Rahvastik ehk elanikkond mingil suuremal territooriumil alaliselt elevate inimeste kogumik Ränne ehk migratsioon inimeste liikumine elu- või töökoha vahetamise eesmärgil Loomulik iive rahvaarvu muutumine Absoluutne iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv Suhteline iive mitme inimese võrra muutus rahvaarv tuhande elaniku kohta Sisseränne ehk immigratsioon Väljaränne ehk emigratsioon Rändeiive ehk rändesaldo sisse- ja väljarändajate vahe Tagasiränne ehk remigratsioon varem väljarännanud inimeste tagasipöördumine oma endisesse elukohta Pendelränne ehk pendelmigratsioon inimeste päevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi Imikusuremus näitab, mitu last sureb esimese eluaasta jooksul 1000 lapse kohta Suhteline iive L.iive(in)×1000%. rahvaarv(in) Absoluutne iive Rahvaarv - surmadearv = ..(in) Loomulik iive sünnid-surmad=..(in) Kõrge suremise põhjused: ...
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2
v 1= =5,66 0,0001767 s 0,001 m v 2=v 3= =0,51 0,001964 s 3. Leian Reynoldsi arvud Re1 ja Re2 v∗d Re = v v 1∗d 1 5,66∗0,015 R e 1= = =128442≈ 128000 v 0,661∗10−6 v 2∗d 2 0,51∗0,05 R e 2= = =38578 ≈ 39000 v 0,661∗10−6 4. Leian suhtelise kareduse Δe d 0,00025 Toru1= =0,0167 0,015 0,00025 Toru2= =0,005 0,05 5. Leian hõõrdetakistustegurid Moody diagrammilt λ1=0,047 λ2=¿ 0,033 6. Leian survekao ht = ∑ hl + ∑ hk = λ∗L 2 ∗v d hl= 2g 2 v hk =ζ 2g 0,047∗10
Sellistes tingimustes saavad mõlemad riigid kasu, kui nad spetsialiseeruvad absoluutse eelisega kauba tootmisele ning siis kauplevad omavahel. Kanada spetsialiseerub nisutootmisele (s.t. toodab rohkem kui ise tarbib) ja vahetab ühe osa nisust Equadoris kasvatatud banaanide vastu. Selle tulemusena kasvatatakse ja tarbitakse kokkuvõttes rohkem nii nisu kui ka banaane, ja mõlemad, Kanada ja Equador, saavad kasu. 5. Suhtelise eelise teooria D. Ricardo (1772 - 1823) väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist. Soovitab riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väikseim. Käsitlus tugines siiski vaid tööväärtusteooriale ehk siis väärtus sõltub ainult töö hulgast, mis kulutatakse teatud toote/(teenuse) valmistamiseks. Suhtelise eelise teooria
Leia nurkade kaalud. Koosta mõõtmise kaalu- ja kovariatsioonimaatriksid. Nurgamõõtmiste kaalud leiame nende standardhälvete S järgi. Nurga kaaluks on tema 1 w= dispersiooni pöördväärtus ehk valemina väljendades S2 . Nurga mõõtmistulemuse kaal määrab tema suhtelise väätuse võrreldes teiste tulemustega. Juhul kui on tegu täpse mõõtmisega, siis on selle dispersioon väike ja sellest tulenevalt kaal suur. Järgnevalt leiame igale nurgale ka dispersiooni, mis on sellele nurgale vastava standardhälbe ruut. Igale nurgale arvutatud vastavad suurused on toodud järgnevalt tabelis 1. Tabel 1. Nurgamõõtmiste kaalud ja dispersioonid. Nagu eespool öeldud, siis väikse dispersiooniga mõõtmistulemusel on teistega võrreldes suurem kaal
...................................................................................... 5 KIRJANDUS............................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Eesti Panga publikatsiooni „Eesti Konkurentsi Võime 2015“ (Eesti majandus 2015:15-20). Analüüs avaldatakse iga aastaselt, mille ülesandeks on analüüsida Eesti ekspordivõimet, vaadates suhtelise tootlikkuse pikaajalist kasvu ning ka lühiajalisi kõrvalekaldeid, lisaks tehakse lühiülevaade firmade lisandväärtusest. Refereerimise eesmärgiks on teha lühiülevaade Eesti majandusest 2015 ja artikli põhjal autori, kui ettevõtja seisukoha välja toomine. 3 1. EKSPORDI NÄITAJA Ekspordi tulemuslikkus sõltub ka muudest teguritest kui ettevõtete võimest võistelda välismaiste konkurentidega vaid väiksemate kulude vallas
Mida rohkem kulda ja hõbedat riigil on seda rikkam ja tugevam riik. Merkantilistid nõudsid kõrgeid tollimakse ja teisi impordi kitsendusi ning suuri eksporditoetusi. Kuidas erinesid nende vaated hilisemate klassikute A. Smithi ja D. Ricardo vaadetest? Smith jõudis järeldusele, et ei ole õige eeldada, nagu oleneks riigi rikkus tema käsutuses olevast kullavarust, vaid määrav on riigi kodanike käsutuses olevate kaupade ja teenuste kogusumma. Ka D. Ricardo poolt esitatud suhtelise eelisseisundi käsitlus tugines tööväärtusteooriale, mille kohaselt kauba väärtus sõltub eranditult vaid töö hulgast, mis kulub selle kauba valmistamiseks. Milles seisneb merkantilistide vaadete peamine kriitika? Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume'i(XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab
Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatud vastupidiselt deformatsiooni suunale K keha jäikustegur (k) = 1N/m Fe =-k l Hooke´i seadus (esimesel kujul): Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv mehaaniline pinge on võrdeline suhtelise deformatsiooni F l suurusega: =E . S l0 F Mehaaniline pinge keha pinnale risti pinnaga mõjuva jõu F ja selle pinna pindala S suhe . S N
tootma just neid kaupu, mida suudab toota kõige efektiivsemalt. · Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund (absoluutne eelis) võrreldes teiste riikide vastavate tootmisharudega. · Lõpptulemusena muutub tootmisprotsess efektiivsemaks maailmas tervikuna, kaubatootmine kasvab ning omavahelisest kaubavahetusest saavad kasu kõik selles osalejad. 3. SUHTELISE EELISE SEADUS (RICARDO KÄSITLUSES). RICARDO SEADUSE PIIRANGUD JA NENDE HINNANG. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA RICARDO TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES! SUHTELISE EELISE TEOORIA Suhtelise eelise teooria annab vastuse probleemile: mis juhtub siis, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit kõikide kaupade ja teenuste osas? Suhtelise eelise mõiste · Ka ebavõrdsete partnerite vahel, kellest üks on eelisseisundis kõikide kaupade tootmisel, on võimalik vastastikune kasu.
tootma just neid kaupu, mida suudab toota kõige efektiivsemalt. • Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund (absoluutne eelis) võrreldes teiste riikide vastavate tootmisharudega. • Lõpptulemusena muutub tootmisprotsess efektiivsemaks maailmas tervikuna, kaubatootmine kasvab ning omavahelisest kaubavahetusest saavad kasu kõik selles osalejad. 3. SUHTELISE EELISE SEADUS (RICARDO KÄSITLUSES). RICARDO SEADUSE PIIRANGUD JA NENDE HINNANG. OLGE SUUTELISED TÕESTAMA RICARDO TEOORIA PAIKAPIDAVUST ÜLESANDES! SUHTELISE EELISE TEOORIA Suhtelise eelise teooria annab vastuse probleemile: mis juhtub siis, kui üks riik omab absoluutset eelisseisundit kõikide kaupade ja teenuste osas? Suhtelise eelise mõiste • Ka ebavõrdsete partnerite vahel, kellest üks on eelisseisundis kõikide kaupade tootmisel, on võimalik vastastikune kasu.
Mass (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 126,93 g Kolvi maht /(õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml Õhutemeratuur t= 294.15 K Õhurõhk P = 103000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) ja m3 kaudu CO2 massi Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja leian suhtelise vea % Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud. Katse suhteline viga oli 5,09 %. Vea põhjuseks võis olla tehtud vead ümardamisel ning mõõtevead. Eksperimentaalne töö 2 Töö nimetus: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Töö ülesanne ja eesmärk
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 18 TO: FRAUNHOFERI DIFRAKTSIOON PILU KORRAL Töö eesmärk: Töövahendid: Pilu difraktsioonipildi uurimine: difraktsioonimax või –min asukoha Optiline pink, laser, pilu, ekraan avaga, joonlaud määramine ja maksimumide suhtelise nooniusega, luksmeeter, mõõdulint intensiivsuse mõõtmine; valguse lainepikkuse määramine. Skeem Joonis 1 – Fraunhoferi difraktsioon pilu korral Joonis 2 – Katseseadme skeem 1 – laser; 2 – piluga ekraan; 3 – ekraan avaga difraktsioonipildi jälgimiseks; 4 – fotodiood; 5 – indikaator (luksmeeter)
Aine suhteline magnetiline läbitavus - füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. μr – suhteline magnetiline läbitavus; B ‒ magnetiline induktsioon keskkonnas; B0 ‒ magnetiline induktsioon vaakumis Milline sisuline tähendus on suhtelise magnetilise läbitavuse väärtustel, et see on a) ühest veidi väiksem – tegemist on diamagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega b) ühest veidi suurem – tegmist on paramagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega c) ühest palju suurem? – tegemist on ferromagneetiku suhtelise magnetilise läbitavusega 7. Milliseid ferromagneetikuid nimetatakse „pehmeteks“, milliseid „jäikadeks“? Mida tähendab magnetiline „mälu“
VAESUS Sotsialoogia iseseisev töö Tartu 2009 ,,Vaesus ja selle mõõtmine. Vaesuse suundumused Eestis" Vaesus on oluline sotsiaalne probleem kogu maailmas, sealhulgas ka arenenud riikides. Käesoleva ülevaatega tutvustame suhtelise vaesuse, absoluutse vaesuse ja elatusmiinimumi mõisteid ning näidatame, kuidas tarbimiskaalude valik mõjutab erinevate leibkonnatüüpide vaesuse näitajaid. Vaesuse määratlused ja mõõtmisviisid: Vaesust võib määratleda nii inimeste, leibkondade kui ka riikide tasemel. Maailmas on nii rikkaid kuid vaeseid riike, kusjuures Euroopa riigid on enamasti jõukad ja seal on suurema osa inimeste elujärg heal tasemel. Siiski pole vaesus Euroopaski tundmatu. Vaesus on mitme
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Kasu saab ainult Kasu saavad See kes spets. Kasu tekib Mõlemad riigid, Kasu saab see, kes 1
Mass m (kolb, kork + CO kolvis) m = 139,22 g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) V = 250ml + 66ml = 316ml = 0,316 Õhutemperatuur t° = 21°C = 294,15 K Õhurõhk P = 100 100 PA 6. Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutan õhu (CO) mahu kolvis normaaltingimustel (. Teame, et ja Leian õhu massi kolvis teades, et õhu tihedus on: Arvutada kolvi korgi massi() vahest : Arvutan CO massi vahest: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse(D) õhu suhtes, kasutades eelnevaid andmeid: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi. Arvutan katse suhtelise vea, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist. 7. Järeldus Katse ja arvutuste tulemusena sain süsinikdioksiidi molaarmassiks 43,9g/mol. Tegelik molaarmass on aga 44,0g/mol. Katsel esineb süstemaatiline viga 0,2%. Selle tekkeks võib olla mitu põhjust:
2. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi 3. Kolb kaaluda uuesti. 4. Juhtida 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb ja kaaluda veelkord. (Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (m) saavutamiseni.) 5. Kolvi mahu määramine: (V) 6. Leida õhu maht kolvis normaaltingimustel: 7. Leida õhu mass kolvis: 8. Leida kolvi ning korgi mass: 9. Leida CO2 mass: 4 10. Leida CO2 suhtelise tihedus: 11. Suhtelise tiheduse kaudu leida CO2 molaarmass: 12. Arvutada katse süstemaatiline viga: = 44,0 g/ mol 13. Ja suhteline viga: 14. Leida süsinikdioksiidi molaarmass moolide arvu kaudu: 15. Leida süsinikdioksiidi molaarmass kasutades Clapeyroni võrrandit: => (R=8,314 J/mol·mol) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalus, 250 ml
Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse: o=1=2*f1/p => 2*50/4=78,5 rad/s Tühijooksul moment võrdub 0'ga ehk To=0 N*m Määrame nimitööpunkti kordinaadid: n=*nn/30 => *725/30=75,9 rad/s Tn=Pn/n => 6*103/75,9=79,1 N*m Arvume suhtelised tööpunktid: Suhteline niminurkkiirus n*=n/1 => 75,9/78,5=0,967 Suhteline tühijooksu nurkkiirus o*=o/1 => 78,5/78,5=1 Suhteline nimimoment Tn*=Tn/Tn => 79,1/79,1=1 Leiame staatilise momendi tingimusest Tst=0,85*Tn ja suhtelise staatilise momendi. Tst=0,85*Tn => 0,85*79,1=67,2 N*m Tst*=0,85*Tn* => 0,85*1=0,85 Tingimusest T2*=T2/Tn(1,1...1,2)Tst* saame arvutada T2, kui valime piiriks 1,2. T2* =T2/Tn(1,2)Tst* => T2=Tn(1,2*Tst*) => 79,1(1,2*0,85)=80,7 N*m Leiame suhtelise momendi T2*. T2*=T2/Tn => 80,7/79,1=1,02 Nüüd saame arvutada T1.Selleks tuleb leida alguses vääratuslibistus. sv=1-n/1 => 78,5-75,9/78,5=3,31*10-2 Tn T 1 = T 2 m +1 T 2 + Sn 79,1
naine = 8,79 g / 58,5 g/m = 0,150 mol CM = 0,150 mol /0,25 dm3 = 0,6 mol/dm3 Vastus: NaCL molaarne kontsentratsioon on 0,6 mol/dm3. d) Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus teades, et kaalutud liiva-soola segu mass on 10 g. C%segu = mNaCl ∙ 100%/ msegu Andmed: msegu = 10g ; mNaCl = 8,79 g C% = 8.79 g ∙ 100% /10 g = 87.9% Vastus: NaCl protsendiline sisaldus liiva- soola segus on 87.9% e) Arvutan katse süstemaatilise ning suhtelise süstemaatilise vea, võttes arvesse, et õppejõu poolt oldi öeldud, et NaCl protsendiline sisaldus peaks tulema 60%. Leian esmalt tegeliku NaCl massi liiva-soola segus. mNaCl = C%segu * msegu/ 100% Andmed: msegu = 10g ; C%segu = 60% mNaCl = 60% * 10/ 100%= 6 g. Leian süstemaatilise vea ning suhtelise süstemaatilise vea ∆ = saadudmNaCl - tegelikmNaCl ∆ = 8,79 – 6 g = 2,79 g Suhteline süstemaatiline viga.
0, 29 dm3 = 0,3741g V Arvutan tühja kolvi ja korgi massi m3 = m1 - mõhk = 143,53g - 0,3741g = 143,1559 g Arvutan CO2 massi mCO2 = m2 - m3 = 143,96 g - 143,1559 g = 0,53g mCO2 = Arvutamise teel saadud andmed: 0,53 g mõhk = 0,37 g Arvutan süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit mCO2 0,53 g D= = = 1, 43g mõhk 0,37 g Arvutan viimase kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M CO2 D= M CO2 = D M õhk = 1, 43 29 g / mol = 41, 47 g / mol M õhk Süsinikdioksiidi tegelik molaarmass on 44,0 g/mol. Arvutan molaarmasside vahe ning selle kaudu katse suhtelise vea = 41, 47 - 44, 0 = -2,53 -2,53 100% % = = 5, 75% 44, 0
arv peredes, haridustase, laenukoormus, elamispiirkond, sugu, rahvus ja kodakondsus. Elamispiirkonna järgi, on eestis vaesemad piirkonnad Ida-Eesti ning Lõuna- Eesti. 2011. aasta andmete järgi elas Viimsi vallas suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest ning Kallaste linnas,Alatskivi ja Peipsiääre vallas ligi 40%. Suhteline vaesus on vaesus, mille puhul lähtutakse pere kogusissetulekust, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ehk keskmisest. Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju omavalitsustes. Erinevus maa ja linnaelanike vahel väheneb. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni 10% kõrgem kui linnaelanikel. 2010. aastal oli maaelanike vaesuse määr 21% ja linnaelanikel 16%, kuid samas on erinevus aastate jooksul vähenenud
Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm Kasutan kaheoperatsioonilist stantsimist seega, I tõmme Tõmbeteguri m1 leian tooriku suhtelise paksuse järgi: s 1 D 100% = 280 100% =0,36 m1=0,56 Tooriku diameeter dt1 peale esimest tõmmet (mm): dt1=D*m1=280*0,56=156,8mm II tõmme t1 120 Tõmbetegur m2 = d2 ¿ = = 0,77 d¿ 156,8 Lubatud tõmbetegur suhtelise paksuse järgi s 1 suhteline tooriku paksus: d 100% = 100% =0,64
Laboratoorne töö nr.1 Süsinikdioksiid molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks on gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Eksperimentaalse töö käigus tuli leida süsinikdioksiidi molaarmass kolmel viisil: · Gaasi suhtelise tiheduse valemi abil. · Moolide arvu kaudu (V0CO n CO M CO). · Kasutades Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus: Õhumaht kolvis normaaltingimustel: Mass: Gaasi absoluutne tihedus: Gaasi suhteline tihedus: Suhteline tihedus õhu suhtes: Suhteline viga: Moolide arv, kui V0 on gaasimaht kas normaal- või standardtingimustel. Moolide arv: Clapeyroni võrrand: R universaalne gaasikonstant = 8,314 J/mol*K
Et vähendada magnetilist induktsiooni väärtuselt Br nullini, tuleb rakendada vastassuunaline magnetväli tugevusega Hc. Seda magnetvälja tugevust Hc nimetatakse koertsitiivjõuks. Põhilisteks magnetmaterjale iseloomustavateks karakteristikuteks on magneetimiskõver, s.o. magnetilise induktsiooni sõltuvus magnetvälja tugevusest, ja magnetiline läbitavus. Magneetimiskõver saadakse sümmeetriliste hüstereesisilmuste tippude ühendamise teel (kõver OA, Joonis 1). Suhtelise magnetilise läbitavuse saab magneetimiskõveralt magnetilise induktsiooni ja magnetväljatugevuse suhtena antud kõvera punktist; kus 0 = 4 10-7 (H/m) magnetiline konstant. Vahelduvas magnetväljas saadakse nn. dünaamilised hüstereesisilmused, dünaamiline magneetimiskõver ja dünaamiline magnetiline läbitavus µ~ . Ümbermagneetimisel tekivad alati kaod. Ferromagnetilistes materjalides esinevad nii hüstereesi- kui ka pöörisvoolukaod
V-kujuline 45 kraadi 180J Ligikaudu 20 Murdepind soon kraadi matt, ei läinud päris pooleks Kokkuvõte Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem
õhutemperatuur t = 20°C = 293,15K õhurõhk P = 100000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan, milline oleks õhu maht kolvis normaaltingimustel (V0) Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol mõhk = 0õhk V0 = 1,29 0,281 = 0,36 (g) Arvutan kolvi ja korgi massi m3 m3 = m1 mõhk = 155,94 0,36 = 155,58 (g) Arvutan CO2 massi Arvutan süsinikdioksiidi ja õhu masside kaudu süsinikdionsiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades õhu keskmist molaarmassi ja suhtelist tihedust D Leian katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44 g/mol Leian katse suhtelise vea Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud, leitud süsihappegaasi molaarmassi suhteline viga on 5,09%, mille põhjuseks võisid olla ebatäpne mõõtmine ja ümardamine. Leian süsinikdioksiidi molaarmassi moolide arvu kaudu V0CO2 = 0,281 L
Rahvusvaheline majandus Klassikaliste kaubandusteooriate üldistus Tunnused Merkantilism Absoluutse eelise Suhtelise eelise teooria Heckscher-Ohlini teooria Ricardo Püsivad Kasvavad teooria tööväärtusteooria alternatiivkulud alternatiivkulud Riik - Riikliku Riigi rahvas- A
aastal suhtelises vaesuses 22,1% Eesti elanikkonnast ehk 288 600 inimest ja absoluutses vaesuses 8% elanikkonnast ehk 104 700 inimest. 2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot. 2013. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,6 korda. Suurim on vanima vanuserühma ehk vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr. 2013. aastal oli vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr 31,8%. Keskmine vanaduspension on suhtelise vaesuse piirile lähedal ja seetõttu ei ole pensionäride vaesus sügav. Vanemaealiste sügava ehk absoluutse vaesuse määr oli 2,2%. 4 Laste (0–17-aastased) suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal 20,2%. Lapsed elavad võrreldes
Loobudes kaubast X jääme me ilma selle kaubaga kaasnenud kasulikkusest ehk tema piirkasulikkusest (MUX) ja saades juurde kaupa Y saame me juurde samuti mingit kasulikkust, milleks on selle kauba Y piirkasulikkus (MUY). Seega peab kehtima järgmine seos: ( ) ( ) Seda seost teisendades saame omakorda: Seega on asendamise piirmäär leitav ka piirkasulikkuste suhtena: Optimaalse valiku korral teeb tarbija valiku mille korral asendamise piirmäär on võrdne suhtelise hinnaga, ehk tarbija soov kaupu vahetada langeb kokku turu poolt pakutava võimalusega kaupu vahetada. Seega kehtib optimaalse valiku korral järgmine seos: Kus on suhteline hind. Kui asendamise piirmäär väljendab tarbija soovi kaupu vahetada, siis suhteline hind näitab, kuidas on võimalik olemasolevate hindade juures kaupu vahetada. 14
min e Vigade arvestus (meetod 1): n1=48 lk = (n4+n5+n6):3 = (46+46+48):3 = 46,6 n2=46 n3=50 n4=46 n5=46 n6=48 n4 = lk-l4 = 46,6-46 = 0,6 n5 = lk-l5 = 46,6-46 = 0,6 n6 = lk-l6 = 46,6-48 = -1,4 n = 2,6 nk = 2,6:3 = 0,86 n = 46,6 ± 0,86 nmax = 46,6 + 0,86 = 47,46 nmin = 46,6 0,86 = 45,74 nsuht = (0,86 x 100):46,6 = 1,85 % nsuht max = (0,86 x 100):47,46 = 1,81 % nsuht min = (0,86 x 100):45,74 = 1,89 % Järeldus: Suhtelise vea maksimaalne suurus on 1,81 % ja minimaalne suurus on 1,89 %. Jrk Plaadi paksus, mm Toru Toru Toru sisemine nr välisläbimõõt, mm siseläbimõõt, mm ristlõikepindala mm2 (S=r2) 1 4,70 15,91 12,0 x62=113,09 mm2 2 4,71 15,90 12,1 x6,052=114,9 mm2
välja hetkelt. Tegelikkuses aga voolavad gaasid välja järk-järgult kogu raketi kiireneva liikumise jooksul. Iga järgnev gaasikogus heidetakse välja raketist, mis on juba omandanud teatud kiiruse. Täpse valemi saamiseks tuleb gaasi väljavoolamist raketi düüsist vaadelda märksa üksikasjalikumalt. Olgu raketil ajahetkel t mass M ning liikugu rakett kiirusega (joon. 1.17.3(1)). Väikese ajavahemiku jooksul heidetakse raketist välja teatud kogus gaasi suhtelise kiirusega . Ajahetkel on raketi kiirus , tema mass aga muutub võrdseks , kus (joon. 1.17.3(2)). Väljaheidetud gaaside mass on ilmselt võrdne . Gaaside kiirus inertsiaalsüsteemis OX on võrdne . Rakendame nüüd impulsi jäävuse seadust. Ajahetkel on raketi impulss võrdne , aga väljalastud gaaside impulss on võrdne
õhk 0 = Vm õhk 0 = 29g/mol / 22,4dm3/mol = 1,29 g/dm3 m1 Võhk = õhk 0 Võhk = 145,14g/1,29g/dm3 = 112,51 dm3 P V T0 V0 CO2= P0 t V0 CO2=101600Pa*0,32dm3*273K/101325Pa*294K = 0,298 dm3 mõhk = 0,298 dm3 * 1,29 g/dm3 = 0,38442 g Arvutan kolvi massi (m3) vahest m3 = m1 - mõhk m3 = 145,14g - 0,38442g = 144,75g ja CO2 mass (m(CO2)) vahest m(CO2) = m2 m3 m(CO2) = 145,24g 144,75g = 0,4844g Arvutan CO2 suhtelise tiheduse (D) mCO2 D= mõhk D = 0,4844g / 0,41022g = 1,18 Arvutan CO2 molaarmassi M(CO2) = D * mõhk M(CO2) = 1,18 * 29 g/mol = 34,25 g/mol Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtun CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol = M(CO2) 44 g/mol = 34,25 g/mol 44 g/mol = -9,75 Arvutan suhtelise vea M (CO2) - 44,0 100% % % = 44,0 - 34,25 - 44,0 100% %
Võrumaa Kutsehariduskeskus FASSAADIPLAATIDE VÕRDLUS Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Tempsi GRANITO fassaadiplaat..............................................................4 Tempsi COLORE fassaadiplaat.............................................................5,6 Kokkuvõte................................................................................................7 Sissejuhatus Selles referaadis võrdlen kahte erinevat fassaadiplaati, Tempsi GRANITO fassaadiplaati ja Tempsi COLORE fassaadiplaati. Materjal on võetud internetist. Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse ...
d) Arvutasin NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus. Teades et liiva-soola segu mass on 10g. C%segu = mNaCl 100%/ msegu Andmed: msegu = 10g ; mNaCl = 5,08 g C% = 5,08g 100% /10 g = 50,8 % Vastus: NaCl protsendiline sisaldus liiva- soola segus on 50,8% e) Arvutasin katse süstemaatilise vea, lähtudes NaCl tegelikust massist liiva-soola segus: = saadudmNaCl - tegelikmNaCl = 5,08g 6,5 g = -1,42 g Arvutan katse suhtelise süstemaatilise vea: % = saadudmNaCl - tegelikmNaCl/tegelik mNaCl 100% = (5,08g 6.5g / 6.5g) 100%=- 21,8% Vastus: Süstemaatiline viga on -1,42 g ja suhteline süstemaatiline viga -21,8%. 6. Kokkuvõte või järeldused: Leidsin arvutuste abil keedusoola sisalduse segus ning seejärel arvutasin katse süstemaatilise ja suhtelise süstemaatilise vea. Kuna suhteline süstemaatiline viga tuli ligigaudu -21% võib sellest järeldada, et ei lahustanud soola piisavalt ja suur osa
laste ja noorte (024-aastased) ning pensionieelses eas elanike (5064-aastased) seas (mõlemas vanuserühmas 10%). Haridustase mõjutab vaesusse jäämise riski oluliselt. Põhi- või madalama haridusega inimestest iga kolmas kuulus sissetuleku poolest vaeseimasse ja vaid iga kaheteistkümnes rikkaimasse sissetulekuviiendikku. Samal ajal kuulus kolmandik kõrgharidusega inimestest rikkaima viiendiku hulka. Seetõttu on ka kõrgemalt haritud inimeste suhtelise ja absoluutse vaesuse määr (vastavalt 14,6% ja 4,1%) üle kahe korra väiksem kui põhi- või madalama haridusega inimestel (vastavalt 33% ja 10,4%). Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus. Eestlaste sissetulekud olid suuremad kui mitte-eestlastel ja eestlaste vaesusrisk väiksem. Eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal mitte-eestlaste omast 2
normaaltingimustele vastav õhutemperatuur T0 = 273,15 K Arvutan CO2 ruumala V0 normaaltingimustel V0 = V0 =0,29 dm3 Selle kaudu arvutan õhu massi kolvis mõhk = ρ0õhk * V0 = 1,29 g/dm3 *0,29 dm3 = 0,374 g ρ0 = Mgaas (g/mol) / 22,4 (dm3/mol) Leian kolvi massi m3 = m1 – mõhk = 152,37 g – 0,374 g = 151,996 g Nüüd arvutan välja CO2 massi mCO2 = m2 – m3 = 152,51 g – 151,966 g = 0,544 g Kuna CO2 molaarmassi arvutatakse suhtelise tiheduse abil, siis tuleb leida CO 2 suhtelise tiheduse õhu suhtes. See on suurus, mis näitab, mitu korda on antud gaas teisest kergem või raskem. m(CO 2) 0,544 g DCO2 = m( õhk) = 0,374 g = 1,45 Antud juhul on suhteline tihedus CO2 massi ja õhu massi omavaheline suhe, siis saame selle ümber teha nende molaarmasside vaheliseks suhteks, teades, et õhu keskmine molaarmass on 29,0 g/mol. M (CO 2)
kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 314 ml = 0,314 dm3 õhutemperatuur t° = 21 C = 294,15 K õhurõhk P = 100300 Pa 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu (CO2) mahu kolvis normaaltingimustel (V0). Leian õhu tiheduse normaaltingimustel. Leian õhu massi kolvis (mõhk). Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest Arvutan CO2 massi (mCO2) vahest Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes Arvutan süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2 Arvutan katse suhtelise vea. Leian süsinikdioksiidi molaarmassi a) moolide arvu kaudu b) kasutades Clapeyroni võrrandit 7.Kokkuvõte Kasutades seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, leidsin CO molaarmassi.
m3 = m1 - mõhk , [ g ] õhk Kolvi ning korgi mass: m3= 150,26 0,38332 = 149,87668 mCO2 = m2 - m3 , [ g ] Süsinikdioksiidi mass : mco2 = 150,37 149,87668 = 0,49332 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Mco2. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. mCO2 D= mõhk CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: D = = 1,2869 Süsinikdioksiidi molaarmass Mco2 : Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist (44,0g/mol) ja
normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis (mõhk): mõhk = ρºõhk * V0 mõhk = 1,29 · 0,298 = 0,384 g 3) Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 – mõhk m3 = 143,03 – 0,384 = 142,65 g ja CO2 mass (m(CO2)) vahest m(CO2) = m2 – m3 m(CO2) = 143,22 – 142,65 = 0,57 g 4) Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest m(CO2)ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2). Mgaas = Dõhk * 29,0 = mgaas / mõhk * 29,0 M(CO2) = 1,484 · 29,0 = 43,05 g/mol 5) Leian süsinikdioksiidi molaarmassi M(CO2) Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil. PV = (m/M)RT M = (mRT)/(PV) M(CO2) = LISA ARVUTUS = 42,896 g/mol 6) Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist M(CO2).
Selgita interferentsi kiledes (lk 42-43) Selgendavad katte on peegeldamist vähendavad katted. Kasutatakse näiteks kvaliteetse fotoaparaadi objektiivil. Peegeldumis seadus ütleb, et langev ja peegelduv nurk on alati võrdsed. Murdumisseadus ütleb, et langemis nurgaga ja murdumisnurgaga siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus, mida nim suhteliseks murdumise näitajaks. Ns= Ns= N-suhtelise murdumise näitaja Mida näitab absoluutne murdumisnäitaja ja kuidas on see seotud suhtelise murdumisnäitajaga? Antud keskkonna murdumisnäitaja vaakumi suhtes nimetatakse selle keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. (seaduspärasus?)
m3 m1 mõhk , g Kolvi ning korgi mass: m3= 150,26 – 0,38332 = 149,87668 mCO2 m2 m3 , g Süsinikdioksiidi mass : mco2 = 150,37 – 149,87668 = 0,49332 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Mco2. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. mCO2 D CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: mõhk 0,49332
KÜSIMUSED 1. Psühromeetrite täpsus: 1) Staatiline psühromeeter A=7,75 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 2)Aspiratsioonipsühromeeter A=3,53 mm Hg. Suhteline niiskus arvutuslikult ja tabelist erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 2. Vastavus tööruumide sisekliima normidega EVS-EN 15251:2007. 2.1. Temperatuuride normivahemik külmal aastajal on 20 ◦C kuni 26 ◦C. 2.2. Suhtelise õhuniiskuse normivahemik auditooriumis on 25%-60% 2.3. Süsihappegaasi sisalduse normivahemik on 500 ppm CO2. 3. Soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt külmale aastaajale (EVS 916:2012) on 0,18 m/s. 4. Tootmiskeskkonnas või muus tööpaigas tehtavat tööd kategoriseeritakse (EVS 916:2012) vastavalt selle raskustasemele järgmiselt: 1) kerge füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu moodustab kuni 500 kJ/h
Sitke materjali jaoks ReH S= . 10. Mis on detaili deformatsioon? Deformatsioon - detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 11. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus - materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult. 12. Mis on Poisson'i tegur? Possioni tegur on laiuse suhtelise muutuse ja pikkuse suhtelise muutuse jagatis. µ= -×/ 13. Mis on tahke keha sisejõud? Tahke keha sisejõud = jõud keha osade (elementaarosakeste) vahel, mis: säilitavad tema terviklikkust; annavad talle mahu- ja kujukindluse 14. Selgitage jõu mõju sõltumatuse printsiipi!' Lisatud koormusest põhjustatud sisejõu ja deformatsiooni muutused ei sõltu konstruktsioonile (selle elemendile, detailile) varem rakendatud koormusest. 15. Selgitage lõikemeetodi ideed!
lõppkokkuvõttes raiskad sa sellele ikkagi rohekm raha, kui osta kohe kallim ja kvaliteetsem toode, mis peab kauem vastu. Palju oleneb ka keskkonnast ja inimestest, kellega pidevalt suheldakse. Nt. kui inimene on ainult isikute keskel, kellel on probleemid alkoholiga, siis on ka tal suur risk saada alkohoolikuks. Inimene kaotab oma töö aga elamiseks on raha vaja. Nii tekivad probleemid ja isikul ei ole enam kindlat sissetulekut, mis võib lõpuks välja viia vaesuseni. Eesti elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli 2006. aastal 19,5% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda (6). Vanuse rühmiti oli suhteline vaesus suurim pensioniealiste hulgas neist kolmandik elas vaesuses (2). Selle peamiseks põhjuseks oli 65- aastaste ja vanemate sissetuleku aeglasem kasv. Sündivus väheneb ja ei ole nii palju töölisi, kes suudaks vanemate inimeste pensionid kinni maksta. Leibkonna sissetulekud ja kulutused
Süsinikdiokssidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli gaaside saamine laboratooriumis. Leida tuli seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Leida tuli ka gaasilise aine molaarmassi, kasutades kolme erinevat meetodit, nendeks olid molaarmassi leidmine kasutades gaasi suhtelise tiheduse võrrandit, moolide arvu ja Clapeyroni võrrandit. Sissejuhatus Gaasi suhteline tihedus: m1 M 1 D= = m2 M 2 Gaasi absoluutne tihedus: g mol dm3 /¿ ¿ Vm¿ (¿¿ mol) M gaas ¿ ρ0=¿ Mass:
Fikseeridakatse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk. Katseandmed. mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 124, 52g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 124,71g kolvi maht V0 (õhu maht, CO2 maht) = 311 (cm3) = 0,311 (dm3) = 0,000311(m3) õhutemperatuur to = 22oC = 295,15 K õhurõhk P = 100,5 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Molaarmass määramine CO2 gaasi suhtelise tiheduse kaudu : Õhu mass kolvis: mõhk = oVo o o = = 1,29(g/mol) mõhk = 1,29 g/mol Korki ning kolvi mass: m3 = m1 mõhk m3 = 124,52 g 0, 40119 g = 124,11881 (g) CO2 mass: m(CO2) = m2 m3 m(CO2) = 124,71 124,11881 = 0,59119 (g) Suhteline tihedus: D= = D= D = = 1,47 D = MCO2 = D*Mõhk MCO2 = 1,47*29,0 = 42,7 (g/mol) Katse süstimaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: MCO2 44, 0 g/mol ~ 2,9% Leidmine CO2 molaarmass moolide arvu kaudu:
Õhuniiskust arvestav tegur K leitakse Lisa 3 järgi. Atmosfääritingimused katse sooritamise ajal: · Märg termomeeter: 18 ºC · Kuiv termomeeter: 20 ºC · Õhurõhk: 765 mmHg P = 0,386 = 0,99 273 + t Valem 1. Suhtelise õhuniiskuse arvutamise valem. P õhurõhk mmHg, t õhu temperatuur ºC. Tegelik pinge leitakse valemiga K U l0 = U l k Valem 2. Õhu suhtelise tiheduse arvutamise valem. Ulo lahenduspinge normaaltingimustel, Ul lahenduspinge
Eristatakse kergmetalle,kesk ja raskmetalle.Sulamistemp on temp,mil materjal läheb üle tardunud olekust vedelasse.On kergsulavad, kesksulavad, rasksulavad.Kõvadus-materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile,kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha.Määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse.OILemas erinevad meetodid:Brinelli,Rockwelli(HR=N-h/S),Vickersi.Elastsusmoodul nim Hooke seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise deformatsiooni suhet.Hooke seadus-kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.Kuju e. Nihkeelastsusmoodul G iseloomustab materjali nihke jäikust.Ruumelastsusmoodul K iseloomustab materjali jäikust mahumuutuse suhtes.Poissoni tegur µ iseloomustab suhtelise risti-ja pikideformatsioonide suhet tõmbel.Metallide ja sulamite mehaanilised omadused- Tõmbeteimiga määratakse metallide voolavuspiir,tõmbetugevus,katkevenivus,katkeahenemine
Töö ülesanne ja eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seoses gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. (Antud juhul on vastavaks gaasiks CO 2) Sissejuhatus: Kasutades praktikumi juhendis antud valemeid selgitame välja CO 2 molaarmassi määramise meetodi väheste katsete ja mõõtmistega. Antud töö puhul olulised valemid : Boyle´i ja Charles´i seaduste kombineeritud valem, Avokadro seadus, gaasi suhtelise tiheduse ja absoluutse tiheduse valemid. (valemid on kajastatud „katse andmete töötluses“) Töövahendid: korgiga (kuiv) kolb (mahtuvus määratakse töökäigus); kaks 250ml mõõtesilindrit , tehniline kaal, baromeeter, termomeeter kemikaalid: CO2 (balloonist); kraanivesi Töö käik: Kaalusin korgiga varustatud 300+… ml kuiva õhuga täidetud ümar kolvi. Korgi alumise osa juurde oli juba eelnevalt vajalik märge tehtud, mis ühtis
1) Alternatiivkulu-ühe kauba kogus, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba kogus. 2) Vastavalt suhtelise eelise printsiibile: riik peaksspetsialiseerumine aga selle kauba tootmisele, kus selle eelisseisund on suurem (olemas on suhteline eelis). Vastavalt suhtelise eelise printsiibile, kasutab riik ressursse selleks, et toota ja eksportida hüvesid, mille alternatiivkulu oleks kõrge. 3) Tööjaotuse all mõistetakse seda, et töötajad on spetsialiseerunud teatud tööoperatsioonide teostamiseks. 4) Tarbijate sissetuleku kasv toob kaasa- 5) Vastavalt pakkumisseadusele pakuvad tarbijad kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral. 6) Kogutulu kasvab kui nõudlus on elastne ja hinda alandatakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
