Eesti NSV-sse jõudis sulgpall sellel samal 1957. aastal, kui Moskvas kingiti Johan Lõssovile komplekt sulgpallivarustust (Aasia üliõpilaste poolt). Esimesed võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis muide toimuvad siiamaani. Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi
· 2009 "Sügav kummardus õpetajale" salvestatud Salme ja Nõmme Kultuurikeskuses, laulab Jaak Joala laule · 2010 "Kaugele siit" KT Music OÜ · 2012 "Tagasi Alguses" Kaugele siit "Kaugele siit" on Koit Toome 2010. aastal välja antud eestikeelne album, mis sisaldab "Raadio 2 Aastahiti" tiitliga pärjatud laule "Kaugele siit" (aasta 2009) ja "Mälestused" (2010). 2009 aasta augustis kuni 2010 aasta märtsini salvestatud materjalide kaasautoriks on Vahur Valgmaa. Uue plaadi esmaesitlus toimus 27. märtsil 2010 Tallinna klubis BonBon. (Kaspar Käänik. Koit Toomel ilmub täna uus plaat. Õhtuleht, 25. märts 2010) Lugude nimekiri 1."Intro" 1:03 2."Üks minut" (Koit Toome, Vahur Valgmaa; sõn. Vahur Valgmaa) 3:12 3."Kaugele siit" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:33 4."Nädalalõpp" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:24 5."Põgenen" (Koit Toome; sõn. Vahur Valgmaa), koos Birgit Õigemeelega 3:05 6."Mr. DJ" (sõn. Vahur Valgmaa) 3:19 7."Vabana" (sõn. Vahur Valgmaa) 4:05 8
noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle-Mall Pajumägi. 1965. aastal Lk 4 toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter. Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid 1968. Aastal Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal 30 (medaleid kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud Jaak Nuuter 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit
võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis muide toimuvad siiamaani. Üleliidulistest võistlustest võtsid ENSV sulgpallurid esmakordselt osa 1964. aastal. Samal, 1964. aastal, asutati ka Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon (reorganiseeritud Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25.10.1989). Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle- Mall Pajumägi. 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite
aeg. Seintele riputatakse arutelude ja rühmatööde tulemused, mööblit tõstetakse ümber vastavalt hetkevajadustele. Praktiliselt on välistatud kellegi mitteosalemine. Just oskusliku ruumi kasutamisega luuakse pehmelt olukord, kus kõik on nähtavad ja kuuldavad. Selline õpperuumi ühine ,,vallutamine" nõuab õpetajalt tarka toimimist ning loomulikult ei tohi mööbeldamisega" liiale minna osalejatel peab olema piisavalt võimalusi süveneda ja kohaneda. (Valgmaa & Nõmm, 2008, 39.) Sotsiaalne õpikeskkond. Õhkkonda koolitusel mõjutavad inimeste rahvus, vanus, sugu, haridus ja suhtumine koolitusse (motivatsioon), samuti iga üksikosaleja isiksuseomadused ning suhtlemisstiil. Seetõttu ei ole sotsiaalne keskkond erinevates koolitusgruppides kunagi päris sarnane. Koolituse tulemuslikkuse seisukohalt on üldiselt eelis mitmekesisemate kogemuste ja mõtteviisiga gruppidel, kus on nii
Laulusõnade tõlgendamine Koit Toome „Mälestused“ Mina valisin loo „Mälestused“, mille sõnade autor on Vahur Valgmaa ja esitaja Koit Toome. Vaadates laulu pealkirja tekivad mul kurvad emotsioonid ja lugedes laulu sõnu on samuti nukker meeleolu. Luuletuse pealkiri võtab hästi kokku kogu laulu mõtte ja see mõte püsib lõpuni. Väga silmatorkav sõna on „atmosfäär“, kuna seda sõna kasutatakse laulus väga palju terve loo vältel, samuti pole see igapäeva toimingutes eriti tihti kasutatud sõna. Ütleksin ka, et
jutumärke ei kasutata. Ühe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Raamatu nimi. Linn: kirjastuse nimi. Vapra, A. 1988. Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I. Tallinn: Valgus. Ühe autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja
Kasutatud kirjandus 1. http://www.meis.ee/artiklid?news_id=328 2. G. Hofstede, P. Pedersen, Kultuuri uurides. Väike Vanker 2004 3. M. Danesi & P. Perron, Kultuuri analüüsides. Tõlkinud Ene-Reet Soovik. Valgus 2005 4. T-Kit käsiraamat. Kultuuridevaheline õppimine. Haridus- ja teadusministeerium 2000 5. Noorsootöötaja mitmekultuurilises keskkonnas. Integratsiooni Sihtasutus. 2009 6. H. Pajupuu, Kuidas kohaneda võõras kultuuris? Tallinn 2000 7. J. Jedomskihh, L. Rahnu, N. Randver, R. Valgmaa, Noorsootöötaja kultuuridevahelises kommunikatsioonis. Parema üksteisemõistmise saavutamine eri kultuuride esindajate suhtluses. Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus 2004.
Soovituslik kirjandus 55 Pädevustest õpetajale. Tallinn: HM Metoodika ja Koolituskeskus, 1996. Ugur, K. Meediaõpetus põhikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004. Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava. Tallinn, 2003. Nahkur, A. Rollimäng: mis, milleks ja kuidas? Muutused õppeprotsessis. Tallinn: Haridusministeerium, Tallinna Pedagoogikaülikool, 1996, lk 8792. Nõmm, E., Valgmaa, R. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere, 1995. Põhikooli valdkonnaraamat EESTI KEEL JA KIRJANDUS 2010 LISA 8 NÄITEID KOOLI LOOVTÖÖDE TEMAATIKAST Anne Ermast 55 Loovtöö teema peaks orgaaniliselt seostuma ainekavaga ning puudutama isiklikult tegijat ennast
annaabi.ee 
