Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Antisemitism - on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust
11. märtsil 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele. 12.märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Natsid Austrias aastal 1938 Müncheni sobing Müncheni konverents toimus 29. septembril 1938 Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud ala. Nii lootsid liitlased ära hoida sõja puhkemist, sest nad polnud sõjaks valmis. Saksamaa sai aru, et Lääs on nõrk ja alustas Tsehhoslovakkia hõivamist Tsehhoslovakkia loovutamine Saksamaale MRP & Itaalia MolotoviRibbentropi pakt oli mitte kallaletungi leping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid:
Lepituspoliitika tipphetkeks saigi 29. septembril 1938. aastal toimunud Müncheni konverents, mille eesmärgiks oli arutada Tsehhoslovakkia küsimust. Seal osalesid Saksamaa- Hitler, Itaalia- Mussolini, Inglismaa- Chamberlain ja Prantusmaa- Daladier. Ainuke, keda kohal polnud oli Tsehhoslovakkia ise, sest nemad oleksid ilmselgelt selle vastu olnud, mis oleks takistanud lepituspoliitika ajamist. Konverentsil otsustatigi, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Sellinne käitumine lääneriikide poolt oli täielik allaandmine Saksamaale, kes võttiski seda otsust kui järjekordset märki lääneriikide nõrkusest. Lootus, et Hitler võiks rahuneda oli täiesti mõttetu. Järgneski lihtsalt see, et Hitler vallutas kogu Tsehhoslovakkia ning nõudis ka Poolat. Siis lõppes Prantsusmaa ja Inglismaa aetud lepituspoliitika, sest nad mõistsid, et Hitler tahab esitab ainult suuremaid nõudmisi ning tema rahunemisest pole mõtet lootagi
3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 2. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 3. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks :
1) loodeti et neile järelandmisi tehes rahunevad nad maha 2) loodeti et õnnestub neid üksteise vastu ässitada 3) saadi aru et Versailles rahuleping oli tõesti saksamaa suhtes ebaõiglane Sellist poliitikat on hakatud nim. Lepituspoliitikaks (appeasement) 2. Suur Saksamaa idee elluviimine 1938. aastal viidi läbi "ansluss"(österreiche liitmine Saksamaaga). 1) ans 2) 29. sept. 1938 Müncheni sobing (leping millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, leping sõlmiti Prantsusmaa(daladür) Suurbritannia (Chamberlain) ja Itaalia (Musolini) ja saksamaa (Hitler) vahel, tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatlik riik Ida-Euroopas. Saksamaa vallutused: 1) 1939. aasta kevadel okupeeris saksamaa kogu tsehhoslovakkia, slovakkiast tehti marjonett riik, saksamaa marjonetiks, Tsehhi aga liideti Saksamaaga. 2) 1939. kevadel okupeeris Saksamaa Memel (Klaipeda)
3) Austerlaste seas oli ka neid, kes soovisid Saksamaaga ühineda. 3. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 4. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23
keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega. II MS ajal 1943 saadeti Komintern laiali. NSVL püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947 Kominformi Kommunistlik Informatsioonibüroo moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. MÜNCHENI KONVERENTS(29.09.1938) SB, Sks, Pr, It nõudsid, et Tsehhosl loovutaks Sks-le sudeedisakslastega asustatud alad;lootsid ära hoida sõja puhkemise. TEINE MAAILMASÕDA(1.09.1939-2.09.1945)Ettevalmistused: Rahvasteliidu võimu kaotamine, Vnm, Sks, Jp, It sõjakas poliitika. Eesmärgid: Sks(luua Suur-Sks, saada aaria rahvale rohkem ruumi), Vnm(kommunismi levitamine maailmas, saada tagasi kaotatud piirkonnad), It(soovis muuta Vahemere sisemereks, taastada antiikse võimsuse), Jp(soovis Ida-Aasiat endale, kontrollida sealset majandust). Ansluss-Sks okupeeris Austria, liitusid.
miljonit juuti, mustlast, homoseksuaali ja muud Hitleri tagakiusamise ohvrit.Umbes pooled nendest olid juudid, ellujäänud siirdusid aga elama paljudesse maadesse. 5 Lisa 1 Kronoloogia 1938 13. märts - Austria Anschluß, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21 märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist (loovutamist). 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaania. 22
Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga? *11. märts 1938, Hitler (olles ise austerlane) propageeris Suur- Saksamaa loomise ideed, Austria natsipartei toetas Hitleri plaane. Rahvahääletusel toetas Austria rahva enamus liitumist Saksamaaga. Austria inimressurss ja majandus võimaldas Saksamaal efektiivsemalt valmistuda II maailmasõjaks. *29.september 1938 Müncheni konverents - Tšehhoslovakkia pidid loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Lääneriigid olid võimaliku sõja kartuses nõus Saksamaale järele andma. Sellega loodeti Saksamaa maha rahustada. Samas soosis see Saksamaad esitama edasisi nõudmisi oma naabritele. *23.august 1939 - Leppe avalik pool käsitles mittekallaletungi lepet kahe riigi vahel ja majandusalast koostööd (eeskätt tooraine ja kütuse ostmist Saksamaa poolt, mida oli vaja sõdimiseks Läänes 1939-1940)
TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5
tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne 3. Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel? · Tühistada Versailles leping · Suur-Saksamaa loomine
b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938. aasta märtsis toimus ansluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier), Suurbritannia (Chamberlain), Itaalia (Mussolini), Saksamaaa (Hitler) vahel. Tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatliku reziimiga riik Ida-Euroopas, sellega avati sakslastele tee itta ja nende positsioonid tugevnesid märgatavalt. Miks Tsehhoslovakkia reedeti? a) Usuti, et Sudeedimaa loovutamisega , suudetakse taltsutada Hitlerit ja panna tema
MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates
valitsuses, oma partei. Varsti hakkasid sudeedisakslased ise ka nõudma, et nad saaks Saksamaa osaks. Suurbritannia kartis, et alata võib sõda nad sekkusid 1938 diplomaatiliselt. Peaminister Chamberlain lendas kohale ja hakkas Hitleriga läbi rääkima 29. septembril toimus Müncheni konverents. Seal kohtusid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia. Tsehhoslovakkiat, ked asi puudutas, sinna ei kutsutud. Otsustati, et rahu säilitamiseks peab Tsehhoslovakkia juba oktoobris loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, kuid kuna oli piiriala, olid seal kõik kindlustused Saksamaa vastu. Inglise ja Saksa deklareerisid, et nemad enam kunagi sõdima ei hakka. Mõnikord kutsutakse konverentsi ,,Müncheni sobinguks", sest seal ei olnud neid, keda konverents puudutas. Lisaks otsustasid lääneriigid kergekäeliselt ainsa demokraatliku Ida-Euroopa riigi alad loovutada. Müncheni konverents näitas Hitlerile, et keegi talle vastu ei hakka ja ta saab suhteid teiste riikidega ära kasutada. 15
väldanud poliitiliste repressioonide aktsioon NSV Liidus, mille korraldas NSV Liidu Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga. GULAG - struktuurüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Komiterni-vastane pakt - Müncheni lepe - kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Talvesõda - oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Barbarossa plaan - oli Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani nimi, mille kinnitas Adolf Hitler 18. detsembril 1940. Saksa väe edasitungimine pidi
1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes B erliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23
a) Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses, b) NSVL ja Saksamaa valmistusid sõjaks. Näiteks taastas Saksamaa üldise sõja- väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma, c) Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a , millega loovutati Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud ala Saksa- maale, d) Hispaanias käis kodusõda, kuhu sekkusid NSVL ja Saksamaa, et testida oma relvi. 4. MRP õpik lk. 95 kaarti 23. aug. 1939. sõlmisid Saksamaa välisminister Ribbentrop ja NSVL välisminister Molotov mittekallaletungilepingu, mille juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll. Selle alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: a) Saksamaa pidi saama Poola lääneosa ja Leedu,
Hispaania kodusõda- Austria ansluss- Esimese riigina otsustati okupeerida Austria. Operatsioon kandis nimetust "Otto." Saksa väed okupeerisid Austria 13. III 1938.a. ja ühendasid selle Saksamaaga. Müncheni konverents-1938. a. toimus Münchenis nelja Euroopa suurriigi - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia juhtide kohtumine, kus arutluse all oli sudeedisakslaste küsimus. Münchenis valminud kokkulepe kohustaski Tsehhoslovakkiat loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. MRP- 1939. a. suvi oli Stalinile soodne, sest peale demokraatlike lääneriikide taotles temaga koostööd ka Hitler. Aprillis oli Saksamaa teinud NSV Liidule ettepaneku alustada läbirääkimisi suhete parandamiseks. Baltikumi okupeerimine- Moskva tegi Eestile, Lätile ja Leedule ettepaneku sõlmida vastastikuse abistamise leping. Surve all andsid kõigi kolme riigi valitsused nõusoleku ning lepingud sõlmiti. Vägede sissemarss algas oktoobrikuu teisel poolel.
Lääneriigid mõistsid küll hukka, aga ei kehtesta Saksamaale mingeid sanktsioone. Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal 1936 - Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 15 11. märts 1938 - Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria Anschluss Müncheni konverents toimus 29. septembril 1938. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid liitlased ära hoida sõja puhkemise. See oli lääneriikide lepituspoliitika. Nõukogude Liidu reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega: - 1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. - Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt.
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939 Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai
Algas nn Tsehhoslovakkia kriis, mis kestis 1938. a suve. Saksamaa ähvardas Ts.-t kallaletungiga, kuid Ts. oli tugevaima sõjaväega väikeriik Eur-s ning oli valmis vastu hakkama. Sekkus Suurbritannia peamin N. Chamberlain, kes külastas Hitlerit (lendas elus 1. Korda lennukiga). 29. sept. 1938 toimus Münchenis Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia ja Prantsusmaa juhti- de kohtumine. Kokkulepe kohustas Ts-t oktoobri esimese 10 päeva jooksul loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Ts-t läbirääkimistele ei kutsutud, talle esitati vaid nelja riigi ühisnõue, millega nõustuti. 30. sept. 1938 kirjutasid Hitler ja Chamberlain viimase palvel alla Inglise-Saksa deklaratsioonile, milles tõotasid rahva nimel enam mitte kunagi omavahel sõdida. (Churchill:"Chamberlainil oli valida sõja ja häbi vahel. Ta valis häbi ja saab ka sõja.") MRP e Molotovi-Ribbentropi Pakt. Kohe peale Tsehhoslovakkia likvideerimist kutsus
moodustamist vasakparteidega. · II MS ajal 1943 saadeti Komintern laiali. NSVL püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947 Kominformi Kommunistlik Informatsioonibüroo moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956. MÜNCHENI KONVERENTS · (29.09.1938) · Suurbritannia, Saskamaa, Prantsusmaa, Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad; · lootsid ära hoida sõja puhkemise. TEINE MAAILMASÕDA · (1.09.1939-2.09.1945) · Ettevalmistused: Rahvasteliidu võimu kaotamine, Vnm, Sks, Jp, It sõjakas poliitika. · Eesmärgid: Sks(luua Suur-Sks, saada aaria rahvale rohkem ruumi), Vnm(kommunismi levitamine maailmas, saada tagasi kaotatud piirkonnad), It(soovis muuta Vahemere sisemereks, taastada antiikse võimsuse), Jp(soovis Ida-Aasiat endale, kontrollida sealset majandust).
annaabi.ee 
