tahkises) Puhastusprotsess seisneb heitegaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega) Selle tulemusel heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses Väävli kõrvaldamine Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääris saab vähendada: Väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist Vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine Väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine Vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest Lämmastikoksiidide vähendamine Põlemisõhu koguste vähendamine Põlemistemperatuuri alandamine Kasutada põletusseadmeid kus põlemine toimub mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja pikema aja jooksul Kasutada katalüsaatoreid (oksüdeerivad või taandavad heitgaasides sisalduvad kahjulikud ühendid kahjututeks ühenditeks) Süsinikdioksiidi vähendamine Kasutada keskkonna sõbralikke liiklusvahendeid Kasutada rohkem taastuvenergiat
Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Tulekahju ja selle ohu vältimine Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja
Garanteeritud tulemuse annaks vastavate tehnoloogiliste protsesside kasuutamine, milliseid võib jaotada kolme gruppi:märgmeetodid, poolkuivmeetodid, kuivmeetodid. Nende kõigi puhul reageerib suitsugaaside SO2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti, mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks. Kokku tuntakse kirjandusallikate põhjal üle 200 väävlieraldusmeetodi. Põlemisel tekkinud ja keemiatööstuses eraldunud lämmastikoksiidide eraldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita
..........................96 10.1 KASVUHOONEGAASID JA KLIIMAMUUTUSED..............................................................................................96 10.2 GAASILISED JA TAHKED HEITMED...............................................................................................................96 10.3 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ................................................................................100 10.3.1 Tahkete osakeste püüdmine suitsugaasidest...............................................................................100 10.3.2 Multitsüklonid............................................................................................................................100 10.3.3 Kottfiltrid....................................................................................................................................101 10.3.4 Elektrifiltrid..............................................................
Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m²,
- regeneratiivsed (elemendiline väävel, väävelhape, vedel vääveldioksiid – Na, K, NH3 -sooladega), mitteregeneratiivsed eraldusmeetodid (ladustamine) - vääveldioksiidi eraldumise vähendamine o väävli eraldamine kütusest enne põletamist o väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamine o väävlit siduva põletamistehnoloogia kasutamine o vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest – odavaim, efektiivseim (kaltsiumühenditega sidumine) märg- (levinuim, 90-95% puhastus, kallis) poolkuiv- (lubjapiim, vesi aurustub kuumade gaaside toimel, kuiv lõppsaadus) kuivmeetod (adsorptsiooniprotsess), Eestis põlevkivituhk Lämmastik - satub keskkonda fossiilsetest kütustest NOx-na - keskkonnaohtlikud NH3 ja HCN - Tekkimine
Tehnoloogia Kuna, nagu enne mainitud, kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid (süsinikdioksiid CO2) tootev fossiilne kütus. Ju sisaldab ka väävlit 0.5 kuni 2%. Kaasaaegsed kivisöe kasutamise puhtad tehnoloogiad (clean coal technologies) lubavad kivisöe keskkonnasõbralikku kasutamist. Suitsugaaside desulfuriseerimise (väävlipuhastuse) seadmed on juba 10-15 aastat kasutusel ja ennast õigustanud. Samuti töötavad efektiivselt suitsugaasidest tahkete osakeste püüdmiseks kasutatavad elektrifiltrid. Kasutamisel tulenevad probleemid Probleemiks on kujunenud kasvuhoonegaaside (CO2) emissiooni vähendamine. Kui kolmkümmend aastat tagasi paisati õhku 15,7 milj. tonni CO2 siis nüüd juba 24,1 milj. tonni. Selles on OECD riikide osa nimetatud ajaperioodi jooksul vähenenud 65,9 %-lt 52,1 %-le, kuid Hiina osakaal on kasvanud 5,7 %-lt 13,7 %-le ja ülejäänud Aasia riigid 3,0 %-lt 9,4 %-le.
ja suured tööstusettevõtted CO2 kinnipüüdmiseks ja panilasse toimetamiseks vajalike seadmete ja torujuhtmetega. 3.1KUIDAS JA KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA? Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, naftadestilleerimistehastest, gaasitöötlus- ja tööstusettevõtetest. Enamasti on neist eralduvate suitsugaaside CO2 - sisaldus väike (515%). Üks võimalustest süsinikdioksiidiheite vähendamiseks on lahutada CO2 muudest suitsugaasidest, tekitades voo, mis sisaldab nt 90% CO2. Teine võimalus on lahutada süsinik enne põletamist, nii nagu siis, kui maagaasist (CH4) toodetakse vesinikku ja süsinikdioksiidi. CO2 kinnipüüdmine on hästi tuntud tehnoloogia mitmes tööstusharus, kus juba praegu lahutatakse CO2 muudest gaasidest. Käesoleval ajal heidetakse CO2 kas lihtsalt õhku või puhastatakse seda nt karastusjookide tootmisel kasutatava ülipuhta CO2 saamiseks. Kuigi
- Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida
- Raskusjõud -lihtsaim seade on tolmu sadestuskamber - Tsentrifugaaljõud - tsüklon, multitsüklon - Elektrostaatiline jõud - elektrifilter. 3. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vastus: Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida
Tekib kuiv lõppsaadus. Kuivade meetodite puhul viiakse sisuliselt läbi SO2 adsorptsiooniprotsess -lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid. Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused). Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. Lämmastikoksiidid taanduvad nende plaatina grupi metallide toimel tahke katalüsaatori pinnal temperatuuridel 200-450oC vaba lämmastikuni. 4. Reovete koostis ning omadused Reovesi on niisugune osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett, tootmisreovett ja sademevett.
Hüdroperoksüülradikaal osaleb ahelreaktsioonides: Hüdroperoksüülradikaal on väga tähtsate atmosfäärireaktsioonide vaheprodukt, kuigi see reageerib teiste osakestega aeglasemalt kui hürdoksüülradikaal. 12. Millised protsessid leiavad aset atmosfääris tahkete osakeste pinnal. Illustreerige valemitega. Osakesi, mille suurus on võrdne kolloidosakeste suurusega (0,001 10 m), nimetatakse aerosoolideks. Need osakesed pärinevad mereaerosoolidest, suitsugaasidest, tolmust, jne. Siia kuuluvad ka bakterid, udu, õietolm ja vulkaanide tuhk. Atmosfääriosakesed võivad difundeeruda, koaguleeruda, sadeneda, kondenseeruda või reageerida atmosfääri gaasidega. Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Näiteks: püriidi särdamisel ja lubjakivi kuumutamisel: Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H 2SO4 udu, mis on
NOx koguste piiramisele aitab kaasa madalam põlemistemperatuur keevkihikoldes (800-900C). Tekkinud kaltsiumsulfaat eraldub koldest koos lendtuhaga. 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1.olenevalt lõppsaadusest: regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes
tõstmisega. Kondensatsioon ei ole kuigi efektiivne moodus gaasisegude puhastamisel ja tema kasutamine piirdub mõne erijuhuga. 6. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: · väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, · vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, · väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, · vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Loetletud neljast meetodist tuleb kindlasti eelistada kahte esimest, mis vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Kõige efektiivsemaks ja ka odavamaks meetodiks SO2 heitmete vähendamisel oleks väävli sidumisastme suurendamine põletuskolletes. Garanteeritud tulemuse annaks vastavate SO2 püüdmise tehnoloogiliste protsesside kasutamine, milliseid võib jagada kolme gruppi: - märgmeetodid, - poolkuivmeetodid, - kuivmeetodid.
Puhastusseadmete valikul tuleb arvestada : gaasi niiskust ja tolmusisaldust temperatuuri keemilist agressiivsust tolmuosakeste kuju, omadusi fraktsioonkoostist jm. 4. Gaaside puhastamine väävel-ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: - regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni - mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad
kütuse e tarbimiskütuse (ar) kogumassi kohta; sisaldus massiprotsentides tuhavaba kuivaine e põlevaine (daf) kohta. 11. Mis on tarbimisaine? kuivaine? põlevaine? Tarbimisaine - Kütus tarbijale saabuval kujul Kuivaine - Kuivaineks nimetatakse niiskuseta kütust. Põlevaine - Põlevaineks nimetatakse niiskuse ja tuhavaba kütust. Tähtsamad komponendid süsinik ja vesinik. Lämmastik ja hapnik on ballast. 12. Kuidas saab kasutada kütuse ülemist kütteväärtust? Suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega seadmetes. 14. Millised on kütuse põlemisreaktsioonid? Heterogeenne ja homogeenne. 15. Miks on oluline teada tuha sulamiskarakteristikuid? tuha sulamiskarakteristikud mõjutavad otseselt katla tööd. Tuha sulamine võib põhjustada kolde slakkumist ja konvektiivküttepindadele tugevate sadestiste tekkimist. 16. Milliste näitajatega iseloomustatakse vedelkütuseid? kütuse viskoossus ja selle sõltuvus temperatuurist;
Atmosfääri kaitse, heitgaaside puhastusmeetodid. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine – põhimeetodid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine (CCS). Süsinikdioksiidi eraldamine suitsugaasidest (energeetikatööstus) - kasutatakse vähe, püütakse vähendada fossiilsete kütuste põletamist. Tehniliselt on võimalik CO2 eraldada: keemiliselt – orgaaniliste lahuste kasutamine, mis reageerivad pesutornis, füüsikaliste meetoditega füüsikaline absorptsioon – lahustamine puhtas vees suure rõhu all. On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel, karastusjookide tootmisel jne.
märgmeetodid poolkuivmeetodid kuivmeetodid Nende kõigi puhul reageerib suitsugaaside SO 2 kaltsiumühenditega, moodustades kaltsiumsulfiti ( CaSO3 ), mis oksüdeerub edasi kaltsiumsulfaadiks ( CaSO 4 ) (kemosorptsioon). Kokku tuntakse kirjandusallikate põhjal üle 200 väävlieraldusmeetodi. Lämmastik Põlemisel tekkinud ja keemiatööstuses eraldunud lämmastikoksiidide eraldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NO X kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita
Need võib jagada olenevalt lõppsaadusest regeneratiivseteks ning mitteregeneratiivseteks. Esimesel juhul puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elemetnaarse väävlini, vedele vääveldioksiidini või väävelhappeni. Mitteregeneratiivsete meetodite lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes. Lämmastik Põlemisel tekkinud ja keemiatööstuses eraldunud lämmastikoksiidide eraldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid või odamad aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, vanaadiumi, tsirkooniumi jt metalle. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani, süsinikoksiidi ja vesinikku. SNCR-protsess põhineb NOx selektiivsel taandamisel kõrgel temperatuuril ammoniaagi abil ilma katalüsaatorita
Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Ka keevkihikolletes tekib madalamast põlemistemperatuurist tingituna vähem . Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid (plaatina, pallaadium, roodium, ruteenium) või odavamad, aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, tsinki, vanaadiumi, tsirkooniumi jt. metalle. Lämmastikoksiide saab taandada ammoniaagiga madalamatel temperatuuridel (300-400oC) katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil. SNCR-protsess
Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m²,
Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja ülesandeks on valida teatud juhtudel materjale, mis ei sütti ega põle. Näiteks evakuatsioonikoridorides. Selliseid nõudeid esitatakse ehitusnormides vastavalt hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m²,
Katalüütiline põletamine. Kondenseerimine (gaasisegu jahutamine kuni vastava komponendi veeldumistemperatuurini) Biofiltratsioon bakterite võime lagundada gaaside orgaanilisi lisandeis süsihappegaasiks ja veeks. VÄÄVLI KÕRVALDAMINE Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada: Väävli eraldamine kütusest enne selle põletamist; Vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine: Väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine Vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest Vääveldioksiidi püüdmise tehnoloogiad: Märgmeetod, väävlit sisaldavad suitsugaasid juhitakse pesurisse, kus viiakse kokku leeliselise lahusega, SO2 läheb vedelfaasi ja reageerib leeliseliste ainetega, moodustades kaltsiumsulfaate(CaSO4). Poolkuivad meetodid, gaas juhitakse absorbsioonitorni ja pihustatakse lubjapiima. SO2 reageerib lubjapiima tilkadega ja moodustub CaSO3. Kuivad meetodid lupja või lendtuhka puhutakse otse suitsugaasikäikudesse enne tolmueraldusseadmeid.
jaama maksumusest. Tekkiv tuhk tuleb ladustada prügilasse rangeid norme järgides. wikipedia.org Tuhaärastussüsteemid Tahkekütuste puhul on kolde ja ka elektrijaama tähtis osa tuhaärastus ja tuhakäitlemis- /ladustamissüsteemid. Kolde alt võetakse tuhk ja räbu välja, kas kruvi, keevkihi, lintkonveieri või muude tehnoloogiatega. Lendtuhk sadestatakse välja suitsugaasidest gravitatsiooni, inertsi (tsüklonid), elektrifiltrite, kottfiltrite või muude tehnoloogiatega. Edasi tuhk ladustatakse tuhaväljadele/-mägedele või läheb kasutusele tööstuses. Tuhaväljatele viivad tuha konveierid või hüdrotuhaärastussüsteemid. Balti Elektrijaam millalgi sügaval nõukaajal http://www.kylauudis.ee Eesti Elektrijaama tuhaväli Eesti Elektrijaama tuhaväli ecocrete.eu
Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse ämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Ka keevkihikolletes tekib madalamast põlemistemperatuurist tingituna vähem . Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid (plaatina, pallaadium, roodium, ruteenium) või odavamad, aga vähem efektiivsed segud, mis sisaldavad niklit, kroomi, vaske, tsinki, vanaadiumi, tsirkooniumi jt. metalle. Lämmastikoksiide saab taandada ammoniaagiga madalamatel temperatuuridel (300-400oC) katalüsaatorite (metallid ja metallide oksiidid) abil.
annaabi.ee 
