Sisukord Lähteülesanne................................................................................................................ 2 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 4 Lähteülesanne Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsimise ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides Lähteandmed: variant 4 d) Teras 30, paksusega s=5mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm Teras 30 tõmbetugevuse Rm leian lektori poolt antud materjalist [1: 15] Rm=500 (MPa) Stantsimise arvutusliku lõikejõu leian valemiga: P=L*s*ϭl Kõigepealt leian ristküliku ümbermõõdu P=2*(30+70)=200 P-ümbermõõt Sellel stantsimisel kasutan aeglasemaid kiirusi ϭl=(0,65...0,75)Rm (MPa) ϭl=0,75*500=375 N/mm2
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastants...
docstxt/14816406908047.txt
nagu vardad, rõngad ning nt astmelised torud. Seadme toodangu täpsus on suur ning samuti ka tootlikkus. Horisontaalstantsimismasinaga kaasnes ka stantsi tüübi valik, mille määras masin. Horisontaalstantsimismasinat kasutades valitakse kinnine stantsi tüüp. Kinnine stantsi tüüp määrab soodsa lahutuspinna, sest konkreetset detaili ,,pooleks lõigata" ei ole suurt mõtet. Lahtise stantsimise puhul oleks pidanud lahutuspinna detaili keskele määrama, et oleks võimalik kontrollida, kas stantsi pooled on nihkes. Kinnise stantsimise puhul ei moodustu ka väliskraati. Otsustasin stantsimiskalded lisada vaid detaili sisepinnale, sest matriitsidest detaili eemdalamine, ei tohiks probleeme valmistada. Detaili sisemuses on ava, millest enamiku saab stantsimise teel, sest esimene diameeter on 40 mm, mis ületab 30 mm piirangut
Töö teostaja valib kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks, lähtudes detailist, mille põhjal valitakse sobiv stantsimisviis, tööriistad ja seadmed. Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhiskeem. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega. Lähtejoonis Stantsimisviis: Valisin kinnise stantsimise vertikaalsel väntpressil. Väntpressi puhul on toorikute täpsus kõrge ning metalli säästmiseks on võimalik kasutada ka võiksemaid stantsimiskalded kuna on olemas väljatõukajad. Väntpressi iseloomustab töö kvaliteedi olemasolu. Kuna vastaval detailil pole vaja jätta kraadisoont, võib kasutada kinnist stantsimist. Seetõttu on ka metallikulu minimaalne. Vastav detail on ka telgsümmeetriline, mis on kinnise stantsimise üheks eelduseks. Väntpress-stants Joonis: Lõppvagu:
Kodutöö nr. 2 Üliõpilane: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 17.05.2012 Tallinn 2012 Lugemispea neodüümmagneti kinnitus Funktsiooniks on hoida kindla koha peal lugemispea töötamiseks vajalikku neodüümmagnetit. Materjaliks on teras, sobib tähistusega C45. Keemiline koostis kaalu %: 0.42-0.50% C, <0.40% Si, 0.50-0.80% Mn, <0.045% S, <0.045% P, 0.40% Ni, <0.40% Cr, <0.10% Mo, Cr+Mo+Ni<=063 Valmistatud on detail stantsimise teel lehtmaterjalist ning puuritud vajalikud augud. Hiljem töödeldud materjali pinda (kuulpritsiga), seejärel liimitud neodüümmagnet omale kohale. C45 teras - Omadused Tõmbetugevus 600-800 MPa Voolavuspiir 340-400 MPa Pikenemine 16 % Soojusjuhtivus 46 W / mK Erisoojus 500 J / kg.K Sulamistemp 1540 ° C Tihedus 7850 kg / m 3 2. osa Detaili konstruktsioon on üsnagi lihtne kaks painutust, paar auku ja ei ole keeruline kuju.
Hinnatud töö: tulemus 65 punkti 100st. Hinde võttis alla: eralduspind (-5%); töötlusvarud (-10%); nurkade ümardamine (-10%); lõppvao eskiis (-10%) Lähtejoonis Stantsimisviis ...valisin kinnise stantsimise väntpressil. Väntpressi puhul on toorikute täpsus kõrge ning metalli säästimeks on võimalik kasutada ka väiksemaid stantsimiskallakuid kuna on olemas väljatõoukajad. Väntpressi iseloomustab töö kvaliteedi olemasolu. Väntpresse kasutatakse kõrge kvaliteedi ning suure täpsuse saamise eesmärgil, ning sealjuures on oluline ka väike metallikulu. Samas kui võrrelda väntpressi vasaraga, siis vänt- presside puhul on kvaliteed parem, automatiseeritus ja tootlikkus on kõrgemad
Saadavad stantsised on mõõtmete täpsuselt väga täpsed, mis tõttu on stantsimiskalded oluliselt väiksemad või puuduvad üldse. Samuti puuduvad sidepinnad. Horisontaalstantsmasina põhimõtteskeem 1. Elektrimootor 9. Pealiugur 2. Kiilrihmülekanne 10. Ekstsentrik 3. Hooratas 11. Keps ja kangsüsteem 4. Sidur 12. Külgliugur 5. Ajamivõll 13. Matriitsipool 6. Hammasrattad 14. Matriitsipool 7. Väntvõll 15. Tempel 8. Keps Stantsimise joonis Deformeerimiskalle Stantsise lõppvagu Lõiketöötlust vajavad detaili osad 6 ava Ø6mm Ø12mm Süvend 10mm M6 ava Süvendit ei ole võimalik valmistada stantsimise teel, mistõttu kasutatakse sisetreitera, et teha detaili sisse süvend läbimõõduga 10mm. Ülejäänud avad puuritakse puuriga.
Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLEMINE Üliõpilane: Rühm: matb24 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 04.04.2010 Detaili joonis 2. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrreldes
stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Puudusteks on aga pressi märgatavalt suurem hind stantsimisvasaratega võrreldes. Täpsete lähtetoorikute kasutamise tõttu on saadavad stantsised kallimad lahtise stantsimise teel valmistatuist. Samuti deformeerimisjõudu ei saa reguleerida mistõttu ei ole võimalikud mitmed vasaratel toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Kinnise stantsi kasutamisel saadud stantsised on suurema täpsusega nii mõõtmete kui ka kuju osas võrreldes lahtises stantsises valmistatud stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute
2) Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3) Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhislõmed (detailid) ja anda seadme töö lühikirjeldus. 4) Töötada välja ja vormistada stantsise (kuumvormstantsimise teel valmistatud tooriku) joonis. 5) Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1) Detaili joonis 2) Stantsimisviis. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrreldes vasaratega on pressi eelisteks paremad automatiseerimisvõimalused ja
Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Vä...
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel
Question 1 Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone nimetatakse ? Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse järgmiselt: 1.etteande tsoon 2.sulatamise tsoon 3.sulami pumpamise tsoon Question 2 Millised on peamised protsessi parameetrid lehtstantsimisel? Lehtstantsimisel eristatakse nelja peamist protsessi parameetrit: Templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Question 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet. Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press
4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur), d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe, mis toetuvad plokikaanes asetsevatele pukslaagritele. Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. Nukkvõlli käitamiseks kasutatakse: a) hammasülekannet,
soojusjuhtivusega ja madala kuumutustugevusega (kuni 100º C). Muude lisanditega alumiiniumsulamid : Kuumustugevad Al sulamid on mõeldud tööks kuni 350º C. Kasutatakse näit lennukimootorite kolbide valmistamiseks. Mehaanilised omadused sõltuvad termotöötlusest ning valmistusviisist. Alumiiniumi laagrisulamid: Al- Sn- Cu, Al- Ni, Al - Sb- Cu jt), kasutatakse mono- ja bimetalsete valatud liugelaagrite ja valtsitud leht- ning ribamaterjalist stantsimise teel valmistatud laagriliudade tarvis. Võrreldes babiitidega on alumiiniumi laagrisulamid odavamad, kergemad, suurema tugevuse, parema soojusjuhtivuse ja korrosioonikindlusega ning tehnoloogilisemad. Puuduseks on suur joonpaisumistegur. Puudub külmhapruse nähtus, mistõttu saab kasutada kuni - 163C. Madalam tõmbetugevus, nt. puhtal Al 50 N/mm2, kuid termotöödeldud Zn-Mg-Cu legeeritud sulamitel kuni 700 N/mm2. Väike elastsus, kõrge plastsus. Väsimustugevus problemaatiline.
J = = 64,289 kgm2. 2 22,3 2 0,206 2 Hooratta inertsimoment peaks seega olema J hr = J - J 1 - J m = 64,289 - 3,9 -1,9 = 58,489 kgm2. Ülesanne 6.18 Stants on ette nähtud maksimaalselt h = 12,5 mm paksu teraslehte kuni 50 mm läbimõõduga aukude stantsimiseks. Ekstsentriku pöörlemissagedus ht = 3,33 s-1. Stantsi käik h1 = 100 mm. Ülekandearv elektrimootorilt ekstsentrikule i = 7,2. Stantsimise algul on ekstsentriku pöördenurk horisontaali suhtes = 30° (joonis 6.15). Laida mootori võimsus ja hooratta inertsimoment, kui materjali lõiketugevus on = 420 MPa. Pingi kasutegur t = 0,8. Materjali läbimiseks peab ekstsentrik pöörduma nurga võrra. h1 h= [ sin ( + ) - sin ] , 2 h1 100 h+ sin 12,5 + sin 30
Tuulest ja jäätumisest tulenev koormus mõjub valmistatakse väikese süsiniksisaldusega vaja pikemat trossi; FV=7104A (N). väljas töötavatele seadmetele. Seisuolukorras termotöötlemata terasest kas stantsimise või · suurema plokkide arvu tõttu väheneb seadme kasutegur ja suureneb ühtlasi vajalik võimsus; · suureneb trossi deformatsioonide arv ja seetõttu väheneb trossi ressurss.
kasv. Vedelfaaspaagutus: 2 või enamkomponentses süsteemis kergsulav komponent on mingis paagutusstaadiumis sulas olekus. Esimeses staadiumis mood vedelfaas, mis täidab osakeste vahelised tühikud. Teises staadiumis toimub väikeste osakeste lahustumine vedelfaasis ja sadestumine suurematele tardosakestele, mis toimivad kristalliseerumiskeskmetena. Kolmandas staadiumis toimub tahkete osakeste kokkukasvamine. 39. Valtside kalibreerimine? 40. Stantsimise protsessi parameetrid- templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, lõtk matriitsi ja templivahel, määrimine. 41. Pulbrite kahepoolne pressimine- pulber puistatakse matriitsi õõnde ja pressitakse ülemise templiga kokku (alumine tempel liigub ülemisele vastu) 42. Deformatsiooniaste mõjutab? Plastsust ja tugevust 43. Hüdrostaat pressimise olemus- elastsesse kesta asetatud pulbri allutamises igakülgsele survele vedeliku abil. 44
................................................17 ÜLESANNE NR. 5 ....................................................................................................................21 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.................................................................................................25 Tallinn 2017 1 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajlik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; x) roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=5 mm ava läbimõõduga d=40mm aa) messing Л62 paksusega s=3mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 30x80mm y) teras 30, paksusega s=6mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x40 mm; Valem: 𝑃1 = 𝐿 × 𝑠 × 𝜎1, kus
Rullimismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumisega. Lõikurina kasutatakse kas tigufreesi, hammaslattlõikurit või hambatõukurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb lõikuri lõikeservade pideval asendi muutumisel. 19. Lehtstantsimine Lehtstantsimist kasutatakse sobivate mõõtmetega detaili väljalõikamiseks suurtest lehtedest. Selleks kasutatakse templit ja matriitsi. Peamised protsessi parameetrid on: templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Eraldusoperatsioon Tükeldamine on tooriku jaotamine kaheks või enamaks tooteks lahtist kontuuri mööda. Väljalõikamine on tooriku osa täielik eraldamine kinnist kontuuri mööda. Kujumuute operatsioonid- painutamine, sügavtõmbamine, ohendusega sügavtõmbamine, ahendamine ja avardamine, ääristamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine ja ribitamine, rotatsioonvormimine, ohendusega rotatsioonvormimine, õgvendamine. 20
(sele 3.5). Valgevask on vase ja tsingi sulam, kus tsingi sisaldus võib olla kuni 55%. EN1652 alusel margitähised CuZn5, ..10,..15,……CuZn40 Tsingilisandi suurendamine muudab valgevase kõvemaks ja värvilt heledamaks. Valgevask on oksüdeerumisele vastupidavam kui puhas vask. Kõva valgevase tõmbetugevus ulatub 880 MPa-ni, lõõmutatud valgevasel on see 320...350 MPa. Kuni 20% tsingilisandiga sulamit nimetatakse tombakuks. Alla 39% tsinki sisaldavat -valgevaske saab töödelda stantsimise, valtsimise jne. teel. Külmtöötlemisel valgevask kalestub, mille mõju kõrvaldamiseks tuleb teda lõõmutada temperatuuril 600...700 °C. Tsingilisand üle 39% muudab valgevase sulamid, hapramaks ja nad on töödeldavad ainult kuumalt ehk valades. Peale tsingi võib valgevask sisaldada kuni mõne % ulatuses alumiiniumi, niklit, tina, mangaani, räni näiteks EN1652 alusel margitähis CuZn35Al15Fe2Mn2Pb (tsinki 35%, alumiiniumi 15%, rauda 2%, mangaani 2%, pliid
· lauamängud- male, kabe jt. 5.2 Metallist valmistatud mänguasjad Valmistatakse mustadest ja värvilistest metallidest või nende segudest. Tavaliselt on valmistatud kas plekist või traadist. Metallist mänguasjade monteerimiseks kasutatakse varem ettevalmistatud detaile: · heliseadmed · veomehhanismid · mutrid · poldid · kuullaagrid · needid · tööriistad Valmistatakse tavaliselt kas stantsimise või valamise teel ja kaetakse pärast valmistamist emailvärvidega, oksüdeeritakse või nikeldatakse. Metallist mänguasjade hulgas moodustavad suure rühma lapsi füüsiliselt arendavad mänguasjad: · Jalgrattad · Tõukerattad · pedaalidega autod · rulad · uisud · lennukid Lapsi ümbritseva keskkonnaga tutvustavad mänguasjad : · nukunõud · liivavormid · ämbrid · kühvlid, rehad, labidad · tinasõdurid
. Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Külm-töötlemisel on. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise mee-todid: 1.1)stantsimine- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid. Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.;1.2) sepistamine--deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.1.3)Valtsimime --pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse mater- jali;1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-kasutatakse
4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur), d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe, mis toetuvad plokikaanes asetsevatele pukslaagritele. Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. Nukkvõlli käitamiseks kasutatakse: a) hammasülekannet,
Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Halb on see, et paljud metallid oksüdeeruvad kõrgel temp õhu käes, ja saadav pind ei ole hea. Külmtöötlemisel rakendatakse rohkem jõudu ja kulub rohkem energiat. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise meetodid: 1.1)stantsimine---- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid. Ruumiline ja plaatide stantsimine. Ruumilises deformeeritakse kogu metalllist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.; 1.2) sepistamine--- deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.; 1.3)Valtsimime-- pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse materjali. Toimub mitmes astmes.; 1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-----kasutatakse kuumtöötlemisel. Al ja Cu ning sulamite töötlemiseks. Valmistatakse vardaid ja torusid. ; 1.5) tõmbamine--toimub läbi ava, valmistatakse traati. 2)Valamine(valu)----sulametall valatakse vormi
(>15....20mm) pleki stantsimisel. Tinglikult saab lehtvormimisprotsessid liigitada kahte gruppi: Eradusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe osa teisest eraldamine etteantud kontuuri mööda. Kujumuute- e. Vormimisoperatsioonid, kus tasapinnlisele toorikule antakse plastseid deformatsioone kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakorda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui ka lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel,
alla ja sealt kolvis olevate õlikanalite kaudu kolvi sisemusse Ülemine hari kraabib õli hariade vahelisse soonde ja sealt soone taguste kanalite kaudu sattub õli kolvi sisemusse. KEPSUD: Ülesanne: Ühendab kolvi väntvõlliga ja muudab koos väntvõlliga kolvi edasi – tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Materjalid: kõrgkavliteedilised süsinikterased 30, 40, 45 Nõrgalt legeeritud terased 40 XH, 40X, 40H Kepsud valmistatakse sepistsemise või stantsimise teel. Keps koosneb: kepsu ülemine pea kepsu säär kepsu alumine pea kepsupoldid Kepsu üleminepea valmistatakse koos kepsusäärega. Ülemisse peasse on sisse pressitud pronkspuks, mis moodustab sõrmelaagri. Puks võidakse fikseerida kruvitivtiga. Sõrmlaagri õlitus võib toimuda kas läbi laagrisse puuritud kanalite paisk mõlituse teel, või õliga mis sattub sõrmlaagrisse mõõda kolvisääres oleva õlikanali kaudu.
Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes.
Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad.Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakseToimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes.
GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. 26. Nukkvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur); d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe, mis toetuvad plokikaanes asetsevatele pukslaagritele. Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. 27. Gaasijaotusajami ülekande tüübid
Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid
pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad. Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavalisel tmitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel (a) saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse. Toimub paksuse vähendamine valtside vahel (plekk), aga ka mitmesuguse profiili andmine (I talad, raudteerelsid, nurkrauad jne). Valtsimine toimub mitmes astmes. Survemeetodeid (c)
annaabi.ee 
