1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid moseed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm. Ehitusi kaunistasid sageli kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid ja rikkalik ornamentika. Uhkemad ehitised: 1) Omari mosee Jeruusalemmas (691) 2) kirikust
söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida
söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. - Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) - Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid kohe pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida
Sakramendid rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu.
· Suuliselt levitas, kirjutati üles alles pärast muh surma. · Koraan- islami pühakiri nõuab 5 kohustuse täitmist 1)tunnistada allahi kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. · Sunna- koraani täiendav püha pärimus kujunes islami kultuuri põhiallikateks. · Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur
Islam levis väga kiirelt. Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini.Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja siiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna elu sätestava kõikehõlmava seaduse-sariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu
päikesetõusust loojanguni;palverännak Mekasse. Sariaat-islami seadus-sariaat-lähtub Koraanist,hõlmab kõike mida Allah inimeselt nõuab,mees võib võtta endale kuni 4 seaduslikku naist kuid mees peab suutma üleval pidada ja kohtlema neid võrselt,karistati piitsahoopidega. Sunniidid ja siidid-Koraanile ja seadusele lisaks juhinduvad moslemid oma elus ka sunnast.Sunna on õpilaste poolt kogutud ja kirja pandud prohvetite ütlused.Suurem osa moslemeid peab ennast seetõttu sunniitideks, st sunnast juhinduvateks.Vähem on siiite,kes on 4 kaliifi,Muhamedi onupoja ja väimehe Ali ,ning tema järeltulijate pooldajad. Kultuurisaavutused-islami ja araabia keel,araabia numbrid,malemäng,paljud sõnad,haridus põhines Koraanil,koolid ehk medresed,muinasjutukogu ''tuhat üks ööd''
Kristlasi kiusati harva taga, sellegipoolest hävisid muhameedlaste ülemvõimu ajal peaaegu täielikult PõhjaAafrika ja VäikeAasia kristlikud kogudused. Polüteistlike usundeid koheldi aga palju karmimalt, näiteks Indias hävitati hindustlikke templeid. Islami peasuunad Islami usulahud ei ole alati tekkinud puhtreligioossel pinnal, lahkarvamuste põhjused on olnud ka poliitilised ja rahvuslikud. Pärast Muhamedi surma toimus juba 650. aastatel esimene Islami lõhenemine sunniitideks ja suiitideks. Eriarvamuste ja võimuvõtluse põhjuseks sai neljanda kaliifi määramine. Sunniidid: muhameeldaste hulgas umbes 90 %. Nad tunnistavad nelja esimest kaliifi ja nende järeltulijaid. Nende arvates võib kaliifi küll valida, kuid soovitatavalt Muhamedi enda suguvõsast. Sunniidid peavad ennast õigeuskliku Islami esindajateks, kuna järgivad koraani kõrval ka surnat, millesse kuuluvad pärimused Muhamedi toimimisviisidest
vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele. Moslemid, islamiusu järgijad, loevad aega 662. aastast eKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Peale Muhamedi surma tekkisid vaidlused tema uue järglase üle, mis viis moslemite lõhenemise sunniitideks ja šiiitideks. Prohveti järgsel ajal tekkis Araabias kalifaat, mis lõpuks moodustas suure impeeriumi. Kalifaadis sai valitsevaks kihiks araablaste aristokraatia ning tekkisid uued nõudmised haridusele, mis põhjustasid beduiinide traditsioonide ja tavade vaikset kadumist. Esialgu olid arstid, kirjutajad, ehitajad, arhitektid ja teised kõrgelt haritud inimesed enamasti võõramaalased. Esimesed õpetajad olid koraani lugejad. Koraanist, mis sisaldas Allahi ilmutusi
Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Nii nagu juudi ja kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik moslemeid kuulub sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad siia sekti ja neid kutsutakse siiadeks. Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE
Hiinas, samuti Euroopa riikides, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. (M. S. London ,,Islam'' 2001) Nii nagu juudi ja kristlaste kogukonnad, koosneb ka islami kogukomd väiksematest rühmitustest, mille tõekspidamised on üksteisest pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks katusrühmitust: enamik moslemeid kuulub sunni sekti ja neid nimetatakse sunnamoslemiteks ehk sunniitideks, ülejäänud moslemid kuuluvad siia sekti ja neid kutsutakse siiadeks. Sellest on tuletatud sõna ,,siit", mida kasutatakse läänemaades. Suurimat siitide rühmitust tuntakse 12 siia sekti nime all. Nad on arvulises ülekaalus Iraanis ning moodustavad suuri kogukond Iraagis, Kuveidis, Liibanonis ja Indias. Väiksemaid siitide kogukondi elab ka Jeemenis, Indias ja teises riikides. (M. S. London ,,Islam'' 2001) 3 1. ISLAMI TEKE
Mošee jumalateenistuse päev on reede. Preesterkonda ei ole. Imaam või mulla on lihtsalt jumalateenistuse eespalvetaja, juhataja ja kogudusevanem. 3. Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. 4. Paastumine. Tähtsaim paast on ramadaanikuul, mille ajal ei tohi aoajast pimeduse saabumiseni süüa, juua ega suguelu elada, öisel ajal piirangud puuduvad. 5. Palverännak Mekasse üks kord elus. 35. Kes on sunniidid ja kes on šiiidid? 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja šiiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnista. Šiiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ootavad messias Mahdi tulekut. Šiiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidžaanis, Süürias, PõhjaIndias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik mungaliikumine. 36
Piiramatu oli aga nende naiste arv kellega ta armurõõme jagas. Hoolimata sellest ei saanud ta endale enam pärijat poega. · Prohveti lemmiknaine oli Abu Bakri tütar Aisa, kellega ta abiellus kui too oli 9 a, prohvet oli ise siis 50. Aisa oli tark ning osav intriige punuma. Pärast Muhamedi surma sai tast tähtis tegur islami poliitikas. Aisa antipaatia Ali vastu põhjustas hiljem islami jagunemise siiitideks ja sunniitideks. · Peale Muhamedi surma ei tohtinud tema naised uuesti abielluda. · Kuigi osad abielud olid poliitiised, mitte armastusabielud, kohtles ta kõiki oma naisi võrdselt. · Naised elasid vaeselt. Kuid peale prohveti surma külvati nad küllusega üle. Naiste sugulased said hiljem islami kõige kõrgematesse ametitesse. X ptk. · Muhamed tavatses vähem ohtlikele sõjaretkedele mõnda oma naist kaasa võtta. Kord langes valik Aisa peale
Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil alustas võidukäiku islami usk araabia maade rahvaste kultuuriruumis. Prohvet Muhamedile saadetud ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele miljonite inimeste jaoks. Nimelt loevad moslemid aega alates 622. pKr, mil Muhamed pidi põgenema Mediinasse. Muhamedi surma järel tekkisid vaidlused usudogmaatikas, mis viis moslemid kahte leeri: sunniitideks ja siitideks. VII-VIII sajandil tekkis Araabia kalifaat ehk jumala saadiku asemik. See oli araabia hõimude ühendus, mis moodustas lõpuks paljude võidukate vallutussõdade tulemusena hiigelimpeeriumi, ulatudes Indiast ja Kesk-Aasiast Prantsusmaa piirini. VIII - XII Sajand on kõige viljakam periood keskaegse araabia-moslemi kultuuris. Selles ajas jõudis lõpule arabiseerimise protsess kalifaadi keskmes olevates piirkondades: Süüria, Iraak, Egiptus
kividega surnuksloopimisega. Koraani ja seaduste kõrval juhinduvad Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 4 moslemid ka sunna`st (ar k sissetalatud rada), kuhu on kirja pandud koraani mitte kirja pandud prohvet Muhamedi ütlused, mis selgitavad ja täpsustavad koraani usukuulutust. Moslemeid, kes järgivad ja juhinduvad sunnast, nimetatakse sunniitideks. Väiksemaks islami usuvooluks on šiidid (ar k šiat Ali – Ali pooldajad), kes pooldavad Muhamedi onupoega ja väimeest Ali (valitses 656 – 661) ning tema järeltulijaid, oodates Ali järglase naasmist viimsel kohtupäeval. 1.3. Kalifaat ja araablaste vallutused: Muhamed oli oma õpetuse pärast sunnitud 622.a Mekast lahkuma (islamimaade ajaarvamise algus) Mediinasse. Kogunud seal endale
Oma usu tohtisid säilitada vaid juudid ja kristlased, teisi kiusati halastamatult taga. Eriti julm oli zoroastristide hävitamine Pärsias 7. - 8. sajandil ja budistliku kultuuri hävitamine Indias 9. - 11. sajandil. Islami langusaeg kestis 16. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni. 20. sajand nägi araabia rahvusriikide tekkimist ja fundamentalismi taassündi, 21. sajandi algul ohustab maailma islamiäärmuslaste terrorism. Voolud 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja siiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnistata. Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ooravad messias Mahdi tulekut. Siiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidzaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik munagliikumine. Ühiskonnaelu Ühiskonnaelu aluseks on:
· Usk toetub kolmele alusele: 1. Ommajad Uthmani ajal 644-656 kirjalikult ülestäheldatud koraanil (Jumala sõna) koosneb 114-st suurast (lõik) 2. Sunna- see on pärimus prohveti tegevustest ja ütlustest 3. Idzma- usklike üksmeel. · Islamiusuliste pühavärv on roheline, kuna pärimuse järgi kirjutati koraan palmilehtedele · Muhamedi väimehe Kalif Ali ajal 656-661 toimus muhameedlaste jagunemine sunniitideks ja siiiitideks · Sunniidid tunnustasid sunnat · Siiiidid ei tunnustanud · Haridziidid- nende arvates iga usklik võis saada koguduse juhiks RISTIUSUKIRIK KESKAJAL! · Kujunes esimestel sajanditel · Lääne-Euroopa kirikut kutsuti katoliiklikuks · Esimeste koguduste rajajad olid apostlid · 313 Milano edikt tunnistati võrdseks teistega · 381 ainuusuks Rooma riigis · Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja
Alhas muhamedlaste ajaarvamine 630-tagasipöördumine, saab valitsejaks - Veetis palju aega üksi, siis pöördus arvatavatsi peaingel Gabrieli poole - Suurim toetaja oli temast vanem riaks lesknain - Elas Medinas DAMASKUSE KALIFIAAT 632-Alu Bakr, vallutatakse Süüraia ja Pärsia 634-Omar, maailmariigi teke 638-Jeruusalemma vallutamine, tähtsuselt 3s; Omari mosee; vallutused India ja Põhja-aafrikani 711-Hispaania 732-Poitiers'i lahing 7.sajandil lõhenes hadziidideks, sunniitideks ja siitideks BAGTADI KALIFIAAT 749-Damaskuse kalifiaat kukutati - Õitsenguperiood, suuremalt arenev kultuur, tase oli kõrgem kui Euroopas - Kaliif-> vesiir-> emiir - Vallutatud alade elanikele jäetakse suured vabadused, see-eest maksud on suuremad neile, kes ei võta usku omaks - Jagunes X.sajandil viieks ISLAM - Monoteism; Allah+prohvetid(ükes neist oligi Muhamed) - Islam tähednab allumist(moslem-see, kes allub)
viiele sambale: 1. Maailmas on ainult üks jumal-Allah 2. Kõik moslemid peavad tähistama ramadani-ühe kuu pikkune paast 3. Kõik moslemid peavad vähemat kord kuus käima palverännakul 4. Allahi poole tuleb palvetada vähemalt 5 korda päevas 5. Kõik moslemid peavad aitama endast viletsamat. Peale Muhamedi surma tekkis vaidlus, kellest saab islamiusu juht. Selle vaidluse tulemusena Islam lõhenes kaheks ja kuni tänase päevani on moslemid jagunenud šiiitideks ja sunniitideks. Tänapäeval on üks šiiitidest koosnev maa ja see on Iraan. Moslemid elavad kuukalendri järgi ning nende ajaarvamine algas aastast 622, mil Muhamed ja tema poolehoidjad aeti Mekast Mediinasse. Seda väljarändamist nim. hidžraks. Moslemi kirikut nim mošeeks, reeglina on mosee kupliline ehitis. Mosee lähistel on tornid e. minaretid, kust hüütakse palvetama. Erinevalt kristlusest puudub. Pilet 10 1. Eesti Vabariigi loomine 1918-1920 1918
söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. 4)Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) 5)Hadž ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. 1. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). (Sunna – Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks.) 2. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma šiiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest šiiidid. Šariaat on koraanile tuginev islamiõigus – usu- ja moraalinormide kogum (keelatud on sealiha,
söögist, joogist ja kehalistest naudingutest. 4)Annetamine vaestele (väidetavalt 2,5% sissetulekutest) 5)Hadz ehk palverännak Mekasse. Vähemalt kord elus. Islami sektid: Tekkisid pärast Muhamedi surma 632. aastal. Tüli tekkis küsimuses, kes on prohveti järglane, kes peaks saama moslemite ja islamiriigi juhiks ehk kaliifiks. 1. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). (Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks.) 2. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (keelatud on sealiha,
osalema kogu umma Kui Portugali meresõitja Vasco da Gama avastas India, algas Euroopa mõju islamimaailmale, mis lõppes koloniseerimisega. Koloniseerijad tõid ka lääneliku haridussüsteemi. Pärast koloniaalvõimude alt vabanemist, pärast teist maailmasõda, hakkas lõhe 'progressiivsete' ja 'konservatiivsete' muslimite vahel suurenema. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks sunniitideks ja siiitideks. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu vaid imaam, kes suudab tõlgendada Koraani jumaliku inspiratsiooni alusel ja ilmeksimatult. Pooldasid 'Ali, Muhammadi sugulase valimist esimeseks juhiks, kuna pidasid teda esimeseks imaamiks uskusid, et ta päris Muhammadilt tema pühaduse. Siiidid tõlgendavad Koraani vaimsemalt ja esoteerilisemalt kuid tähtsustab ka õiguslikku korda. Sunniidid on umbes 85% muslimitest. Pooldavad kaliifi, kes on usklik juht piiratud võimuga
Kalifaat eksisteeris 632 – 13 sajand. Kaliif oli nii religioosseks kui poliitiliseks juhiks Alul pealinnaks Mediina, hiljem Damaskus ja Bagdad. Kaliif Omar (634 – 661) pani aluse hiilgusele. Dar al islam – ala, mis on võtnud omaks islami, st jumala rahu ja korra. Dar al harb – ala, mis ei ole jumala rahu ja korda omaks võtnud, seal on sõda. Püha sõda uskumatute vastu - dzhihaad. Alul kaliifdide võim reaalne. Peatselt jagunemine sunniitideks ja shiitideks (mõlemad ususlahud eksisteerivad tänapäevani). Araabiast alguse saanud islam levis vallutuste teel kiiresti kogu Lähis-Idas. 711 tungisid araablased Hispaaniasse – enamus kohalike elanike võttis uue võimu omaks ilma võitluseta, seni olid seal võimul üsna barbaarsed visigoodid. Tekkis Cordoba kalifaat. 732 aastal toimus Poitiers' lahing, kus frangi majordoomus Karl Martell peatas araablaste edasitungi läände. Granada emiraat Hispaanias püsis kuni 1492, mil langes
annaabi.ee 
