Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused Õiguse allikate horisontaalne liigitus: 1. ERAÕIGUSESSE KUULUVAD 2. AVALIKKU ÕIGUSESSE KUULUVAD Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 1) Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus õiguslik alus kooskõla kehtiva õigusega proportsionaalsus kaalutlusvigade puudumine õiguse üldpõhimõtete järgimine 2) Formaalne õiguspärasus kui akt ei kehtesta uusi norme, tal on õige nimetus, õigust omavad isikud ja kõik vormid on täidetud pädevusnõuded menetlusnõuded vorminõuded ÕIGUSALLIKETE PRIMA FACIE-KOHTUSTUSLIKKUS
Kontinentaal-Euroopas jaguneb õiguskord kahte suurde valdkonda: era ja avalik õigus. Need jagunevad veel alavaldkondadeks ning kõrvalvaldkondadeks. Õiguskorra jagunemine määrab ära, milline riigiasutus on kindla kaasuse puhul pädev otsust langetama. Kaasajal on määravaks subjektiteooria. Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhetes võrdses seisus (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õigusega on tegu siis kui subjektid on alluvussuhetes (subordinatsioonisuhetes). Koordinatsiooni puhul ei saa pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna. Alluvussuhetes on see võimalik. Ei saa välistada eraõiguses subordinatsiooni (vanemlik võim) ega avalikus õiguses koordinatsiooni. Subjektiteooria täiendus: probleem kuulub avalikku õigusesse kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja seda võimu ka realiseerib. Kokkuvõte
1) autonoomne meetod selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogu, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. See meetod on eriti ilmne varaliste suhete reguleerimisel, kuid ta on iseloomulik ka kõikidele teistele eraõigulikele normidele. 2) Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. See meetod on selgesti nähtav riigivalitsemise valdkonnas, iseloomustades eelkõige haldusõiguslikku suhet, tegelikult on aga omane kogu avalikule õigusele. Õigusinstituut õigusnormide rühm, mis on suhteliselt iseseisev õigusharu osa. Nt valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses, distsiplinaarvastutus tööõiguses. 3.8. ÜLEVAADE EESTI ÕIGUSSÜSTEEMI ÜKSIKUTE ÕIGUSHARUDE
Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 55. 14 Õigusliku reguleerimise meetodeid võib olla kaks: 1. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusel õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2. Autoritaarne meetod loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes.49 Kõige olulisemad õigusharud on: 1. Riigiõigus on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajanduslikku ja poliitilise süsteemi. 2. Haldusõigus ehk administratiivõigus reguleerib riigi täitev- korraldavat tegevust, sõltmata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib ka suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite vahel ja indiviidide vahel.
eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naaritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õigussubjektid on õigussuhetes võrdses sisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õiguse õigusnorme rakendatakse juhul, kui õigussubjektid on õigusuhtes alluvusvahekorras (subordinatsioonisuhetes). Eelpoolnimetatud olukord iseloomustab haldusõiguslikke suhteid.
Eelpooltoodust tulenevalt ei ole huviteooriast lähtuvalt võimalik täpselt eristada õiguse valdkondi. Tänapäevases õiguse käsitluses on õiguse valdkondade määratlemise aluseks Raul Naritsa käsitluses nn. subjektiteooria. Selle teooria alusel õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda juhul, kui õigussubjektid on õigussuhetes võrdses seisundis (koordinatsioonisuhetes). Avaliku õiguse õigusnorme rakendatakse juhul, kui õigussubjektid on õigusuhtes alluvusvahekorras (subordinatsioonisuhetes). Eelpoolnimetatud olukord iseloomustab haldusõiguslikke suhteid. 47. Teovõime TsÜS § 8. Füüsilise isiku teovõime (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime
Mõlemas õiguses eraldi on samuti olemas eritasandilised õigusnormid. Läbi erinevate kvaliteeti puhul on võimalik ka Common Laws ja Islamis rääkida horisontaalsetest ja vertikaalsetest struktuuridest. a) Eraõigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel koordinatsioonisuhetes, ehk siis võrdses seisus, nt eraisik vs. eraisik) Avalikku õigusesse kuuluvad (sellised õigusnormid, milles õiguse subjektid on omavahel subordinatsioonisuhetes, subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes, nt eraisik vs. riik) 4. Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni. Üritatakse vormida ja muuta, seda mis on juba olemas. Olemasoleva baasil muutuste sissetoomine. Ka Prantsusmaal on laialt levinud nn koodeksite vastuvõtmine, mis sisaldavad ühe ja sama küsimuse jaoks olemasolevad normatiivsed ettekirjutused. Konstantsele õigusele tuginevat kodifitseerimist kasutatakse Prantsusmaal 1948
ministritest. Justiitsorganid Õigusemõistmise ja õiguskorra kaitse; õiguse rakendamine oma spetsiifilises valdkonnas ja viisil. Õigusemõistmine on kohtu ainupädevus. Kohtusüsteemi struktuuri alusel jaotamine: 1) astmetu - üksainus kohus, sisaldab internseid struktuuriüksusi, mis üksteisega koordinatsioonisuhetes; 2) astmeline: a) kõrgema kohtu alluvuses vähemalt üks aste alamaid kohtuid; b) kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem). Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud).
kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse suhtes. Teenistuslikku järelevalvet korraldavad VV, minister, ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor, riigisekretär ja maavanem. 2. Riiklikuks järelevalveks nimet internset halduse kontrolli, mis seisneb asutuste, ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega alluvus- ehk subordinatsioonisuhetes. Riiklikku järelevalvet teostavad meie õiguskorras maavanemad, ministeeriumid seaduses ettenähtud juhtudel ja selleks otstarbeks loodud institutsioonid ning nende ametiisikud. Riiklik järelevalve on ministeeriumide valitsemisalas tegutsevate inspektsioonide põhiülesandeks ja ametite ülesandeks. Nt võib nimetada Keskkonnainspektsiooni, Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni, Tööinspektsiooni, Tervisekaitseinspektsiooni, Muinsuskaitseinspektsiooni, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni,
sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid (meetodid) võib põhimõtteliselt olla kaks: 1) Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Õigusharu õigussüsteemi struktuurse osana on õigusnormide ja instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid,
Õigusliku reguleerimise meetodeid on kaks: 1. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Iseloomulik nt varaliste suhete reguleerimisel ja kõigile teistele eraõiguslikele normidele. 2. Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Iseloomulik riigivalitsemise valdkonnas ja kogu avalikule õigusele. Õigusnormide õigusharudesse liigitamise kriteeriumiks on õigusliku reguleerimise objekt ja meetod. Samas saame samade tunnuste järgi eristada ka õigusharude norme ja kindaks määrata nende harulise kuuluvuse. Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral erinevad teistest. 21
saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodid jagunevad: 1) Autonoomne meetod Selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhete subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Mis on õigusperekond?
ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Õigusliku reguleerimise meetodid jagunevad: 1) Autonoomne meetod – Selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhete subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. 2) Autoritaarne meetod – Loob sellise suhte kontsruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Mis on õigusperekond?
Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes (alluvussuhetes). Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. Mis on õigussüsteem? Õigusnormid, reguleerides ühiskondlikke suhteid, toimivad ühe riigi ulatuses teatava kvalitatiivselt määratletud ühtsusena, mida nimetatakse õigussüsteemiks.
vahendeid mõeldud nii personali, kui tehnikat jne 2. ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev 3. tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis 4. pädevus peab olema õiguslikult määratletud. 5. Määratletud seadustega PS, seadused, kui määrustega, siis ta teosta võimu- vaid lihthaldust. Organite liigid: 1. aluseks riigihaldusorganisatsioon seda teostab riik (pole kolmetasandiline, sest VV ja Ministeeriumid pole subordinatsioonisuhetes, sest VV annab määrusi, millele kirjutab alla peaminister, asjakohane minister, probleem selles): 28 a. Keskhaldusorganid kehtivad õiguskorras on nendeks: i. Vabariigi President ii. Vabariigi Valitsus iii. Ministeeriumid iv. Riigi ametid v. Riigi inspektsioonid b
saavutamiseks. · Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. · Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. 29. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga? Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigusinstituut on õigusharu üks osa. 30. Mis on õigussüsteem? Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide
internseid struktuuriüksusi, mis peavad olema omavahel koordinatsioonisuhetes, nt tööjaotuse korras õigusharude alusel); 2) astmelise (astendatud) struktuuri puhul on võimalik kaks varianti - kahe- (a) või mitmeastmeline (b) struktuur: a) kõrgema kohtu alluvuses on vähemalt üks aste alamaid kohtuid (nn revisjonisüsteem: revisjoniastme kohus ja algastme kohus); c) praktikas valdavalt kolm astmekohut on üksteise suhtes subordinatsioonisuhetes (nn kassatsioonisüsteem: kõrgeim aste on kassatsioonikohus, sellele allub apellatsioonikohus ning madalaim on esimese ehk algastme kohus). Samal astmel võib sellelgi juhul olla internseid kohtuasutusi. 68 2.2. Kohtud võivad olla koosseisu alusel: 1) ainuisikulised (õigust mõistab üksnes 1 kohtunik - näiteks halduskohtunik);
Õigusliku reguleerimise meetodeid on kaks: 1. Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. Iseloomulik nt varaliste suhete reguleerimisel ja kõigile teistele eraõiguslikele normidele. 2. Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte, milles üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes. Iseloomulik riigivalitsemise valdkonnas ja kogu avalikule õigusele. Õigusnormide õigusharudesse liigitamise kriteeriumiks on õigusliku reguleerimise objekt ja meetod. Samas saame samade tunnuste järgi eristada ka õigusharude norme ja kindaks määrata nende harulise kuuluvuse. Õigusharu sees võivad reguleerimisobjekti erisustest lähtudes tekkida omakorda normirühmad, mis teataval määral erinevad teistest.
annaabi.ee 
