galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes aktiivses galaktikatuumas on ülimassiivne must auk. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitakud nende nähtava kuju järgi. Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 – 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c). Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega
Galaktikad Grete Mark 11b klass Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Päike on täht linnutee galaktikast. Pöörlev tähtedest, gaasist ja tolmust koosnev ketas. Keskel hele sfääriline "tähemõhn". Noored tähed moodustavad spiraalharud. Sisemine struktuur puudub. Miljarditest tähtedest koosnev. Vähe gaasi ja tolmu. Ei teki uusi tähti. TEOORIAD: Elliptiline galaktika =>
kuju sõltumata vaatlemisnurgast Sellistes galaktikates on vähe tähtedevahelist ainet. Samuti on tekib neis uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Elliptilised galaktikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Spiraalgalaktika. Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed Nagu tähedki, tiirlevad ka spiraalharud ümber galaktika keskme, kuid nad teevad seda konstantse nurkkiirusega. Arvatakse, et spiraalharud on piirkonnad, kus aine on tihedalt koos. Kui täht liigub läbi haru, siis kosmiline kiirus igale tähesüsteemile on määratletud gravitatsiooniga tihedamas kohas. Spiraalgalaktika.
LISAD.......................................................................................................................................................................7 LISA 1 HUBBEL'I KLASSIFIKATSIOON................................................................................................................ 7 LISA 2 ELLIPTILINE GALAKTIKA........................................................................................................................7 LISA 3 SPIRAALGALAKTIKA ..............................................................................................................................8 LISA 4 VARBSPIRAALNE GALAKTIKA.................................................................................................................8 LISA 5 LÄÄTSJAS EHK S0 GALAKTIKA...............................................................................................................9 LISA 6 KORRAPÄRATU GALAKTIKA (MAGALHÃESI PILVED)........
Linnutee ehk Galaktika Kristiine Salumäe 9.h Sisukord Mis on linnutee? Galaktika Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Udukogude uurimine ja eristamine Galaktikate jagunemine kuju järgi Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk.
skeemi, Hubble'i järjestusse. · Elliptilised E0, E3, E7 · Spiraalsed S0, Sa, Sb, Sc · Varbspiraalsed SBa, SBb, SBc Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. · Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. · Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Spiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes varras, mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega varbspiraalsed. · Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne Korrapäratud galaktikad · Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju.
Spiraali otsad on ühenduspunktis varvaga risti, ulatudes varasematel tüüpidel (SBa, SBb) mõnikord sellest isegi üle. Alamklassid moodustatakse samal põhimõttel kui tavalistel spiraalidel. [2] GALAKTIKATE TEKE Et nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika -- õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki -- galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt
kasvab järsult Linnuteele lähenedes. W. Herschal näitas, et kõige paremini saab nähtut seletada oletades, et tähed ei täida ühtlaselt mitte kogu maailmaruumi, vaid on koondunud lõplike mõõtmetega piirkonda. Herschal visandas ka selle tähesüsteemi oletatava kuju- lapik ketas, mille paksus on umbes viiendik läbimõõdust. Et Linnutee heledus on kõigis suundades enam- vähem sama, oletati, et Päike asub süsteemi keskel. Tänaseks on teada, et meie kodu- tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasitolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv- halo. Päike asub süsteemi tsentrist 8,5 kpc kaugusel ning tiirleb selle ümber pea ringikujulisel orbiidil. Andmeid meie Galaktika ehituse kohta saame täheparvede ja gaasilise aine, eeskätt vesiniku paiknemisest. 3 2. TEISED GALAKTIKAD
Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel . Palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe tekkimisega , spiraalgalaktika ketta oma sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mõõt , mis muudab kokkukukkumise aja pikemaks. Sellepärast võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda tähtedeks, mistõttu sisemist rõhku ei teki . Galaktika ei kujune gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seaduste järgi . Protogalaktika kokkutõmbumise ajal kaks populatsiooni: gaasiketas ja tähepilv . Nende suhe sõltub pöörlemisest ja kollapsi sümmeetriast
( elektromagnet ning gravitatsiooniväli ). Arvutused näitavad, et suur osa ( ca 90% ) ainest võib olla nähtamatu. Niinimetatud nähtamatu aine ( selgelt varjatud massi ) olemasolu selgitamisel on suuri teeneid Eesti TA akadeemikul Jaan Einastol. Galaktikate teke Nii tähed kui galaktikad saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel, on palju sarnast ka nende evolutsiooni teooriates. Elliptilise galaktika teke on sarnane tähe sünniga, spiraalgalaktika - õigemini küll selle ketta oma aga planeedisüsteemi kujunemisega. Oluliseks erinevuseks on võrreldamatult suurem mastaap (protogalaktika läbimõõt on prototähe omast miljon korda suurem), mis teeb kokkukukkumise aja pikemaks. Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki - galaktika kujuneb mitte gasodünaamika, vaid stellaardünaamika seadustele vastavalt
1.Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras
Linnutee GALATIKA Indrek Tõkke 12. klass Mis on Galaktika? Koosneb kuni triljonist tähest, gaasist ja tolmust. Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Linnutee teistes keeltes Eesti keeles teatakse seda galatikat Linnutee nime all Kreeka keeles: Galaktikos Inglise keeles: Milky Way Saksa keeles: Milchstrasse Hiina ja jaapani keeles tuntakse seda kui ,,hõbedane jõgi" Linnuteest üldiselt Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika Läbimõõt umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat
tagasi. Lõplikult ühinesid need galaktikad 5,5 miljardit aastat tagasi. Andromeeda udukogu ja Linnutee põrkuvad tulevikus ning ühinevad samuti üheks galaktikaks. Kokkupõrge toimub arvatavasti 4,5 biljoni aasta pärast. Kätlin Kallas F5 Andromeeda udukogu on samamoodi spiraalgalaktika nagu Linnutee. Tema diameetriks on 70 000- 120 000 valgusaastat. Andromeeda tuum koosneb kahest kogumikust- P1 ja P2. Nende vaheline kaugus on peaaegu viis valgusaastat. P1 särab eredamalt kui P2. P1 ei asu otse keskmes. P2 asub keskpunktis ning sisaldab musta auku. Andromeeda galaktikas on umbes triljon tähte. Galaktika on natukene suurem kui Linnutee. Andromeeda galaktika mass on 1,76 korda suurem kui Linnutee mass. Andromeedal on vähemalt neliteist kaaslast. Kaks heledaimat on M32 ja M110
· Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn" · Kettal on tavaliselt mõned heledamad harud, mis koosnevad noorimatest ja heledamatest tähtedest. · Keskmõhnad koosnevad enamasti vanematest tähtedest · paljude spiraalgalaktikate keskmes paikneb ülimassiivne must auk Linnutee (spiraalne hiidgalaktika)
· Andromeeda galaktika liigub päikese poole kiirusega umbes 300 km/s. · Andromeeda galaktika ja Linnutee liiguvad üksteise poole kiirusega 100-140 km/s. · Kokkupõrge on ennustatud toimuma 2,5 biljoni aasta pärast. · Kokkupõrke korral sulanduvad kaks galaktikat üheks. · Sellised sündmused on suuremates galaktika gruppides sagedased. Kunstniku kujutus Andromeeda ja Linnutee kokkupõrkest (Vaadatuna maalt). Struktuur · Andromeeda on spiraalgalaktika. · Arvatakse, et diameeter on 70 000-120 000 valgusaastat. · Gaas ja tolm Andromeedas muunduvad üldiselt kattuvateks rõngasteks. · Andromeeda ääreala tähtede jälgimine on näidanud, et ilmselt on see teinud läbi meie galaktikaga sarnase evolutsiooni. Andromeeda galaktika infrapunavalguses Tuum · M31 on tuntud selle tiheda ja kompaktse tähekogumiku poolest galaktika keskel. · Tuum koosneb kahest kogumikust (P1 ja
päikesesüsteemi äärialadelt* ilmuvad ootamatult*paistavad teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis lähenedes kasvab ,,sabatäheks" *suurem kuust *ilmub kümmekond igal aastal *tiirlevad kõikvõimalikes suundades ja tasandites Galaktika: * nim tähesüst-i , millesse kuulub Päike koos oma planeetidega Linnutee: *nõrgalt helendav *ebaühtlase helendusega riba*meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, tähtedest ja gaasist-tolmust ketas, mida ümbritseb kerakuj, vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev*äärte suunas hõrenev pilv e halo* päike tiirleb selle ümber ringikujulisel orbiidil
Samuti on tekib neis uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ja selliseid võib kohata galaktikaparvedes tuuma ligidal. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c), mis tähistab spiraalide tihedust ja galaktika keskme suurust. "Sa" galaktikas asetsevad kehvasti määratletavad spiraalharud tihedalt ja tuum on suhteliselt suur. Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on
koosnevad sfäärilised moodustised, mis meenutavad teatud määral kerasparvi. · Neil peaaegu puudub sisemine struktuur ning tähtede tihedus kahaneb tasapisi keskmest hõredalt asustatud äärealade poole. · Elliptilised galaktikad, koosnevad põhiliselt vanematest, punastest tähtedest. · Neis galaktikais on vähe uute tähtede moodustumiseks vajalikku gaasi ja tolmu. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad · Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. · Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. · Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. · Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Mustad Augud
ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ning selliseid võib kohata galaktika parvedes tuuma ligidal. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad NGC 5457 (nõelaratta galaktika), näide tüüpilisest spiraalgalaktikast. Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c), mis tähistab spiraalide tihedust ja galaktika keskme suurust. "Sa" galaktikas asetsevad kehvasti määratletavad spiraalharud tihedalt ning tuum on suhteliselt suur. Spiraalgalaktika teises äärmuses asub "Sc", millel on hästi määratletavad ja
normaalse galaktika kokkupõrkamisel. Spiraalne galaktika Andromeeda udukogu · Andromeeda (hiid)galaktika (Andromeeda tähesüsteem, Andromeeda udukogu nime all) on meie Galaktika ehk siis Linnutee naaber. · Kaugus: 2,53 miljonit valgusaastat. · Visuaalne heledus: 3,4 tähesuurust. · Mass: 100 miljardit Päikese massi. · Kaks lähikaaslast: elliptilised kääbusgalaktikad M32 ja M110. Andromeeda Linnutee · Linnutee on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist- tolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv - halo. · Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike · Kõige tolmusemad kohad Linnutees on tumedad udud (e. udukogud) ja peegeldusudud. Linnutee Udukogud · Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. · Et tähtedevahelised kaugused on tohutud,
Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale (alamklass Sbc) vastavalt Hubble'i klassifikatsioonile. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005. aastal Spitzeri kosmoseteleskoobi poolt läbiviidud vaatlused näitasid, et galaktika kesk latt ongi suurem, kui varem arvatult oli.[4] Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest. Viimaste arvutuste kohaselt minimaalne Galaktika mass on 5,8x1011 päikese massi (M). Veidi väiksem , kui Andromeeda galaktikal.[5][6] VLBA (Very Long Baseline Array) poolt teostatud mõõtetulemuste põhjal, on Linnutee
ulatudes varasematel tüüpidel (SBa, SBb) mõnikord sellest isegi üle. Alamklassid moodustatakse samal põhimõttel kui tavalistel spiraalidel. Sarnaneb spiraalsele galaktikale, kuid temast läheb üks varras läbi. · Korrapäratud galaktikad, mida on näha ainult lõunapoolselt poolkeral, nimetatakse Suur ja Väike Magalhäesi Udukogu. 4. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust. Samasugune ehitus nagu meie galaktikal (Linnuteel), sest see on samuti spiraalgalaktika: · Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). · Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama). · Galaktikasse kuulub ketas, mis koosneb spiraalharudest. Teise põlvkonna tähed
asub Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005. aastal Spitzeri kosmoseteleskoobi poolt läbiviidud vaatlused näitasid, et galaktika kesk latt ongi suurem, kui varem arvatult oli. Suurus Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ning paksus on umbes 1000 valgusaastat sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit tähte. Tähtede suurusjärk on äärmiselt ebamäärane, kuna paljud väikese massiga tähed, näiteks kääbustähed, on raskesti avastatavad. Meie naabergalaktikas,
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- v...
4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon. Tuntakse kolme erinevat liiki galaktikaid. 1) Spiraalsed galaktikad nende ehitus ja tähtede liikumine on selline, nagu Linnutee galaktikas. Lisaks on spiraalgalaktika ka meile kõige lähemal asuv Andromeeda udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju.
4) Halo Tähtede kerasparved, mis ümbritsevad galaktikat. 5) Galaktika tsentris asub tõenäoliselt ,,Must Auk" see on piirkond, mis midagi ei kiirga, aga neelab kogutäheaine ning on mootoriks, mis terve süsteemi pöörlema paneb. Galaktikate klassifikatsioon. Tuntakse kolme erinevat liiki galaktikaid. 1) Spiraalsed galaktikad nende ehitus ja tähtede liikumine on selline, nagu Linnutee galaktikas. Lisaks on spiraalgalaktika ka meile kõige lähemal asuv Andromeeda udukogu. 2) Elliptilised galaktikad Spiraalharud puuduvad, ümmarguse või pikliku kujuga galaktika ja tähed selles galaktikas liiguvad korrapäratult, kiirused tsentri suunas suurenevad. 3) Varb-spiraalsed galaktikad ehituselt sarnanevad spiraalsetega, kuid tuuma ja spiraalharusid ühendab tuhm n.ö. varras. 4) Korrapäratud galaktikad puudub konkreetne kuju.
Galaktilise tasapinna ligidal. Koostis ja struktuur Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. See ketas moodustab neli erinevat spiraalset struktuuri, mis keerduvad logaritmilise spiraalina väljapoole tuumast. Galaktika massijaotus sarnaneb varbspiraalsele galaktikale vastavalt Hubble'i klassifikatsioonile. Alles 1990. aastatel hakkasid astronoomid kahtlustama, et Linnutee on pigem tünni-kujuline, kui tavaline spiraalgalaktika. 2005. aastal Spitzeri kosmoseteleskoobi poolt läbiviidud vaatlused näitasid, et galaktika kesk latt ongi suurem, kui varem arvatult oli. Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest. Viimaste arvutuste kohaselt minimaalne Galaktika mass on 5,8x1011 päikese massi (M). Veidi väiksem , kui Andromeeda galaktikal. VLBA poolt teostatud mõõtetulemuste põhjal, on Linnutee äärepealsete tähtede kiirusteks leitud kuni 254km/s
Omadustelt kesmine täht. Miks näib Päikese serv teravana? Selle oluklorra tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis(fotosfääris) Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele Millest tekivad tähed? Tähed tekivad gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi- ja tolmupilvest. Kirjelda meie galaktikat. Meie kogu tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedesgt ja gaasitolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre suunas hõrenev pilv – halo. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? 1.Elliptilised- pmmarguse või pikliku kujuga, nende heledus vääheneb ühtlaselt serav suunas. 2. Spiraalsed- võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa keskelt pisut paksema „värtnani“ 3.Varbspiraalsed 4.Korrapäratud
tema aastaparallaks on 0,02 kaaresekundit? Väike m=5; p=0,02. D=1/0,02= 50 pc m-M=5logD-5= M=m-5logD-5 M=5-5log50-5 M=8,5 30. Millist taevakeha nimetatakse täheks? Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. GALAKTIKAD ANDROMEDA ON MEILE LÄHIM GALAKTIKA. 1. Mis on linnutee? Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena. 2. Kirjeldage meie galaktikat. Meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre suunas hõrenev pilv halo. 3. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. 1) Elliptilised (E) Ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suuas. 2) Spiraalsed (S) Võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa,
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatakse Galaktikaks. Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana Linnuteena. Meie Galaktika on spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksunetähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc. Galaktikate kaugusi saab määrata tsefiidide, täheparvede või dünaamilisel meetodil. Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Hubble´i konstant = 75 km/(s*Mpc) Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga.
40. Mis on Oorti pilv? Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. 41. Mis on Linnutee? Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 42. Kirjeldage meie Galaktikat. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv-halo. 43. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev
8 Linnuteel on mitu kaaslast: need on väikesed galaktikad, mis tiirlevad ümber Linnutee. Praegu on teada üle 20 kääbusgalaktika Linnutee naabruses. Mõned nendest võivad aga liikuda liiga kiiresti, et olla kinnisel orbiidil. Kahte kaaslast saab näha palja silmaga, paraku ainult põhjapoolkeral. Need on Suur ja Väike Magalhães'i pilved. Linnutee lähedal (kaugusel ca 2 mln valgusaastat) asub veel üks suur spiraalgalaktika eelpool mainitud Andromeeda udukogu, M31. Võrreldes Linnuteega, ta on suurema tähtede arvu- ja läbimõõduga, aga väiksema massiga. Kolmas lähedalasuv galaktika on Linnuteest mitu korda väiksem Kolmnurga galaktika, M33. Ta on lähemal Andromeeda udukogule kui Linnuteele ja võib osutuda M31 kaaslaseks. Igaühel nendest galaktikatest on mitu kääbusgalaktikat-kaaslast. Koos ca 50 väikeste galaktikaga
ajast on praeguseks juba läbi. 31. Tähe aastaparallaks on 0,07 kaaresekundit. Kui kaua tuleb valgus sealt meieni? GALAKTIKAD 1. Mis on linnutee? Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Kirjeldage meie galaktikat? Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest- parvedest koosnev pilv-halo. 3. Kuidas klassifitserrida galaktikaid? Kirjeldage galaktikatüüpe. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs-
tekib hoopis mitmiktäht. Pruun kääbus on täht, mis saavutanud piisavat temperatuuri,et sünteesida vesinikust heeliumi. Kiirgab vähe ja temp madal. Galaktikad Tähesüsteemi, milesse kuulub päike koos oma planeetidega, nimetatakse galatikaks. Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba. Näha pimedamal sügisööl. Seal asub palju nõrku, palja silmaga nähtamatuid tähti. Tähtede tihedus kasvab järsult Linnuteele lähenedes. Meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv halo. Päike ei ole meie galaktika keskel(u 8,5 kPv kaugusel keskpunktist.) Taevas on teleskoobiga näha veel taolisi udupilvi, nagu Linnutee. Tänapäeval on teada, et need udukogud koosnevad tähtedest(tänu paremate teleskoobide kasutuselevõtule). Elliptilistes galaktikates liiguvad tähed kaootiliselt.
aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. tähtede liigid ja tähesüsteemid. Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus. 29. Tähtede uurimine Spektraalanalüüs, Spektraalanalüüs · Pidev spekter näitab et tähe kiirgusspekter sõltub temperatuurist, ioniseerunud plasma · Neeludmisjooned tekivad tähe atmosfääris · Joonte intensiivsus ja lainepikkus näitab tähe keemilist koostist · Doppleri efekt spektrijooned nihkuvad
keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ning selliseid võib kohata galaktika parvedes tuuma ligidal. o Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad NGC 5457 (nõelaratta galaktika), näide tüüpilisest spiraalgalaktikast. Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c), mis tähistab spiraalide tihedust ja galaktika keskme suurust. "Sa" galaktikas asetsevad kehvasti määratletavad spiraalharud tihedalt ning tuum on suhteliselt suur.
noovad/supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind. Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid. 27. Mis on Linnutee? Linnutee on nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba, millesse kuulub Päike oma planeetidega. 28. Kirjelda meie Galaktikat. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv-halo. 29. Kuidas liiguvad tähed spiraalsetes ja elliptilistes galaktikates? Spiraalsetes galaktikates tiirlevad tähed ümber galaktika keskme, kuid konstantse nurkkiirusega. Elliptilistes galaktikates on vähe tahtedevahelist ainet ja need koosnevad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas.
Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 23o 27' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Kogu Päikesesüsteem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja päikesevarjutused. Valgusaasta ei ole ajaühik, vaid kaugus ühik, so kaugus, mille valgus läbib ühe aastaga. Galaktikad on tähesüsteemid (3-4 liiki oma kuju poolest). Meie Galaktika on kettakujuline spiraalgalaktika, kus on 100-200 miljardit tähte ehk päikest. Linnutee on Galaktika projektsioon taevavõlvil. Tähed on päikesed. Meie Päike on tüüpiline täht. Tähtede evolutsioon ilmneb HR- diagrammil. Universumi evolutsioon seisneb tema tekkimises Suure Paugu tagajärjel, paisumise Hubble'i seaduse järgi ja praegu prognoositavas tulevikus.
Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb ümber oma telje, pöörlemistelg on 23o 27' kaldu orbiidi tasandi normaali suhtes. Telje kalle säilub Maa tiirlemisel ning sellest on tingitud aastaajad. Kogu Päikesesüsteem on ligikaudu samas tasandis ning sellest tulenevalt on aeg-ajalt kuu- ja päikesevarjutused. Valgusaasta ei ole ajaühik, vaid kaugus ühik, so kaugus, mille valgus läbib ühe aastaga. Galaktikad on tähesüsteemid (3-4 liiki oma kuju poolest). Meie Galaktika on kettakujuline spiraalgalaktika, kus on 100-200 miljardit tähte ehk päikest. Linnutee on Galaktika projektsioon taevavõlvil. Tähed on päikesed. Meie Päike on tüüpiline täht. Tähtede evolutsioon ilmneb HR- diagrammil. Universumi evolutsioon seisneb tema tekkimises Suure Paugu tagajärjel, paisumise Hubble'i seaduse järgi ja praegu prognoositavas tulevikus.
Kuid kõige väiksemates galaktikates esineb vähemalt umbes paarsada tuhat tähte. Linnutee galaktikas eksisteerib umbes 150 200 miljardit tähte. Galaktikad esinevad enamasti kolmel põhilisel vormil. Näiteks ovaalsete pallide sarnased galaktikad on elliptilised. Enamasti on need galaktikad ka kõige suuremad. Spiraalgalaktikatel on keskosas mõhn ja kettas õhemad kõverduvad harud. Näiteks meie oma Linnutee galaktika on spiraalgalaktika. Galaktikaid, millede kuju puuduvad, nimetatakse korrapäratuteks galaktikateks. Need galaktikad on enamasti väikesed ja nendes sisaldub enamasti ka vähe tähti. Spiraalgalaktikad liituvad üksteisega ja moodustavad niimoodi elliptilisi galaktikaid. 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud
Tõdemus, et Piibli materjal ei olegi nii unikaalne nagu varem võidi arvata, avas tee uut tüüpi uurimustele. Kuidas täna mõtelda? Kuidas võiksid teaduslikud arusaamad maailma tekkimisest aidata meil taasmõtestada kristlikku loomislugu? Alustame sellest, et asetame kõrvuti tänapäevase ja Piibli algussalmide kosmoloogia Tänase arusaama järgi elame me planeedil, mis tiirleb ümber ühe tagasihoidliku tähe neist sajast miljardist, mis moodustavad meie spiraalgalaktika, mida me hüüame Linnuteeks. Meie planeet asub Linnutee ühes spiraalharus, umbes 50 000 valgusaasta kaugusel galaktika keskmest. Meie galaktika on üks nn "kohaliku grupi" ca kolmekümnest galaktikast. Ent Universumis on teisigi galaktikaparvi. Mõned koosnevad tuhandeist omavahel seotud galaktikaist On tähendusrikas, et Gn algussalmide kosmoloogilised kujutelmad ei ole teksti kokkuseadja originaallooming. Autor on kasutanud ära omaaegseid parimaid teaduslikke arusaamu
Kuid kõige väiksemates galaktikates esineb vähemalt umbes paarsada tuhat tähte. Linnutee galaktikas eksisteerib umbes 150 200 miljardit tähte. Galaktikad esinevad enamasti kolmel põhilisel vormil. Näiteks ovaalsete pallide sarnased galaktikad on elliptilised. Enamasti on need galaktikad ka kõige suuremad. Spiraalgalaktikatel on keskosas mõhn ja kettas õhemad kõverduvad harud. Näiteks meie oma Linnutee galaktika on spiraalgalaktika. Galaktikaid, millede kuju puuduvad, nimetatakse korrapäratuteks galaktikateks. Need galaktikad on enamasti väikesed ja nendes sisaldub enamasti ka vähe tähti. Spiraalgalaktikad liituvad üksteisega ja moodustavad niimoodi elliptilisi galaktikaid. 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 4 Taevased udukogud
Kuid kõige väiksemates galaktikates esineb vähemalt umbes paarsada tuhat tähte. Linnutee galaktikas eksisteerib umbes 150 – 200 miljardit tähte. Galaktikad esinevad enamasti kolmel põhilisel vormil. Näiteks ovaalsete pallide sarnased galaktikad on elliptilised. Enamasti on need galaktikad ka kõige suuremad. Spiraalgalaktikatel on keskosas mõhn ja kettas õhemad kõverduvad harud. Näiteks meie oma Linnutee galaktika on spiraalgalaktika. Galaktikaid, millede kuju puuduvad, nimetatakse korrapäratuteks galaktikateks. Need galaktikad on enamasti väikesed ja nendes sisaldub enamasti ka vähe tähti. Spiraalgalaktikad liituvad üksteisega ja moodustavad niimoodi elliptilisi galaktikaid. 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud
annaabi.ee 
