vaadatuna. Läätsjad ehk S0 galaktikad Klass S0 on peaaegu elliptiline, teda nimetatakse ka läätsekujuliseks galaktikaks. Sellise süsteemi ketas on vaid pisut suurem sfäärilisest osast, spiraalharud puuduvad aga täiesti. Sageli on väga raske eristada S0 ja E tüüpe. S0 galaktikatele on iseloomulik: tsentraalne mõhn, mis on iseloomulik ka elliptilisele galaktikale mõhna ümbritsev ketas, millel on mõhnast lamedam heledusprofiil ning on struktuuritu ja õhukene mõhna ja ketta vahel võib olla lääts, millel on väga lame heledusprofiil ja järsu välisservaga moodustis. Lääts on struktuuritu, kuid võib sisaldada läbivat varba, ning sferoidne (ehk pöördellipsoidne) 4 Spiraalsed galaktikad Spiraalsed galaktikad võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist
maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis -näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud,kas üksikutest mehhanilistest elementidest või on välja kujununenud struktuur agregaadid. Struktuuritu muld: Üksikteraline Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100
2. Säilituspõhikude selles toimub varuainete säilitamine Veesäilituskude kuivade kohtade taimedel Aerenhüüm veetaimedel, taimede lehed on vee peal KATTEKUDE Kaitseb: Ülekuumenemine Liigne jahtumine Vee aurumine Mehhaanilised vigastused Mikroorganismid Epiderm katab kõiki elusaid noori taimeosi. Epiderm tavaliselt üherakukihiline, rakuvaheruumi pole, klorofülli väga vähe, esinevad õhulõhed ja karvad Kutiikula struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile Vahakiht osal taimedel, annab hallika välimuse Kattekarvad kaitsefunktsioon Näärmekarvad kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine Haakekarvad kinnitamine ja levitamine Kõrvekarvad kaitse ülesanne Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Roosi okkad, hobukastani viljade organ.
hübriid Tuntud on ka vasakpoolse keermega heeliks Z DNA BDNA 10 aluspaari ühe täispöörde kohta, ADNA 11; ZDNA 12 BDNA heeliks on seest praktiliselt täidetud, 2 aluse vahe (tõus) 0.34nm vastab lämmastikaluste heterotsüklite van der Waalsi raadiuste summale Nukleiinhapete sekundaarstruktuuri stabiilsus: DNA denaturatsioon G = H TS (heeliks struktuuritu ling) Heeliksit destabiliseerib: Negatiivsete laengute tõukumine (H < 0) Konformatsiooniline entroopia (TS > 0) Heeliksit stabiliseerib: Vesiniksidemed ja van der
Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud. Kattekoed. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda(kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kattekude kaitseb: ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad aga enamasti surnud. Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk.), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.) Emergentsid on epidermi väljakasved. Roosi okkad, kastani viljade ogad.
Lõomatus tingib inimese olu ja tunnetuse rohkeid paradokse, olles imbunud nende kõikidesse struktuuridesse, ning võlub inimese mõistust ja "südant".Tema arvates on ainult südamele antud hoomata lõpmatust, mille ees mõistus satub hämmingusse, tunneb oma piiratust ja sageli satub ka eksitusse. Arvude ruumi, aja ja liikumise lõpmatu jagatavuse idees nägi Pascal geomeetria alust. Ta seletas, et jagamatu on struktuuritu tervik, millel ei ole osi ning seega ka ulatust, kõigel , mis on jagatav on nii struktuur, kui ka ulatus. Ent lõpmatult jagatav tervik koosneb jagamatutest osadest. Ja Pascal küsis, kuidas saab "jagamatu", ulatuselt olematu, muutuda ulatuselt olevaks? Kuidas "eimiski" saab tekitada "millegi"? Ilma jagamatuse ideest lahtiütlemise ja sellest loomulikult tuleneva kõikide geomeetriliste elementide lõpmatu jagatavuse tunnistamiseta pidas ta seda vasturääkivust lahendamatuks
osakeste nakkumine lõikeriista tööpindadele moodustades terakasvaja. Tera kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 1 Tera kasvaja o Töödeldava materjali osakeste tööriista esipinnale kleepumise tulemusel kujunev metalliline moodustis. o Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja rõhkude toimel. o On struktuuritu moodustis 2 kuni 3 korda suurema kõvadusega kui toorik. Tööriista eluea arvutus o Kulumist kasutatakse eelkõige tööriista eluea kriteeriumiks, kuna seda on lihtne määrata. o Taylor´s tööriista eluea valem o Laiendatud Taylor’i valem Erinevad probleemid o Plastne deformatsioon – Teriku plastne deformatsioon, mis viib teratipu murdumiseni.
Väikese subühiku struktuur on tunduvalt paindlikum/liikuvam kui suure subühiku oma. Omab keskset kühmukest. 30S subühiku pea pöörleb võrreldes kehaga ja kogu subühik põõrleb veel lisaks ka suure subühikuga võrreldes Ribosoomi valgud (r-valgud). Valdavalt lühikesed (25 – 300 aminohapet). Valdavalt aluselised (pI = 10.1) (erandiks happeline L7/L12; pI = 4.9). Interakteeruvad rRNA-ga (erandiks L7/L12). Struktuur: globulaarne, globulaarne + struktuuritu, struktuuritu. Globulaarsed osad ribosoomipartikli pinnal. Struktuuritud osad ulatuvad partikli sügavusse. Puuduvad subühikute kokkupuutepinnalt (interface). 16S ja 23S rRNA struktuuri kujunemine & säilitamine. tRNA positsioneerimine ribosoomis. Dekodeerimine. mRNA mobilisatsioon (ingl. recruitment) (S1). mRNA sekundaarstruktuuride lammutamine (ribosoomi helikaasne 11 aktiivsus)
55. Mis on domeen? a) iseseisvalt kokkupakkuv polupeptiidahela osa 56.Millises valgu struktuuri tasandis leidub vajalik informatsioon valgu kokkupakkimiseks. a) primaar 57. Denatureerunud valk ei ole funktsionaalne, sest on kaotanud oma natiivse ruumilise struktuuri ja koos sellega ka oma spetsiifilised omadused. 58. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vahelise vesiniksideme moodustumine 60. Struktuuritu ling on struktuuritu ling on kindla struktuurita polüpeptiidahela osa. 61. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad ei katke 62. Mitu % valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tmga? 50% 63.Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust! Kui me tõstame märkimisväärselt keskkonna temperatuuri, muudame pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks või lisame
kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11. Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel. Õhulõhede kaudu toimub hingamine ja auramine. Õhulõhe koosneb kahest
kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad). 12.Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel. Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel
a)konformatsiooniline entroopia b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vahelise vesiniksideme moodustumine 59. Joonisel on toodud denatureerunud valgu osakaalu sõltuvus temperatu on valgu Tm väärtus ja kuidas te selle leiate? Joonis 7.20. Tm on temperatuur, mille juures 50% molekulidest on denatureerunud. Seega graafikul oleva punkti ykoordinaadiga 0,5, xkoordinaat vastab Tmle 60. Struktuuritu ling on struktuuritu ling on kindla struktuurita polüpeptiidahela osa. 61. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad ei katke 62. Mitu % valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tga? M 50% 63.Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust! Kui me tõstame märkimisväärselt keskkonna temperatuuri, muudame pH äärmiselt happeliseks või aluseliseks või
kobekoeks. Säilituspõhikude - varuainete säilitamine. Kattekoe 3 tüüpi: epiderm(koosneb enamasti ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest, milles kloroplastid puuduvad), korkkude ja korp. ülesanded - kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest paiknemine - rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile; vahad - osal taimedel, annab hallika välimuse trihhoomid - Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid emergentsid - on epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud(roosi okkad, 1
jooni. Erinevus gestalt´i nihkest ilmneb ka selles, et teadlasel ei saa olla mingisugust abiallikat selle üle või selle taga, mida ta oma silmadega ja instrumentidega näeb, samuti ei saa ta ümber lülitada ühelt tajupildilt teisele. Kui pertseptuaalsete ümberlülitustega teaduses kaasnevad paradigma muutused, siis ei saa oodata, et teadlased tunnistaksid neid muutusi otseselt. Normaalteadus viib lõpuks anomaaliate äratundmisele ja kriisideni, mille lõpetab suhteliselt äkiline ja struktuuritu sündmus, mis on sarnane kujumuutusele gestalt -katsetes. SEMINAR 2) Anomaalia – katses tulemus, mis ei ole ette kirjutatud paradigma poolt, teistsuguse tulemuse põhjus selgitatakse välja. Katsetatakse, kuni saab tõestada, kas tuleb teine tulemus – paradigma kohandamine või uue välja arendamine. Avastuse mõistet on sageli lihtsustatult käsitletud. Juhuslik avastus. 3) Kriis 4) Kriisi ületamine, kuidas see käib, millised on eksiarvamused, kuidas
jäävast õhupilust) ja karvad. Epibleemil õhulõhed puuduvad. · Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. · Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel vaigukanalite seintel). · Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. · Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse. · Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad. Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik);
omadused. 57. Millised faktorid soodustavad valgu kokkupakkumist? a) konformatsiooniline entroopia b) polüpetiidahela siseste vesiniksidemete moodustumine c) hüdrofoobne efekt d) polüpeptiidahela ja solvendi vaheliste vesiniksidemete moodustumine 58. Kas valkude termilise denaturatsiooni käigus katkevad ka disulfiid sillad? V: Säilivad puutumatuna ka denatureerunud valgus piirates mingil määral struktuuritu lingu konformatsioonilist vabadust. 59. Mitu protsenti valgumolekulidest on denatureerunud olekus, kui temperatuur on võrdne Tm ga? (võivad olla erinevad arvud) a) 10% b) 25% c) 50% 60. Nimetage kolm valkude denaturatsiooni soodustavat keskkonnatingimust. 1) Konformatsiooniline entroopia 2) Temperatuur (tõstes) 3) pH (muutes happeliseks või aluseliseks) 61. Kui palju võtab aega keskmise valgumolekuli kokkupakkumine? a) 10 sekundit b) 10 minutit c) 10 tundi 62
jäävast õhupilust) ja karvad. Epibleemil õhulõhed puuduvad. Ülesanded Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehaaniliste vigastuste ja mikroorganismide eest. Paiknemine Katab kõiki noori taimeosi (lehed, varred) (paikneb põhikoest ülevalpool). Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees (epiteel vaigukanalite seintel). Kutiikula: struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht: esinevad osadel taimedel, annab taimedele hallika värvuse. Trihhoomid: epidermist väljaulatuvad väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad. Kattekarvad: kaitsefunktsioon (elusad v surnud; ühe- või mitmerakulised; sirged v harunenud); näärmekarvad: kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate juurdemeelitamine (mitmerakulised, esinevad pea ja jalg, näärmevedelik);
Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest: Põllukultuur Veekindlate agregaatide % mullas Rühvelkultuurid 10 - 15 Teravili 15 - 25 Hernes 30 - 35 Kõrrelised heintaimed 50 - 60 Põldhein 70 11. Struktuurse ja struktuuritu mulla tunnused (mullapind, künnikiht, üleminek, alumine kiht) Struktuurne muld: Üksikagregaadid selgesti märgatavad Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne Muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud Ülakiht Eelmise aasta taimejäätmed on lagunenud
Kahel viimasel prevaleerivad erisuunaliselt orienteerunud kollageensete kiudude kimbud. Rakke (fibroblaste ja fibrotsüüte) on seal vähe. * eriomadustega sidekude (vt järgmine punkt). Fibroblastid – noored lamedad rakud, osalevad sidekoe komponentide sünteesil (kollageensed kiud ja rakuvahe põhiaine). Fibrotsüüdid – arenevad fibroblastidest, küpsed piklikud rakud, tsütoplasmahulk on palju väiksem. Põhiaine on rakkude poolt sünteesitud struktuuritu amorfne intertsellulaarsubstants. Sidekoe kiud on: * kollageensed kiud – tugevamad, ei veni, tõmbetugevad.Mood. valk kollageen. Kiud moodustavad kimpe. Peenemad mood. organite mikrostrooma, jämedamad organite kapsli, septid ja trabeekulid. Iga kiud moodustub fibrillist ja fibrillid omakorda mikrofibrillidest. * elastsed kiud – venivad, väike tõmbetugevus. Mood. elastiin. Ei moodusta kimpe. Peenemad kollageensetest. * retikulaarkiud - vähem venivad. Mood. kollageen tüüp III. Mood
2) Kunstlik mullaviljakus kujuneb loodusliku viljakus baasil inimese elutegevuse tulemusena * Mulla mehhaaniline koostis ehk mulla lõimis. * Mulla tahke faasi tihedus De Mineraalmuldadel 2.54 2.63 g cm-3 (Mg m-3 megagramm) Madalsoo turvasmuldadel 1.7 1.9 g cm-3 * Mulla struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuragregaadid Struktuuritu muld: - üksikteraline liivmullad, kui huumussisaldus on väike jne, õhustatus halb, probleemid veega - massiivne väikestest osakestest koosnev; savimulla, mis on kujunenud ebaõigel harimisel, halb õhustatus Meie ülesandeks on põllul luua struktuurne muld! < 0.25 mm mikroagrgaadid, sisaldus ei tohiks olla üle 25% > 0.25 mm makroagregaadid Agronoomiliselt soovitud on ~2 5 mm struktuuragregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja:
lasuvat kihti. Koosneb reeglina 1-2 aastasest varisest. Sellele järgneb purujas, vähehumifitseerunud, pooleldilagunenud varise osistest koosnev O2 kiht ja sellele reeglina mulla mineraalne huumushorisont. Tiheda samblakatte korral võib orgaanilise ja mineraalse huumuskihi vahel olla ka veel hästi lagunenud, fermentatiivne O3 horisont (amorfne, struktuuritu mass, mis läheb järk-järgult üle A-horisondiks). Mineraalne huumushorisont on moder-tüüpi metsahuumuse puhul tavaliselt vähehuumuslik, fulvaatne, happelise huumusega. Mullaprofiilis esineb enamasti leetumise tunnuseid. Enamus orgaanilistest ainetest on akumuleerunud kõduhorisonti, mis viitab pidurdunud lagunemistingimustele. Varise lagundamisel võtavad ka
Moder on omadustelt mulli ja moori vahepealne. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Kõdu laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Kõdu tüsedus on tavaliselt 3...7 cm, mis vastab 2...5 aasta varise hulgale. Moderis on tavaliselt eristatavad kaks või kolm kihti: O1 - värske, veel lagunemata varis; O2 - poollagunenud, värvuselt pruun, varise osised on veel eristatavad; O3 - tumepruun humifitseerunud kiht, amorfne, struktuuritu mass, 24 mis läheb järk-järgult üle A-horisondiks. Varise lagundamisel võtavad ka siin osa mitmed mesofauna esindajad, kuid vihmausse on tunduvalt vähem kui mulli korral. Teistsugune on ka mikrofloora koostis: bakterite asemel on enam esindatud seened. Moor moodustub enamasti okaspuumetsade kehvadel, sageli liigniisketel muldadel jaheda kliimaga aladel. Toorhuumus tekib halbades lagunemistingimustes
profiili (vt. tabel 5). Madal üldskoor näitab, et tegemist on selgepiirilise, konkreetsete eesmärkidega ning suhteliselt lihtsalt määratletavate ülesannetega projektiga. Sellist tüüpi muutus on suhteliselt kergesti saavutatav, kuna tegeleda tuleb teada oleva(te) 10 valdkon(dade)aga. Kõrge üldskoor viitab projektile, mille tulemus on vähem selgepiiriline ja mitte kõigi jaoks üheselt mõistetav. Muutus on suhteliselt ,,pehme," ,,struktuuritu" ja ,,piiritlemata." Oodata on ebakindlust kuidas projekti läbi viia, palju muutusi esialgses plaanis ja poliitilisi kompromisse. Probleeme projektijuhi ja meeskonnaliikmete vahel võib põhjustada erinev arusaam projekti selgepiirilisuse osas. Näiteks võib meeskonnaliikmeile tunduda, et projekt on selge ja konkreetne, kuid projektijuhi hinnangul pigem laialivalguv ja uudne. Sellisel juhul on projektijuhil vaja esmalt selgitada projekti
Moder on omadustelt mulli ja moori vahepealne. Ta on mõõdukalt kohev, seeneniitidega läbi põimumata ja läheb aeglaselt üle mineraalseteks kihtideks. Kõdu laguneb aeglasemalt kui mulli korral. Kõdu tüsedus on tavaliselt 3...7 cm, mis vastab 2...5 aasta varise hulgale. Moderis on tavaliselt eristatavad kaks või kolm kihti: O1 - värske, veel lagunemata varis; O2 - poollagunenud, värvuselt pruun, varise osised on veel eristatavad; O3 - tumepruun humifitseerunud kiht, amorfne, struktuuritu mass, mis läheb järk-järgult üle A-horisondiks. Varise lagundamisel võtavad ka siin osa mitmed mesofauna esindajad, kuid vihmausse on tunduvalt vähem kui mulli korral. Teistsugune on ka mikrofloora koostis: bakterite asemel on enam esindatud seened. Moor moodustub enamasti okaspuumetsade kehvadel, sageli liigniisketel muldadel jaheda kliimaga aladel. Toorhuumus tekib halbades lagunemistingimustes. Tavaliselt vastab orgaanilise aine hulk maapinnal enam kui viie aasta varise hulgale.
annaabi.ee 
