti kirja pannes kaob selle tähendus. Müüti peab mõistma ilma seda kirja panemata. Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks. Seda nimetati euhemerismiks. Paljud hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid. Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks
kinkides oma lapselastele "alküoonilisi päevi". Merejäälindude haudeajal talvel valitsebki umbes 14 päeva tuulevaikne ilm. Seda aega nimetavasid kreeklased Alkyone päevadeks (sellest "õnneliku rahu päevad") või Alkyoniks. TANTALOSE PIINAD - Tantalos (lad. Tantalus) oli Zeusi poeg, Pelopsi ja Niobe isa, rikas Väike-Aasia Lüüdia kuningas, kes valitses Sipylose mäel Smürna lähedal. Tal oli lubatud istuda jumalatega koos pidulauas, sest jumalad austasid teda rohkem kui teisi Zeusi surelikke lapsi. Nad lubasid tal maitsta nektarit ja ambroosiat, mida ei tohtinud puutuda peale surematute ükski teine olevus. Kuid Tantalos varastas vargsi neid - nektarit ja amroosiat - või reetis lauas kuuldud jumalate saladusi. Jumalad laskusid isegi nii madalale, et einestasid koos surelikuga sureliku enda majas, sest Tantalos kutsus nad nende kõigeteadmises veendumiseks vastukülaskäigule. Kuid seal pakkus ta neile toiduks oma ainukese poja Pelopsi, kelle ta selleks otstarbeks oli tapnud, liha
Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks.Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti koketsete naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. Kore Kouros ,,Kettaheitja" 14
II perspektiivne illusionism; III ornamentaalne stiil; IV realistlik stiil). Hilisemal perioodil kasutati seinte dekoreerimiseks ka mosaiiki. Ruumi kujundamiseks kasutati rikkalikult ka erinevaid tekstiile. Värvid. Nagu Kreekas nii ka Roomas omistati värvile vähem tähtsust kui vanaaja maades. Eelistati puhtaid värvusi. Sümboolne tähendus oli kuldsel ja punasel, nendega väljendati jumalikkust või ülistati surelikke. Keisririigi alguses kasutati palju ehtsat purpurit, selle tööndus oli Roomas monopoliseeritud. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Ornament. Roomlased võtsid üle kreeka ornamendi, mille nad muutsid erinevaid motiive kuhjates, põimides ning täiustades rikkalikuks ning suurejooneliselt mõjuvaks. Ornament sisaldas tihti ka
annaabi.ee 
