Erki Nool (Sydney 2000) Tõnu ja Toomas Tõniste (Soul 1988) Jaak Mae (Salt Lake City 2002) Erika Salumäe (Barcelona 1992, Soul 1998) Nikolai Poljakov (Moskva 1980) Indrek Peterlson (Sydney 2000) Tiit Sokk (Soul 1998) Jaan Talts (Mexico 1968) Aleksei Budõlin (Sydney 2000) Jaak Uudmäe (Moskva 1980) Rein Aun (Tokyo 1964) Tõnu ja Toomas Tõniste (Barcelona 1992) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Jaak Lipso (Tokyo 1964) Jüri Tamm (Soul 1988, Moskva 1980) Viljar Loor (Moskva 1980) Aleksander Tsutselov (Rooma 1960) Allar Levandi (Calgary 1988) Mait Riisman (Moskva 1980) Hanno Selg (Rooma 1960) Ivar Stukolkin (Moskva 1980) Aavo Pikkuus (Montreal 1976) Edvin Vesterby (Melbourne 1956) Raul Arnemann (Montreal 1976)
18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak 37 Svetlana Tsirkova 38 George Zazitski 39 Aavo Pikkuus 40 Raul Arnemann 41 Jaak Uudmäe 43 Viljar Loor 44 Ivar Stukolkin 45 Mait Riisman 46 Nikolai Poljakov 47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson
Aavo 102,55 km 1976 Montreal Jalgrattasport Pikkuus meeskonnasõit Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe
“Kui keegi satub uppumisohtu ja kõrval on inimene, kes oskab ujuda ning tahab aidata, siis on vaja teada, kuidas õigesti tegutseda, et end ise mitte ohtu seada. Uppuja klammerdub nii kõvasti päästja külge, et võrdse kehamassi puhul võib halval juhul päästja ka ise kaasa minna, sest uppumishirmu jõud on meeletu.” Olümpia võidud 1900 -tl! Medali Inimesed aasta ala d Ivar kuld 1980 4x200 m vabalt teade Stukolkin Ivar 1980 400 m vabaujumises pronks Stukolkin Neli mõjuvat põhjust, miks hakata ujumas käima 1) Mitmekülgne treening 3) Tugevam süda Kõige parem treening on selline, mis treenib Ujumine parandab suurel määral sinu võimalikult palju lihaseid, kuid ei tee aeroobset võimekust. Treeningu ajal neile liiga. Ujumine on trenn, mis erineb kujuneb sul uus hingamismuster, mis
Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 1980 Moskva 1980 18. Tiit sokk 15. Jaak Udumäe Korvpall Kergejõustik Soul 1988 Moskva 1980 22.Andrus veerpalu Suusatamine Salt lake city 2002 19. Erika Salumäe Jalgrattasport soul 1988 23. Kristina smigum Suusatamine Torino 2006 20. Erika Salumäe Jalgrattasport
1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine (raksekaal) München 1972 Jüri Tarmak Kergejõustik München (kõrgushüpe) 1976 Aavo Pikkuus Meeskondlik Montreal maanteesõit 1980 Jaak Uudmäe Kolmikhüpe Moskva 1980 Viljar Loor Võrkpall Moskva 1980 Ivar Stukolkin Ujumine Moskva 1980 Mait Riismann Veepall Moskva 1988 Tiit Sokk Korvpall Seoul 1988 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Seoul 1992 Erika Salumäe Trekisõit (sprint) Barcelona 2000 Erki Nool Kümnevõistlus (8641p) Sydney 2002 Andrus Veerpalu Suusatamine (15km Salt Lake City klassika) 2006 Andrus Veerpalu Suustamine (15km Torino
1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgrattasport 102,55 km meeskonnasõit 1980 Moskva Jaak Uudmäe Kergejõustik Kolmikhüpe 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 4x200 m vabalt teade 1980 Moskva Mait Riisman Veepall 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas
- olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11
28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused? - 2 päeva käigus (Esimene päev: 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400 m jooks; Teine päev: 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500 m jooks. 9. Mis aastal said eestlased esimesed medalid olümpiamängudel? - 1912 Stockholm, 1 hõbe(Martin Klein - Kreeka-rooma maadlus
1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus Jalgrattasport (meeskondlik maanteesõit) 1980 Mait Riisman veepall Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kergejõustik (kolmikhüpe) 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kergejõustik (kümnevõistlus) 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3
treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. Jaak Uudmäe töötab Tallinnas Rocca al Mare Koolis kehalise kasvatuse õpetajana. Tema nimel on Eesti kolmikhüppe rekord 17.35 ning siserekord 17.10. Aasta : 1980 Spordiala : kergejõustik (kolmikhüpe) Tulemus : 17.35 m Ivar Stukolkin Ivar Stukolkin (sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas) on eesti ujuja. 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Aasta : 1980 Spordiala : ujumine (4 × 200 m vabalt teade) Tiit Sokk Tiit Sokk (sündis 15. novembril 1964) on
Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine Jüri Tarmak- kõrgushüpe Svetlana Tsirkova-vehklemine (2) Jaak Uudmäe- kolmikhüpe Andrus Veerpalu- murdmaasuusatamine (2) Voldemar Väli- Kreeka-Rooma maadlus Võrkpall - väljak 9x18m - võrgukõrgus M(2,43m), N(2,24m) - mängitakse 25 punktini, peab olema 2 punkti vahe. Kui viik, siis otsustav mäng 15 punktini - eestlaste bumerangserv, 1919 Tallinnas esimene ametlik turniir - Viljar Loor,
Ujumine Eestis Referaat Koostaja: Inna Dormidontova 8. b klass Juhandaja: Malle Zoova Tallinn, 2010 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3 3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4 4. Indrek Sei....................................................................................................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar............................................................................................... lk 7 7. Endel Press....................................
vabaujumine, rinnuliujumine,seliliujumine, liblikujumine, küliliujumine, koeraujumine. 5. Nimeta Eesti või maailmameistrid traditsioonilistel võistlusdistantsidel! Roland Matthes, John Henckens, Gunnar Larsson, Keena Rothammer, Ulrika Knape, Klaus Dibiasi, Michael Phelps, Ryan Lochte, Roland Schoeman, Lisbeth Lenton, Laure Manaudou, Kate Ziegler, Natalie Coughlin, Leisel Jones. Eesti parimad ujujad on olnud: E. Mõtlik, Kaire Indrikson, I. Stukolkin, I. Sei. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Triin_Aljand http://media.www.thebatt.com/media/storage/paper657/news/2006/01/31/Sports/Tradit ional.Triin-1545274.shtml http://www.nbcolympics.com/athletes/athlete=63781/bio/index.html
Viljar Loor · Oli Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur · Spordiala võrkpall · Võitis 1989 Moskvas kulla · Oli maailmameister 1978, 1982 · Oli Euroopameister 1975, 1977, 1979, 1981, 1983 · Oli Maailma karika võitja 1977, 1981, 1983 · Oli Euroopa noortemeister 1973 Jaak Uudmäe · On Eesti kergejõustiklane(kolmikhüppaja ja kaugushüppaja) · Spordiala kergejõustik(kolmikhüpe) · Tulemus . 17,35m · Võitis kulla 1980 Ivar Stukolkin · On Eesti ujuja · Spordiala ujumine(4x200m vabalt teade) · Võitis 1980 kulla ja pronksi · Võitis 1982 MM'il hõbeda Tiit Sokk · On Eesti korvpallur-ja treener · Spordiala korvpall · Võitis 1988 kulla Erika Salumäe · On Eesti endine jalgrattur ja poliitik · Spordiala trekisõit(sprint) · Võitis 1988 ja 1992 kulla Erki Nool · On Eesti kergejõustiklane ja poliitik · Spordiala kergejõustik(kümnevõistlus)
võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Jaak Uudmäe Click to edit Master text styles Second level Third level eesti kergejõustiklane Fourth level Fifth level (kolmikhüppaja ja kau gushüppaja). Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35. Ivar Stukolkin on eesti ujuja. Click to edit Master text styles 1980. aasta Second level Third level Fourth level suveolümpiamängudel Fifth level sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. Tiit Sokk Click to edit Master text styles
● Jalgrattur ● Kahekordne olpümpiavõitja trekisõidus (1988 ja 1992) ● 2001 sai ta Eesti Punase Risti 1. klassi teenetemärgi ● Ta on Elva linna aukodanik ● Hetkel elab välismaal Tiit Sokk ● On sündinud 15. novemberil 1964 ● Korvpallur ● 1988 võitis olümpiamängudel kuldmedali korvpallis ● 1991. aasta meessportlane ● 2005 Eesti Punase Risti 2.klassi teenetemärk ● Kreekas mängis ta kreeka kodakondsuses ja nime Tout Giannopoulos all Ivar Stukolkin ● Sündinud 13. augustil 1960 Tallinnas ● Ujuja ● 1980 võitsi suveolümpiamängudel kuldmedali 4*200 vabaujumises ja pronksmedali 400m vabaujumises ● 1982 sai ta ujumise maailmameistrivõistlustel hõbemedali 4*200 vabaujumises ● 2006 aasta valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks Jaan Talts ● Sündinud 19. mail 1944 Pärnumaal ● Tõstja ● Võitis 1972 kuldmedali olümpiamängudel tõstmises raskekaalus
Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus d Jaak 1980 Moskva Kergejõustik Kolmikhüpe 17.35 Uudmäe Ivar 4x200 m vabalt 1980 Moskva Ujumine Stukolkin teade Mait 1980 Moskva Veepall Riisman 1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall Erika 1988 Sul Jalgrattasport Trekisprint Salumäe 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall Erika 1992 Barcelona Jalgrattasport Trekisprint Salumäe
koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises · Veiko Siimar-1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht, EM võistluste hõbemedal 1962 a. 4x100m kombineeritud teateujumises · Ivar Stukolkin- tuli 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks, parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises) · Raiko Pachel-2000 a. Sydney OM-il rinnuliujumises 100 meetris 32. koht ja 200 meetris 33. koht. 50m rinnuliujumises lühiraja MM-il 1996 7. koht; EM-il 2000 a. 50 meetris 11., 100 meetris 21. ja 200 meetris 17. koht MK etappidel 1997. aastal 2 korral
1968 Svetlana Tsirkova naiskondlik florett 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0-165,0-205,0). 1972 Jüri Tarmak kergejõustik (kõrgushüpe) 223 cm 1976 Aavo Pikkuus meeskondlik maanteesõit 1980 Mait Riisman veepall 1980 Viljar Loor võrkpall 1980 Jaak Uudmäe kolmikhüpe 17.35 m 1980 Ivar Stukolkin ujumine (4 × 200 m vabalt teade) 1988 Tiit Sokk korvpall 1988 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 1992 Erika Salumäe trekisõit (sprint) 2000 Erki Nool kümnevõistlus 8641 punkti 2002 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 37:07.4 2006 Andrus Veerpalu suusatamine (15 km klassika) 38:01.3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7
võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974 1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 19741978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli. Ivar Stukolkin 1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26- kordne Eesti meister (1976 -- 1985). Isiklikud rekordid: 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m) Jaak Uudmäe
Kose Gümnaasium Referaat MICHAEL PHELPS Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12A Kose 2008 ELU Täisnimega Michael Fred Phelps sündis 30.juunil 1985. aastal Baltimore'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming W...
Tsehhoslovakkias toimunud Praha kevade jõuga lõpetada. Paljud meie noorsõdruid saadeti 1980. aastatel ohvriterohkesse Afganistani sõtta. Kokku saadeti Eesti NSVst Nõukogude relvajõududesse 1940. aastate keskpaigast 1980. aastate lõpuni hinnanguliselt 350 000 meest. Eestlased osalesid aktiivselt NSVL koondise koosseisus 1980. aastal Moskvas toimunud suveolümpiamängudel. Nii mitmedki neist saavutasid kõrgeid kohti. Jaak Uudmäe võitis kolmikhüpe tulemusega 17,35m. Ivar Stukolkin saavutas kuldmedali 4x200m vabalt teate ujumises. Mait Riismann võitis kulla veepalli koondises ja Viljar Loor võrkpallis. Metsavendlus Koos okupatsiooni taastumisega algas Eestis vastupanuliikumine, mis oli osa kogu Ida-Euroopas toimunud tosina-aastasest (19441956) Nõukogude-vastasest partisanisõjast. Otsest relvavõitlust pidavaid metsavendi oli Eestis aastail 19441956 kokku 1400015000, ent nõnda suur hulk võitlejaid ei tegutsenud korraga.
Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus 1979 Avati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus 1980 Tallinnas toimus XXII Olümpiamängude purjeregatt, olümpiatule süütas Vaiko Vooremaa. Moskva Olümpiamängude kuldmedali said Jaak Uudmäe kolmikhüppes, Ivar Stukolkin 4x100 vabaujumises, Viljar Loor võrkpallis ja Mait Riismann veepallis. USA-s ilmus Eesti Sport Paguluses Informatsioonikeskuse väljaandel "Sport Bülletääni" esimene number 1981 EKP Keskkomitee ja ENSV Ministrite Nõukogu võtsid vastu määruse "Kehakultuuri ja spordi massilisuse edasise suurendamise kohta vabariigis" 1982 VSÜ "Kalev" reorganiseeriti VSÜ "Trud" vabariiklikuks organisatsiooniks "Kalev". VSÜ "Jõud" reorganiseeriti VSÜ "Urozai" vabariiklikuks organisatsiooniks "Jõud"
Tsirkova 8 Jaan Talts 197 Münchenis Tõstmine(raskekaa) 2 Jüri Tarmak 197 München kergejõustik 2 (kõrgushüpe) Aavo Pikkuus 197 Montréal meeskondlik 6 maanteesõit Mait Riisman 198 veepall 0 Viljar Loor 198 Moskva võrkpall 0 Jaak Uudmäe 198 Moskva kolmikhüpe 0 Ivar Stukolkin 198 Moskva ujumine (4×200m 0 vabalt teade) Tiit Sokk 198 Seoul korvpall 8 Erika Salumäe 198 Calgary trekisõit (sprint) 8 Erika Salumäe 199 Calgary trekisõit (sprint) 2 Erki Nool 200 Sydney kümnevõistlus 0 Andrus Veerpalu 200 Salt Lake suusatamine 2 City (15 km klassika)
Osvald Käpp- vabamaadlus Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus Berliin 1936 Johannes Kotkas- Kreeka-rooma maadlus Helsingi 1952 Ants Antson- kiiruisutamine Innsbruck 1964 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine Mexico 1968 Jüri Tarmak- kergejõustik München 1972 Svetlana Tsirkova (Lozovaja)- vehklemine München 1972 Jaan Talts- tõstmine München 1972 Aavo Pikkuus- jalgrattasport Montreal 1976 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jaak Uudmäe- kergejõustik Moskva 1980 Viljar Loor- võrkpall Moskva 1980 Mait Riismann- veepall Moskva 1980 Tiit Sokk- korvpall Soul 1988 Erika Salumäe- jalgrattasport Soul 1988 'Erika Salumäe- jalgrattasport Barcelona 1992 Erki Nool- kergejõustik Sydney 2000 Andrus Veerpalu- suusatamine Salt Lake City 2002 Johannes Kotkas autasustamispoodiumil (kuldmedal) Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006
Anatoli Krikun, Jaak Lipso ja Priit Tomson (korvpall; pronks) 1972.a München: Jaan Talts (tõstmine; kuld); Jüri Tarmak (kergejõustik; kuld); Svetlana Tsirkova-Lozovaja (vehklemine; kuld); Georgi Zazitski (vehklemine; pronks) 1976.a Montreal: Aavo Pikkuus (jalgrattasport/ maanteesõit; kuld); Raul Arnemann (sõudmine; pronks) 1980.a Moskva: Viljar Loor (võrkpall; kuld); Mait Riismann (veepall; kuld); Jaak Uudmäe (kergejõustik; kuld); Ivar Stukolkin (ujumine; kuld ja pronks); Nikolai Poljakov (purjetamine; hõbe); Jüri Tamm (kergejõustik; pronks) 1988.a Soul: Erika Salumäe (jalgrattasport/ trekisõit; kuld); Tiit Sokk (korvpall; kuld); Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste (purjetamine; hõbe); Jüri Tamm (kergejõustik; pronks) TALV 1964.a Innsbruck: Ants Antson (kiiruisutamine; kuld) 1988.a Calgary: Allar Levandi (kahevõistlus; pronks) V KONTROLLTÖÖ Eesti ajaloo perioodid ja tähtsamad daatumid Eesti ajaloos:
annaabi.ee 
