Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Statistika kodune ülesanne Prax2a-diagrammid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diagrammi, 50000, kujut, axis, forma, ioon, serie, tulp, skaalat, lint, format, teljel, aknas, series, diagrammil, korrelatsioon, telg, koosta, diagrammid, radar, piktogramm, arud, rahvastik, bingo, sulgemishind, histogramm, tootmisvarud, miini, 40000, intervall, jaotised, aktsia, rahvastikupüramiid, sektor, banaanid, 4500, 3500, vertikaalskaala, scaleDiagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus, seejärel vajuta alla Ctrl klahv, märgista andmed F veerus, vali Insert menüüst käsud Insert Pie or Doughnut Chart-Pie. Sisesta pealkiri. Kustuta legend. Diagrammile väärtuste ja andmesiltide lisamiseks ning % näitamiseks klõpsa diagrammi parema kõrval olevat + märki ja vali Data Label-More Options. Märgista Category Name, eemalda märgistus Value eest, märgista Percentage ning vali Label Position-Outside End. NB! Varasemates versioonides vali siin ja edaspidi + märgi asemel käsud Table Tools menüü Layout sakilt. Muuda vajadusel hiirega tekstikastide asetust nii, et nendes olevaid andmeid oleks lihtsam jälgida. Office'I tugi diagrammiliikide kohta
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * 8 = 584 65 - 65 = 82 +
PRINTERITE MÜÜK NOVEMBRIS Mudel Hind Kogus Summa 2 30000 CANON BJ-30 3 894 7 27258 25000 CANON BJ-31 5 074 4 20296 CANON BJ-32 3 490 6 20940 20000 CANON BJ-33 4 290 2 8580 Axis Title CANON BJ-34 5 890 3 17670 15000 CANON BJ-35 7 790 4 31160 CANON BJ-36 5 890 4 23560 10000 Summa kokku 149464 Käibemaks 29 893 5000 Kokku 179 357 0
(kogu kirje). 4. Kehtestage kontroll (valideerimine) sisestatavate arvete andmetele Veerus Klient valida klient filtriga väljastatud nimekirjast. Veerus Kogus kontrollida, et sisestatud oleks nullist suurem täisarv, kirjeldage ka veateade. 5. Liigendtabel ja -diagramm (Pivot Table & Pivot Chart) Lehel Kõneeristus asuvate andmete põhjal looge liigendtabel ja -diagramm. Diagrammi väärtuste teljele määrake samm 250. Võrrelge näidisega. Hind_EEK Kogus Summa soodustusega Summa kokku Soodustus 57,00 kr 4 228,00 kr 228,00 kr 0% 221,00 kr 1 221,00 kr 221,00 kr 0% 2 703,00 kr 2 5 406,00 kr 5 406,00 kr 0%
1,5 1 Juku Miku Järgnevate sammudega saad standarddiagrammist ülalnäidatud diagrammi! Tee nii, et Y telje esimene number oleks 1 ja viimane number 6, samm aga 0,5. Tee diagrammi nii palju kõrgemaks, et numbrid oleksid kenasti nähtaval. Tee kõik nimede tulbad eri värvi. Muuda teljejooned punasteks paksemateks kriipsjoonteks. Pane diagrammi pealkiri vasakusse nurka ja legend alla paremasse nurka. Lisa õdede/vendade arv tulpade peale ja kirjuta / asemel ja. Muuda diagrammiala taust helesiniseks. Tee nii, et nimed oleksid kirjutatud alt üles.
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali 500 40 50 93,66
Diagrammid. Üldine (2) Sektordiagramm - Pie 23% Liha Piim Jahu45% 32% gum), mida käsitletakse ühe suuruse järjestikuste jahu. e tabeli ridade või veergude väärtusi. de (reaseeriad) või veergude (veeruseeriad) päised. (argumendid) või märgendid. Näitel on ga. Page 4 Diagrammi Diagrammi pealkiri piirkond Tulpdiagramm - Column Nivoojooned Graafikapiirkond Legend 450 400 390 340 Vertikaal Tuh. EEK 350 302 Liha
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 Max
Insert menüüst menüüst 0.16666667 11.3 käsud Insert Stock, Surface or Radar Chart-Radar. käsud Insert Stock, Surface or Radar Chart-Radar. 0.25 11.4 Diagrammi Diagrammi skaala skaala muutmiseks muutmiseks klõpsa klõpsa skaalal skaalal hiire
Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja makrosid ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
4 20 80 5 12 60 6 9 54 KOKKU 90 311 Kaalutud aritmeetiline keskmine 3,46 NÄIDE Standardhälve Uuri millistest etappidest koosneb standardhälbe leidmine. Kasutades allpool toodud nooltega nuppu, muuda numbreid ja vaata, kuidas muutub standardhälve. Jälgi ka illustreerivat diagrammi. Püüa sõnastada, millal on standardhälve suurem, millal väiksem. arvud vahed vahede ruudud 30 10 100 N 25 5 25 ( x i -x )2 20 0 0 i=1
Joonis 10 Joonis 9 NÄIDE 2.2. Funksiooni analüütiline kuju Tabelis on toodud müüja palga sõltuvus poe läbimüügist. Tegemist on funktsionaalse Läbimüük x Palk y sõltuvusega. Selle sõltvuse võib kirja panna ka kujul y ' 1500 % 0,05 x . 50000 4000 Viimast nimetatakse funktsiooni analüütiliseks esituseks. 60000 4500 70000 5000 Funktsiooni esitusviisid 80000 5500 < tabeli abil 90000 6000
kategooria sageduse absoluutarvud vaid proportsioonid. Seetõttu on mõistlik sagedustabel järjestada kategooriate suuruse järgi ning välja arvutada ka protsendid: Kooli jõudmiseks kasutatavad transpordivahendid Tänapäeval, kus andmete käsitlemisel kasutatakse üha laiemalt arvuteid, hakkavad eelpool mainitud tabelid aga tasapisi kasutusest kõrvale jääma, sest arvuti võimaldab ühe sammuga lisaks proportsioonide väljaarvutamisele koostada ka diagrammi, mis neid proportsioone illustreerib. Koostame TULPDIAGRAMMI, kus iga tulba kõrgus on proportsionaalne vastavasse kategooriasse kuuluvate õpilaste arvuga: Kategoriaalsete andmete proportsioonide illustreerimiseks kasutatakse ka SEKTORDIAGRAMMI. Siin on ring jagatud sektoriteks nii, et iga sektori suurus on proportsionaalne antud kategooria sagedusega. Tulpdiagramm on ülevaatlikum juhul, kui me tahame võrrelda erinevate kategooriate sagedusi
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: · ÜLDPINDALA · KASULIK P
menüüst 4:00 11.3 käsud käsud Insert Stock, Surface or Radar Insert Stock, Surface or Radar Chart-Radar. Chart-Radar. 6:00 11.4 Diagrammi Diagrammi skaala skaala muutmiseks muutmiseks klõpsaklõpsa skaalal skaalal hiire hiire 8:00 11.3 paremat paremat klahvi
3. Vajutada alla hiire vasakpoolne nupp ja lohistada (vedad hind 2000 üle lahtrite, kuhu on vaja kopeerida valemid. a b pind maks Valemite kopeerimine topeltklõpsuga (ainult tulpa 5 4 ### ### NB! Kui tulpade kõrval, kus toimub koperimine, on täidetu 6 3 tulp, siis valemite kopeerimiseks täidetud tulba lõpun 4 3 1. Valida lahtrid, kus asuvad kopeeritavad valemid 2. Teha topeltklõps valitud lahtrite paljundamispidemel. 8 5 7 3 NB! Korraga saab kopeerida valemid mitmes kõrvuti olevas v 5 5 Proovige paljundada valemeid topeltklõpsuga Vaadake kuidas käituvad ja töötavad lahtrite (hind) ja tulpade (a, b, pind)
.................................................79 Diagrammide loomine..................................................................................................................79 Kuidas töölehe andmeid diagrammil kujutatakse ....................................................................79 Diagrammiriistad ...................................................................................................................... 80 Diagrammi vaate muutmine......................................................................................................80 Diagrammitiitlite lisamine.......................................................................................................... 80 Diagrammi kohandamine..........................................................................................................81 Üksikute tulpade vormindamine............................................................................
959994 1.172248 -0.902505 -2.756294 hy -0.02122 -0.015613 -0.006183 0.00476 0.014538 Valem funktsiooni z(x, y) väärtuste -4.04596 -2.976865 -1.178929 0.907649 2.772004 arvutamiseks teha tabeli esimesse -4.350864 -3.201201 -1.267773 0.97605 2.980902 lahtrisse, kasutades sega-aadresse ja -0.655603 -0.482368 -0.191032 0.147075 0.449173 paljundada teistesse lahtritesse Diagrammi tüübiks valida Surface z=asin(x)cos(y) 4.5 5 5.5 6 6.5 7 7 8 9 10 11 12 13 14 5.5 6 6.5 7 7 8 9 10 11 12 13 14 ntud kahemuutuja funktsiooni bel ja graafik ed e x ja y piirväärtused ja ay, by rv mõlemas suunas y. sel leida sammud - ax) / nx ja hy = (by - ay) / ny orid x ja y, mis sisaldavad muutujate väärtusi tides xi = xi-1 + hx, y0 = ay, yi = yi-1 +
Ridade ja veergude vahetamine : Akt. By Row ja By Column Nupud : Data Table tabel lisatakse graafiku alla . N! Oluline on täpne info . 44 Chart Type graafikuliigid Joondiagramm muutused ajas Sektordiagramm osalus Diagrammi täiendamine : 1x klõpsa paremklõps tühjal alal Chart Option Chart Option sakid : · Titles pealkiri, telgede nimetused · Axis x/y-telgedel skaala automaatkuvamine · Gridlines abijoonestik · Legend lipiku asukoht · Data lables väärtused, % · Data Table andmetabel 45 46
2. Kui tooteühiku turuhind on 32 krooni, siis on firmal mõistlik toota: a) 8 ühikut ja saab kasumit 16 krooni; b) 5 ühikut ja saab kahjumit 10 krooni; c) 7 ühikut ja saab kasumit 41,50 krooni; d) lõpetab lühiperioodil tegevuse. 3. Kui tooteühiku turuhind on 28 krooni, siis on firmal mõistlik toota: a) 4 ühikut ja saab kahjumit 17,40 krooni; b) 7 ühikut ja saab kahjumit 14 krooni; c) lõpetab lühiperioodil tegevuse; d) 6 ühikut ja saab kahjumit 23,80 krooni. 4. Milline tabeli 2 tulp (A või B) tähistab firma lühiperioodi pakkumiskõverat Tabel 2 AB Hind Kogus Hind Kogus 50 12 50 11 42 11 42 10 36 9 36 9 32 8 32 8 20 6 20 6 13 5 13 0 5. Oletame, et turul on 1000 identsete kuludega firmat ja turunõudlus oleks järgmine: tabel seal seminari all Seega tasakaaluhind on: a) 32 krooni; b) 42 krooni; c) 36 krooni; d) 20 krooni. 22. Oletame, et harus on 1000 firmat. Kõigis neis on piirkulu 2 krooni, kui igaüks neist
Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks .......................................................................... 25 7 Push/Pull .....................................................................
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri.................................................................................................... 14 4.3.Väärtusreegel............................
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vastavalt erinevate eriala omap�
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
Statistilise testi valik sõltus võrreldavate gruppide arvust, uuritavate andmete tuubist (kvalitatiivsed, kvantitatiivsed), jaotusest (kvantitatiivsete tunnuste puhul normaaljaotus/mittenormaaljaotus, kvalitatiivsete tunnuste puhul valimi suurus) ja 17 omavahelisest sõltuvusest (sõltumatud mõõtmised, korduvad mõõtmised uhel isikul sõltuvad mõõtmised). Joonistes kasutati histogrammi ja karp-vurrud diagrammi. Histogramm ehk astmikdiagramm annab ülevaate statistiliste andmete jaotumisest sagedusest. Histogrammi korral on tunnuste väärtused enamasti kujutatud rõhtteljel ja andmete sagedused püstteljel. (Arvdiagrammid kodulehekülg) Karp-vurrud diagramm näitab andmete jaotust kvartiilide lõikes, esitades arvkarakteristikutest keskväärtuse ehk mediaani, ülemise ja alumise kvartiili, võõrväärtused, andmete suurima ja väikseima väärtuse. (vt joonis 6
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukatest vastuhakkudest. Esimene Serbia ülest
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
annaabi.ee 
