Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel, limaskestas rohkesti retseptoreid, mis põiesisesele rõhule reageerivad. II kolmekihiline lihaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III kattev sidekoeline paks kest. 101. Kusiti Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool, mehel aga kusiti tipus. 102. Mehe suguelnud Välimised: 1)munandikott; 2) suguti. Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine;
väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline lihaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool, mehel aga kusiti tipus. 77. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1)munandikott; 2) suguti. Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2);
Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. 101. Kusiti ehitis, kusiti sulgemine, soolised iseärasused Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool, mehel aga kusiti tipus. 102. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 16) Välimised: munandikott, suguti Sisemised: munandid toimub seemnerakkude(spermatosoidide) valmimine, munandimanused toimub
Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. 101. Kusiti ehitis, kusiti sulgemine, soolised iseärasused Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool, mehel aga kusiti tipus. 102. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 16) Välimised: munandikott, suguti Sisemised: munandid – toimub seemnerakkude(spermatosoidide) valmimine, munandimanused – toimub seemnerakkude aeglane küpsemine, seemnejuhad-
Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. Tallinn Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool, mehel aga kusiti tipus. 77. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1)munandikott; 2) suguti. Sisemised: 1)munandid (2) neis toimub spermatosoidide valmimine; 2)munandimanused (2) spermavedeliku lisamine; 3)seemnejuhad (2);
Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad on venitatud, siis antakse erutus mööda tundeneuronit seljaajju ja peaaju koorde ja inimene tunneb, et põis on täitunud. Põie tühjenemine toimub siis, kui peaaju koorest läheb käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu segmentidesse ja sealt mööda häbemenärvi kiude välisele sulgurlihasele see lõtvub (tahtele alluv sulgurlihas). Koos välise sulgurlihasega lõtvub ka sisemine sulgurlihas. Põieseina lihased tõmbuvad parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveerituna kokku. Seega tühjenemise faasis domineerib põie üle parasümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põit saab tühjendada ka siis, kui see veel täis ei ole (näiteks kui on vaja uriini analüüsi võtta). Põide uriini kogunemine toimub pidevalt. Öösel on uriini teke väiksem/ aeglasem kui päeval.
13. Peen ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem osa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peesool jaotatakse kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik on peensoole alguseks. Tühisool on peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 2648 ja hobusel 1828 meetrit. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 7080cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool on mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 14. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal produtseerib peale sapi kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse
produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu.
Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 10. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud
Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri
Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatused enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peesool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus, asub kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 16. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud
2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis vallandub hormoon, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. 24. Lehmapiima keemiline koostis. Koostisosadeks: vesi, kuivaine, rasv, valk, piimasuhkr e laktoos ja mineraalained Piima keemiline koostis oleneb suurel määral tõust, laktatsiooniperioodist(perioodi algul rasva % madalam kui perioodi lõpus) ja söötmisest(erinev rasvasisaldus). 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood,
kapillaarid. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis hüpofüüsi tagasagarast vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. 24. Lehmapiima keemiline koostis - tabel 25. Piimanõudlust mõjutavad tegurid - Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Poegimisvahemik e.sigimistsükkel on periood ühest poegimisest teise poegimiseni. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta
21. Peen- ja jämesool. Peensool – on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus,. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, Niudesool: peensoole lühike lõpposa, Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud
avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine kõige suurem nääre. Maks produtseerib sappi, kusiainet, kusihapet, filtreerib verd - muudab verre sattunud
Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne
ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. 18) Jämesool jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel
Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne
8 Limused Limuste(mollusca) seas on esmapilgul üsna erineva välimusega loomarühmad. Eestis elavad neist karbid ja teod. Nende keha on pehme ja limane. Keha katab omapärane nahakurd ehk mantel. Mantlist moodustub tugev koda, mis on limuse kehale kaitseks ja toeks. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mis on seljapoolt seotud lukusidemega. Karbi poolmed on omavahel seotud sulgurlihasega. Kogu karbi keha jääb koja sisse, välja ulatub vaid jalg. Karbid elavad vees(http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Teod kuuluvad limuste ehk molluskite alamklassi. Vanimad teadaolevad andmed tigudest pärinevad kambriumiaegsetest kivististest. Tigusid on teadaolevalt ca 72 000 liiki. (http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf) Tigude koda on reeglina spiraalselt keerdunud. Sellisesse kotta saab tigu ennast sisse tõmmata
Põieseinte venitus ehk tuntav urineerimisvajadus tekib umbes 200-300 ml uriini sisalduse korral põies. Kui põieseinad on venitatud, siis antakse erutus mööda tundeneuronit seljaajju ja peaaju koorde ja inimene tunneb, et põis on täitunud. Põie tühjenemine toimub siis, kui peaaju koorest läheb käsklus mööda seljaaju alanevaid juhteteid ristluu segmentidesse ja sealt mööda häbemenärvi kiude välisele sulgurlihasele see lõtvub (tahtele alluv sulgurlihas). Koos välise sulgurlihasega lõtvub ka sisemine sulgurlihas. Põieseina lihased tõmbuvad parasümpaatilise närvisüsteemi poolt innerveerituna kokku. Seega tühjenemise faasis domineerib põie üle parasümpaatilise närvisüsteemi toonus. Põit saab tühjendada ka siis, kui see veel täis ei ole (näiteks kui on vaja uriini analüüsi võtta). Põide uriini kogunemine toimub pidevalt. Öösel on uriini teke väiksem/ aeglasem kui päeval.
udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad suuremaid piimajuhasid. Need omakorda moodustavad veelgi suurema läbimõõduga piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini
põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad suuremaid piimajuhasid. Need omakorda moodustavad veelgi suurema läbimõõduga piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini mõju pärsib
ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad suuremaid piimajuhasid. Need omakorda moodustavad veelgi suurema läbimõõduga piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle mahutavus on 400- 500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (näit. peksmine), mis vallanadab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. Oksütotsiini mõju pärsib ka innahormoon
hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise e. piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit. Sel ajal on lehma kerge lüpsta ning udarast väljutatakse kogu piim. Piima peetus tekib juhul, kui loomale mõjub mingi stressor (nt.peksmine), mis vallandab neerupealistest hormoon adrenaliini. See omakorda pärsib oksütotsiini mõju, mistõttu lehm ei sõõrdu täielikult ja osa piima jääb udarast väljutamata. 38
annaabi.ee 
