Üldvalgustus Ühtlane lokaliseeritud Kohtvalgustus Statsionaarne Teisaldatav Avariivalgustus Evakutsioonivalgustus Valvevalgustus Lambid Hõõglambid Päevavalguslambid Halogeenlambid LED valgustid Missugused on: Eelised Puudused? Hõõglamp Puudus väike kasutegur Eelis valguspekter loomuliku valguse lähedane Päevavalguslamp Eelis suur kasutegur Puudused - spekter - sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt) - müra - värv - utiliseerimine Halogeenlambid LED valgusti Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks. Valgustus on vajalik koridorides, treppidel,
järjestikune töötlus. Paralleelne üks erinev täht teiste ühesuguste tähtede seast. Leiame erineva tähe ruttu üles. üks erinevus. Seriaalne rahvahulga seest tuttava leidmine mitu tunnust millega erineb teistest 4. Mis on reaalse liikumise ning näiva ja indutseeritud liikumise peamine erinevus? Seletage lahti stroboskoopilise liikumise mehhanism! Näiv ehk strboskoopiline liikumine kus kiiresti toimuvaid ärritusi tõlgendatakse liikumisena. stroboskoopiline liikumine, nim. ka "näiv liikumine" (apparent motion) - nt liikumatud lähestikku asetsevad valgustäpid järjestikku süttides (vahe umb. 40-200 ms) tekitavad liikumise mulje st põhjuseks mitte otsene liikumine võrkkestal vaid avastatakse asukoha muutusi ajas! Sõltub: heledusest, ekspositsiooniajast, sisselülitamiste vaheajast ! optimaalne e. "reaalse liikumise" mulje tekib 60 ms-se asünkroonsuse korral; 60-200 ms
Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või täielikult), Liikumistaju (infot objektide liikumise kohta), Näiv (stroboskoopiline liikumine), Esilekutsutud (vaadelda objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub), Ajutaju (võime eristada sündmute kestust, kiirust ja järgnevust) 5. Isikutaju mehhanismid Tunnuste ülekandmine e stereotüpseerimine- isik asetatakse mingisse katagooriasse ning seejärel omistatakse talle selle katagooria iseloomulikke jooni (blondid on rumalad, noorukid on mässajad)
ning saavad sisendi erinevate esmaste tunnuste kodeerijatelt). Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Kas aferentselt või eferentselt? Silmaliigutused on liikumistaju jaoks probleem, kuna üks ja sama retinaalse liikumise muster võib tekkida nii tegelikust kui silma liikumisest. Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Liikumise järelefekt seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel Illusoorne liikumine tunnuste aistimisviiviste erinevustest tingitud liikumisaisting Stroboskoopiline liikumine järjestikuliselt nihutatud staatiliste stiimulite näiv liikumine Indutseeritud liikumine fooni liikumise omistamine objektile
Valgustugevus, suurus, orientatsioon, värv, tekstuur, müra, funktsioon, otstarve võimaldab üldjuhul objekte identifitseerida. Inimese tunnevad ära keerulisi objekte, mille parimaks näiteks on nägu. Inimesed on näo järgi identifitseeritavad ka siis, kui nende näod on emotsioonide või vananemise tõttu muutunud. · Liikumine ehk objekti asukoha muutus ajas. Liikumistaju aluseks on sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine. Stroboskoopiline liikumine- kui miski on ühel hetkel ühes kohas ja teisel hetkel teises kohas, siis sobiva ruumilise nihke ja ajalise vahe puhul tõlgendab tajusüsteem seda kui objekti liikumist. Seda isegi siis, kui alg- ja lõppasukoha vahel pole objekt olnud nähtav või objekt ise pole päris täpne koopia objektist esimeses asukohas. (Psühholoogia gümnaasiumile, Tartu Ülikooli kirjastus)
Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust · Illusioon - eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine. · Liikumistaju - annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Apertseptsioon
stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas G) Indutseeritud liikuminee. Esilekutsutud liikumine - tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise. H) Stroboskoopiline liikumine ehk “näiv liikumine” - nähtusega on seletatav eksitaju, et jõulutulede v reklaami valgustorudes toimub valgustäpi liikumine. 1 6. Kuidas tajub inimene ruumilisust? Kuidas aitab sellele kaasa nägemise disparaatsus? Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: objekti vormi ja suuruse, objektide vastastikuse asendi,objekti reljeefi ja kauguse,objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub
Tihedus näib muutuvat kauguse suunas (mida kaugemal, seda tihedam). lineaarne perspektiiv - kaugemal asuvad objektid paistavad üksteisele palju ligemal kui lähedal asuvad objektid. kattumine - lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Aluseks on kujutise liikumine silma võrkkestal. Näiv ehk stroboskoopiline liikumine nt kui üksteise kõrval asetsevaid prine kordamööda sisse lülitadam siis näib nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt. Esile kutsutud ehk industreeritud liikumine kui vaadelda liikumatut objekti vaadeldaval tasutal , siis tundub, et see objekt liigub. Ajataju - selle kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. TÄHELEPANU
Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused on maht, jaotuvus, koondamine, püsivus ja ümberlülitatavus. Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik.
kujutise vasaku ja parema silma võrkkestale. 10. Liikumistaju: tegeliku liikumise tuvastamise mehhanismid; liikumise füsioloogilised detektorid. 11. Kuidas osalevad silmaliigutused liikumise tajumisel ja milles seisneb silmaliigutuste kompenseerimine? 12. Kuidas/miks tekib näiline liikumine ja indutseeritud liikumine? näiline liikumine (e stroboskoopiline liikumine)-- tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad algul ühes ja kindla ajavahemiku (30-200 ms) järel teises asendis/asukohas (nt film) indutseeritud liikumine -- tõestab, et me mitte ainult ei tuvasta liikumist, vaid ka tõlgendame seda. so tajutav liikumatu stiimuli liikumine, mille põhjustab ümbritseva raami või lähedalasuvate objektide liikumine. 13. Bioloogilise liikumise iseärasus ja avastamine. 14
asetsevaid objekte. Kolme viimast sügavustunnust tajume samaväärselt ka ühe silmaga, ruumitajuks pole ilmtingimata vaja kahte silma. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse vaateakendel) ja esilekutsutud e indutseeritud liikumine (nt kui vaadelda liikumatut objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub ütleme vastavalt oma tajule, et päike läks pilve taha). Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta
Kas ohutusvärvid paistavad töökoha tehisvalguses välja? Kas töötajad näevad vilkuvat valgust? Kas töökoha tehisvalguses paistab tavapärasel režiimil pöörlev masin liikumatuna (st valgusel on stroboskoopiline mõju)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust tööülesande täitmise kohas ja selle ümbruses. Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust liikumisaladel, koridorides, treppidel jm. Järgige valgustuse projekteerija antud hooldusjuhiseid, sealhulgas lampide vahetamise sagedust, ruumide puhastamise sagedust ja puhastamisemeetodeid.
lähedal jne). Kiiruse tajumine 1.liikumise tuvastajad -- aju nägemissüsteemi rakud, mis on tundlikud kujutise liikumise suhtes teatud suunas üle silma võrkkesta. Enamasti tajutakse neid nihkeid kiirusena, mis lähedal on suurem ja kaugemal väiksem (lähedased objektid liiguvad vaatajale kiiresti vastu, kauged aeglaselt kaasa (nt Kuu)). liikumine silma võrkkestal ei pea olema aga tingitud stiimulite liikumisest: ● näiline liikumine (e stroboskoopiline liikumine)-- tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad algul ühes ja kindla ajavahemiku (30-200 ms) järel teises asendis/asukohas (nt film) ● silmaliigutused -- kujutis võrkkestal muutub, kuid aju võtab silmade asendi muutumisest tingitud nihkeid arvesse. (nullimise teooria) Liikumistaju aluseks on hoopis sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine. indutseeritud liikumine -- tõestab, et me mitte ainult ei tuvasta liikumist, vaid ka tõlgendame seda
Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Isikutaju mehhanisme: Tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Samastamine ehk identifitseerimine. Kaasaelamine ehk empaatia. Ülekandmine ehk projitseerimine. Oreooliefekt. Ruumitaju aitab maailma tajuda kolmemõõtmelisena Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt. Areng lõppeb 9. eluaastal. Kuulmistaju areng aeglasem kui nägemistaju, seotud kõnevõime arenguga. Rütmitaju on
kasvamisega väheneb takistus) 1 luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd⋅str). Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale. Kaudset pimestamist tähendatakse arvutustehnika korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2) Stroboskoopiline efekt esineb päevavalguslampide korral, kui võib täheldada valgusvoo kõikumist. Töötaja võib selle tõttu näha liikuvat eset seisvana, mis omakorda võib põhjustada töötaja vale liigutuse ja õnnetusjuhtumi Steradiaan on ruuminurk, mis hõlmab raadiuse ruuduga võrdset sfääri pinda; seega on sfääri ruuminurkade summa 4? steradiaani. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkusega vahemikus 380...700 nanomeetrit.
Lambid Hõõglambid Päevavalguslambid Halogeenlambid LED valgustid Hõõglamp Puudus väike kasutegur Eelis valguspekter loomuliku valguse lähedane Päevavalguslamp Eelis suur kasutegur Puudused - spekter - sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt) - müra - värv - utiliseerimine Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks.
silmi koormata? Kas töökoha tehisvalguses paistab esemete ja naha värv normaalsena? Kas ohutusvärvid paistavad töökoha tehisvalguses välja? Kas töötajad näevad vilkuvat valgust? Kas töökoha tehisvalguses paistab tavapärasel reziimil pöörlev masin liikumatuna (st valgusel on stroboskoopiline mõju)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust tööülesande täitmise kohas ja selle ümbruses. Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust liikumisaladel, koridorides, treppidel jm. Järgige valgustuse projekteerija antud hooldusjuhiseid, sealhulgas lampide vahetamise sagedust, ruumide puhastamise sagedust ja puhastamisemeetodeid.
silmi koormata? Kas töökoha tehisvalguses paistab esemete ja naha värv normaalsena? Kas ohutusvärvid paistavad töökoha tehisvalguses välja? Kas töötajad näevad vilkuvat valgust? Kas töökoha tehisvalguses paistab tavapärasel reziimil pöörlev masin liikumatuna (st valgusel on stroboskoopiline mõju)? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust tööülesande täitmise kohas ja selle ümbruses. Mõõtke regulaarselt valgustust ja selle ühtlust liikumisaladel, koridorides, treppidel jm. Järgige valgustuse projekteerija antud hooldusjuhiseid, sealhulgas lampide vahetamise sagedust, ruumide puhastamise sagedust ja puhastamisemeetodeid.
hulgast maha. Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? - Liikumise järelefekt – seisva stiimuli näiv liikumine liikumisele adapteerumise järel - Illusoorne liikumine – tunnuste aistmisviiviste erinevustest tngitud liikumisaisting. Harilikult ajalised nihked tajusüsteemis tekitavad liikumisaistingu. Info tugevama kontrastiga servaest jõuab ajju kergemini kui heledama kontrastiga servadest. Nägemine tõlgendab seda liikumisena - Stroboskoopiline liikumine – järjestikuliselt nihutatus staatiliste stiimulite näiv liikumine - Indutseeritud liikumine – fooni liikumise omistamine objektile - Tavaline liikumine tekib samamoodi nagu nihkest tajusüsteemis. Ühest vaateväljast jõuab teave varem ajju kui teisest. 2 signaali jõuavad ühte punkti 2 eri kohast korraga. Liikumist tuvastavad rakud reageerivad kui ajaline nihe on kahes nägemisväljas. Nii järeldame et on liikumine. Otsene taju ja kehastustunnetus
vastuseid ajukoore piirkonnas. Kontekst mõjutab keskuse aktivseerimist, isegi kui stiimul puudub- kontekst võib luua illusioone. Kui objekti pole, aga inimene eeldab midagi, siis võib tekitada. Ülerahvastuse efekt- täpp ja K, täpp ja AAVIKSOO. Ei taju K-d mis on teistega ümbritsetud. Liikumistaju- * reaalse liikumise taju (jälgimine, möödumine, Reichardt) · näiv liikumine: stroboskoopiline liikumine, indutseeritud liikumine (paigalseisev näib liikuvat, kui ümbritsev foon näib liikuvat, siis seesmine paistab vastassuunas liikuvat), autokineetiline l, liikumine järelefekt. sellel põhineb kinamatoloogia · Suhteline liikumine · Vestibulaar- ja kinesteetilised aistingud 14 · Kiirustaju · Optiline voog
Maskeerimist saab esile kutsuda mitmel moel (pattern-,metakontrast,shine-trough) Objektitaju kontekstitundlikkus ilmeb ka ajuprotsessides:konteksti alusel eeldatavast objektist erinev objekt hakkab esile kutsuma vastuseid ajukoore piirkonas,mis tavaliselt vastutab eeldatava objekti tunnuste kodeeerimise eest Ülerahvastusefekt Liikumistaju: · Reaalse liikumise taju (jälgimine,möödumine,Reichardt) · Näiv liikumine:stroboskoopiline liikumine,indutseeritud liikumine,autokineetiline liikumine,liikumise järelefekt · Suhteline liikumine · Vestibulaar-ja kinesteetilised aistingud · Kiirustaju · Optiline voog Gunnar Johansson: Bioliikumine Tajuja tuletab struktuuri ja objekti kategooria fragmentide liikumisest,kuid ei ole võimeline seda tegema siis,kui samad fragmendid on staatilised Taju konstantsus:
2.3. Liikumistaju Enamus muutusi visuaalses tajupildis seostub liikumistajuga. Liikumistaju "põhjuste" otsimine on viinud äärmuslike olude leidmisele ja põhjendamisele, mil liikumist füüsiliselt pole, kuid subjektiivselt seda siiski © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 27 tajutakse. Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust punktvalgusallikat lülitatakse sisse ja välja 30 - 200 ms ajavahemiku sees. Indutseeritud liikumine on suurema pinna liikumisest tekkiv mulje sellele pinnale projitseeritud objekti (nt. pilguga fikseeritava punkti) liikumisest vastassuunas. Samuti tekib liikuvate ribade projitseerimisel seisvale pinnale mulje sellel pinnal oleva fikseeritava punkti liikumisest vastassuunas. Viimasel juhul
annaabi.ee 
