Isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks Sõiduleht Kuu 2012 a. Autojuht: Auto registeerimisnumber Allkiri: Kuupäev Sõidu marsruut Kasutamise eesmärk I - isklik Spidomeetri näit T - töö väljasõidul saabumisel Kokku: Sõidetud km. 0
Spidomeetrid · Spidomeeter on elektrooniline, mehhaaniline või elektromehaaniline kombineeritud mõõteriist, mis mõõdab masina või mehhanismi liikumiskiirust antud ajahetkel ja läbitud tee pikkust. · Spidomeetrid näitavad meile kiiruse väärtuse kohe, ilma et seda tuleks arvutada. · Algupärase spidomeetri leiutas horvaat Josip Belusic 1888.aastal.
Keskmine kiirus see on arvutatav kiirus, mis ei ole ühtlane liikumine. Spidomeetri osuti näitab auto Hetkkiirust. Hetkkiiruseks nimetatatakse keha kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. Ühtlasel liikumisel on hetkiirus kogu aeg ühesugune ja võrdne ka kogu liikumise keskmise kiirusega. Ühtlane muutuv liikumine liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kiirendus füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega
sinna kus ta enamus ustel on. 5. Kummal pool kütusepaagiluuk on? Natuke nigel on, et autodel on nad erinevatel pooltel, sest lihtsam oleks kui nad oleks ühel pool. Kas siis vasakul või paremal. Selleks et koguaeg mitte ära unustada võiks olla selline süsteem nagu Fordil on, et seal kus on kütusenäidik on bensiinitankuri pilt seal pool kus kütuseluuk on. 6. Kui kiiresti ma sõidan? Erinevatel automarkidel ja mudelitel on tahhomeetri ja spidomeetri asukoht erinev. Mõnel asub tahhomeeter/spidomeeter paremal mõnel vasakul. Ja mõne tahhomeetril on numbrid sarnased spidomeetriga, seega on kerge neid omavahel segi ajada. Oleks parem kui tahhomeetril oleks 30 asemel näiteks 3 jne. 7. Arva milline nupp kontrollib projektori ekraani. Lüliti tuleks panna, selle seadme kõrvale mida ta kontrollib. 8. Ups ma avasin kogemata pagasniku. Mõnel autol on pagasnikuluugi avamise ja bensiinipaagiluugi avamise nupud üksteise
ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,230,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid. Autos oli raadio ja katseid tehti konditsioneeri väljatöötamise alal.
ZIS-110 teljevahe oli 376 cm, tühimass 2575 kg. Mootori töömaht oli 6005 cm³, võimsus 137 hj ja kütusekulu 0,23–0,28 l/km. Auto oli tagaveoline ja 3-käigulise manuaalkäigukastiga.Auto juhtpaneelil olid spidomeeter, kütuse tasemenäidik, termomeeter, ampermeeter, mootoriõli rõhunäidik, vasaku ja parema suunatule märgutuled (mõlemad punased), kaugtulede märgutuled (sinine või lilla) ja süüte märgutuli (roheline). Spidomeetri noolel oli kolmevärviline altvalgustus, mille värv sõltus kiirusest: kiirusel kuni 60 km/h oli valgustus roheline, kiirusel 60–120 km/h kollane ja suuremal kiirusel punane.Auto eripäraks olid hüdraulilised aknatõstukid. Autos oli raadio ja katseid tehti konditsioneeri väljatöötamise alal.
Mõõtevahend-on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. Kaudne ja otsene mõõtmine-Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mile korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu.(nt auto kiirust saab otseselt mõõta spidomeetri abil aga ka leida kaudselt, arvutades kiiruse mõõdetud teepikkuse nng sõiduaja jagatisena.) • Ülesanne: a) Mõõda töölehe pikkus, laius ja pindala! b) Kuidas mõõta(mis meetodi abil) jalajälje pindala- ühik ruudu meetodiga ning sõrmuse ruumala-sukeldumismeetodiga. • Nimeta SI-süsteemi põhi- ja lisasuurused koos ühiku ja selle tähisega! (KT-s valikvastusega küsimus. • Selgita mõisteid kordne ja tuletatud ühik-
kaaskodanikke. See seadus, mis kohustab kevadekuulutajaid registreerima oma sõidukeid, neid kindlustama ning nad peavad omama vastava katekooria sõiduki juhiluba, peaks kindlasti tulema, sest siis jääb neid vähemaks ja liiklus oleks rohkem sujuvam ja vähem häirivam. Tagatipuks krutitakse masinatelt kiirusepiirajad maha ning nad saavad lubatust kiiremini sõita. Tallinas on juba rullikud, kuhu peale pannakse kontrollitav masin ning kui selle spidomeetri näit jookseb üle 45km/h, siis võetakse masin lihtsalt ära, see on hea. Tartusse peaks kah politsei sellised asjad muretsema, selleks suveks pidid nad muretsema selle aparaadi, mis kontrollib, kui palju roller välja jookseb. Kui see juhtub, siis on palju rahulikum ja kõrv kohe puhkab ning siis saavad kapist välja tulla õiged tsiklimehed, kelle peale pole ühtegi halba sõna, sest nendel on olemas vastav juhiluba, koolitus ning nad oskavad liikluses liigelda, mis on kõige tähtsam.
Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polarisatsioon kui polaroid laseb läbi vaid ühes suunas liikuvaid ristlaineid Sagedus laine liikumiskiiruse ja lainepikkuse suhe Absoluutne murdumisnäitaja aine murdumisnäitaja vaakumis Difraktsioon - füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 2) Anna selgitusi järgmistele nähtustele või tööpõhimõtetele: a) Jalgratta spidomeetri töö jaoks kinnitatakse kodara külge magnet, selle tiirlemisel andur fikseerib ratta kiiruse. Mis põhimõttel see töötab ? Induktsioonivool. Iga kord kui magnet andurist mööda läheb, annab see elektrilöögi. Mida tihedamini löögi annab seda kiiremini ratas sõidab. b) Kuidas tekib induktsioonivool? Tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu. c) Kuidas saaks ehitada efektiivset tuulegeneraatorit? Lisage selgitus
tagasikäigu lülitushark; 16- esimese ja tagasikäigu hammasratas; 18- käsipiduri kandur; 19-äärik koos õlitõrje seibiga; 20 ja 38 mansetid; 24- veetav võll; 25- esimese käigu veetav hammasratas; 27, 30 ja 32 stopper seibid; 28- tagasikäigu hammasratas vahevõllil; 33-vahevõll; 40-vahepuks; 41-tagasikäigu hammasrattaplokk; 42-kinnitus puks; 43- õli sissevalamise ja kontrollimise ava; 44-jõukasti luugi kaas; 45- käigukasti ajami hammasratas; 55-spidomeetri; 46-õli väljalakeava magnetkork; 48- esimese ja tagasikäigu lüliti kaitse; 49-vahehoova telg; 50-fiksaator; 51-käigukang; 52-vahehoob; 53-esimese ja tagasikäigu lülitusvarras; 54- neljanda ja viienda käigu lülitusvarras; 55- teise ja kolmanda käigu lülitusvarras. 3.ZIL 431410 KÄIGUKASTI TÖÖ PÕHIMÕTE. Mehhanism käikude ümberlülituseks asub käigukasti kaanel. Käiguvahetust teostatakse juhi poolt käigukangi 51 abil, mis asub sfäärilise kaane pesas.
Lülitid ja releed Herkon (hermeet-kontakt) lüliti Klaaskesta valatud magnettüüritav elektromehhaaniline komponent, magnetväljas toimib lülitina ning koos solenoid induktoriga toimib releena Kontaktpinnad kullatud või hõbetatud, klaas „ampull“ on sädeluse vältimiseks vaakumis või inertgaasiga täidetud Lisa parameetriteks on tundlikkus magnetväljas, lülitus- ja taastumiskaugus magnetväljas ning töötsüklite arv e. eluiga Kasutatakse näiteks jalgratta spidomeetri või turvasüsteemi ukse avamise andurites 6. Lülitid ja releed Releed Lülitusseade, mis muudab sisendsignaali toimel hetkeliselt oma väljundolekut Elektromehhaaniline relee koosneb mähisest, täiturseadisest ja kontaktidest Ahelate järgi eristatakse primaar- ja sekundaarreleed Parameetriteks mähise nimipinge, mähise vool või takistus, kontaktidele rakendatav max. pinge, max. vool 7. Pistmikud Pistmik e. pistikseadis koosneb pistikust ja
1-tagumine kaas 2-vedav 5. käigu hammasratas 3-käigukasti karter 4-vedav 4. käigu hammasratas 5-fiksaatori kuul 6-fiksaatori vedru 7-vahetatava elemendiga fiksaator 8-vedav 3. käigu hammasratas 9-vedav 2. käigu hammasratas 10-vedav tagasikäigu hammasratas 11-vedav 1. käigu hammasratas 12-siduri karter 13-eesmine käigukasti võll 14-vedava ülekande juhtiv hammasratas 15-teine võll 16-sateliitide telg 17-sateliit 18-pooltelje hammasratas 19-pooltelje salnik 20-spidomeetri hammasratas 21-diferentsiaali karp 22-peaülekande veetav hammasratas 23-käiguvahetusvarras 24-käiguvahetusvarda hoova kang 25-kolmekülgne käigu vahetuse kang 26-tagasikäigu kahvli fiksaator 27-tagasikäigu kahvel 28-tagasikäigu tulede lüliti 29-tagasikäigu vahehammasratas 30-tagasikäigu hammasratta telg 31-reguleeritav rõngas 32-veetav 1. käigu hammasratas 33-liikuv muhv 1. ja 2. käigu lülituseks 34-veetav 2. käigu hammasratas 35-veetav 3. käigu hammasratas
3. käik 40 : 32 = 1,250 1,250 : 0,933 = 1,339 4. käik 42 : 45 = 0,933 0,933 : 0,740 = 1,260 5. käik 37 : 50 = 0,740 Tagurpidi käik 44 : 13 = 3,384 Spidomeetri ülekanne 12 : 20 = 0,600 5.2. Käigukasti juhtimine Käiguksti hoovastikku juhtiakse trossi abil. Tross on kinnitatud käiguvahetus hoova liigendi külge, kust omakorda jookseb tross käigukasti, mille sees juhitakse trossi abil käigukasti hoobasid ja kahvleid(sele 7). Sele 7. Käigukasti juhtimine [8] 6. KARDAANÜLEKANDED JA RATTAVÕLLID
hammasrattaga 10 mis asetseb fikseeritult jaotuskasti vahevõllil 6. Jaotuskasti vahevõllil asetseb veel hammasrattas 7 millega lülitatakse ühendusse hammasrattas 9 esiveosilla ülekanne ühendamiseks. Aeglustatud ülekanne lülitatakse sisse harilikult rasketes teeoludes kui esisilla vedu on juba sisselülitatud. 37 Joonis 39:Jaotuskast. 1. Vedav võll, 2. Vedava võlli hammasratas, 3. Veetav võll koos hammasrattaga, 4. Spidomeetri ajami tigu, 5. Spidomeetri ajam. 6. Vahe võll, 7 ja 10. Vahevõlli hammasrattad, 8. Esisilla käitusvõll, 9. Esisilla ajami hammasrattas. 38 Kardaanülekanded. Liigendvõll- ehk kardaanülekanded Kardaanülekandeks nimetatakse auto jõuülekandemehhanismi, mis on ette nähtud pöördemomendi ülekandmiseks agregaatide vahel, mille teljed ei ühti ja võivad teineteise suhtes liikuda.
mõõtühikuks võetud väärtusega. Võrdlemise tulemusena saadud arvu nimetatakse mõõtarvuks ehk mõõdetava suuruse arvväärtuseks. Mõõtmisi saab jagada otsesteks ja kaudseteks. Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mille korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu. Näiteks auto kiirust saab otseselt mõõta spidomeetri abil ning leida kaudselt, arvutades selle otseselt mõõdetud teepikkuse ning sõiduaja jagatisena. Mõõtühik on füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus , mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks. Põhiühikuteks nimetatakse vähest arvu üksteisest sõltumatuid mõõtühikuid, mida saab etalonide abil võimalikult täpselt määratleda. Ülejäänud suuruste mõõtühikud on tuletatud
1.Trajektoor on joon, mida mööda keha kui punkmass (mõõtmeid ei arvestata) näib liikuvat. Mõõtmed võib jätta arvestamata, kui a) keha on väike võrreldes läbitava vahemaaga, b) kui keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore (kulgliikumine). 2.Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi aja jooksul läbib. 3.Keha liigub ühtlaselt, kui ta läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (ehk lühidalt, kui keha kiirus ajas ei muutu näiteks auto spidomeetri näit on kogu aeg sama) Peale sirgjoonelise ja ühtlase liikumise esineb veel kõverjoonelisi ja ebaühtlaseid liikumisi. Kõverjoonelise liikumise erijuhud on näiteks ringjooneline, laineline, pöörd- ja võnkliikumine. Ebaühtlase liikumise erijuht on ühtlaselt muutuv liikumine. Selle liikumise korral suureneb või vähenev keha kiirus võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Liikumiste liigitamise aluseks
Joonkiirus (V) näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku jooksul. 3. Iga pöörlev keha omab kineetilist energiat. Pöörleva keha energia on võrdeline keha inertsmomendiga ja nurkkiiruse ruuduga E=mv2/2 = m ω2r2 / 2 = I ω2 / 2 4. Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Tavaliselt see kiirus v ongi keskmine kiirus vk. Hetkkiirus väljendab kiirust mingil ajahetkel. See on teoreetiliselt nii. Praktiliselt aga auto spidomeetri näitu hetkkiiruseks nimetades peame mõistma, et seegi on teatud keskmine kiirus. Üldse on kiirus mitte ainult mehaanika mõiste, vaid igasugust muutumist iseloomustatakse kiirusega – muutumisega ajaühikus. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus, st kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirus ja kiirendus on suunaga ehk vektoriaalsed suurused. 5. Termodünaamika I printsiip: Kujutab endast energia jäävuse seaduse kirjapanekut: Gaasile antav
Pearaamatupidaja: Pearaamatupidaja: Kassapidaja: Kassapidaja: © 2014. Janek Keskküla 4 OÜ Päike Registrikood Sõidupäevik Spidomeetri näit Kuupäev Läbisõit (km) Töö- või ametisõidu eesmärk Allkiri Algnäit Lõppnäit 01.12.2012 54379 54879 500 Tartusse töökohtumisele Käisin Maksuametis ja kliendi 05.12.2012 54879 54929 50 juures
Iga kaht keha punkti ühendav sirge jääb sellisel liikumisel iseendaga alati paralleelseks. Keskmise kiiruse korral peab rõhutama, et liikumise aja sisse tuleb arvestada ka teel tehtud peatuste aeg. Kui keskmise kiirusega on tavaliselt vähe probleeme, siis rohkem probleeme tekib hetkkiirusega. Raskused algavad juba hetkkiiruse defineerimisest. See, et igal hetkel võib keha kiirusel olla erinev suund ja väärtus on üldiselt hästi ettekujutatav (autosõit ja spidomeetri näit). ). Pidevalt muutuva kiiruse korral peab see ajavahemik olema väga-väga lühike. Seega hetkkiirus on keskmine kiirus ülilühikese ajavahemiku jooksul. Kõike seda arutelu saab kirjutada üles matemaatiliselt: s v lim t 0 t . Kiirendust võib ka jagada keskmiseks kiirenduseks ja hetkkiirenduseks. Koolifüüsikas kasutatakse vaikimisi ainult keskmise kiirenduse mõistet. Kiirenduse
Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. [v ]SI = 1 . s l v = = vk . Tavaliselt see kiirus v ongi keskmine kiirus vk. t s Hetkkiirus väljendab kiirust mingil ajahetkel: v = , t 0 . See on teoreetiliselt nii. Praktiliselt t aga auto spidomeetri näitu hetkkiiruseks nimetades peame mõistma, et seegi on teatud keskmine kiirus. Üldse on kiirus mitte ainult mehaanika mõiste, vaid igasugust muutumist iseloomustatakse m kiirusega muutumisega ajaühikus ( v = ). t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus, st kiirendus on kiiruse muutumise kiirus.
Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. [v ]SI = 1 . s l v = = vk . Tavaliselt see kiirus v ongi keskmine kiirus vk. t s Hetkkiirus väljendab kiirust mingil ajahetkel: v = , t 0 . See on teoreetiliselt nii. Praktiliselt t aga auto spidomeetri näitu hetkkiiruseks nimetades peame mõistma, et seegi on teatud keskmine kiirus. Üldse on kiirus mitte ainult mehaanika mõiste, vaid igasugust muutumist iseloomustatakse m kiirusega muutumisega ajaühikus ( v = ). t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus, st kiirendus on kiiruse muutumise kiirus.
võimalik selleks kasutada (k.a ületunnitöö). ISIKLIKU SÕIDUAUTO HÜVITIS Maksuvaba hüvitis eraisikule Kõige tavalisem on vormistada sõidupäevik iga kuu kohta. Sõidupäeviku lehele tuleb märkida: – autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi, – auto registrinumber, Sõidupäevikuga – spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus – ja siis kilomeetrid kokku, Mitte üle 0,30 – kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A, eurot/km kohta, kuni 335 eurot vms) kalendrikuu kohta. ETTEVÕTTE SÕIDUAUTO KASUTAMISE MAKSUSTAMINE SEGAKASUTUS 100% Erisoodustus 1,96.-/kW töösõitudeks
· 1) isiku ees- ja perekonnanimi, kes saab hüvitist, · 2) hüvitise suurus, · 3) periood, mille jooksul sõitude kulusid hüvitatakse (võib olla ka pikem kui kuu). · lisada auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt auto registreerimistunnistus, kui isik on seal kasutajana märgitud või volitus). Sõidukulude arvestus · Sõidupäevik: · - autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi, · - auto registrinumber, · - spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus ja siis kilomeetrid kokku, · - kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A, vms). · Kui sõidupäevikule lisada muud vajalikud algdokumendi rekvisiidid (nimetus ja number, koostamise kuupäev, ettevõtte nimi ja aadress, juhataja kinnitus väljamakstava summa kohta), sobib see raamatupidajale algdokumendiks. · Sõidupäevikus kirjeldatakse ainult töösõidud.
muutumist, mis toimub kiiremini kui mistahes nano- või pikosekund ja seda nii mineviku kui tuleviku suunal. Käesolevas peatükis uurimegi, kuidas sellest hetkekiirusest siis ikkagi mõtelda ja kuidas teda etteantud funktsioonide jaoks ka leida. Tuletise definitsioon Tuletis on ajast sõltuva funktsiooni jaoks justkui spidomeeter – iga ajahetke kohta näitab ta funktsiooni muutumise hetkekiirust. Aga kuidas leida spidomeetri näitu, kui teada on ainult läbitud tee pikkus? Vastates sellele küsimusele jõuame ka tuletise range definitsioonini, kõike seda ühe talvise loo saatel. 321 Talvine lugu Kujutle, et oled metsa vahel suusatades jõudnud kõrgele mäe otsa ning võid nüüd hakata vabakäigul alla kihutama
tekkinud kulutuste suurusest ega sellest, kui kaua töötaja seda autot kuu jooksul kasutas. Ka siis, kui kuu jooksul kasutab ühte autot mitu inimest, on selle erisoodustuse maksustatav väärtus kokku 4000 krooni. Kui aga peetakse arvestust, kus näidatakse: 1) sõiduauto omaniku või valdaja nimi ja isiku- või registrikood; 2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed; 3) kuupäev ja sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul; 4) sõidu eesmärk iga töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega seotud sõidukorra puhul, võetakse erisoodustuse hinna arvutamisel aluseks töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks sõidetud ühe km kohta 1) sõiduauto puhul vanusega üle 5 aasta ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3 (kaasa arvatud) 3 krooni; 2) muudel juhtudel 4 krooni.
Tee tõusu, langust või kurvilisust. Kas sellise märgi mõjupiirkonnas tohin anda helisignaali ohu vältimiseks? Ei Jah Märk hoiatab, et eesolev teelõik... võib olla libe märja teekatte tõttu. on kurviline. on ohtlike pikiroobastega. Soovid kiirteelt ära sõita. Ärasõiduks on aeglustusrada. Kuidas pead käituma? Aegsasti kasutama parempoolset sõidurada ja õigeaegselt suunda näitama. Aeglustusrajal kiirust vähendama ja spidomeetri näitu jälgima. Vähendama kiirust parempoolsel sõidurajal sõites kuni 60 km/h-ni ja siis suunduma aeglustusrajale. Kus ei tohi tagasi pöörata? Kiirteel Tunnelis Reguleerimata ristmikul Kiirteel ei tohi B-kategooria sõidukiga... pöörata tagasi. sõita kolmandal sõidurajal. sõita eraldusriba katkestuskohale. Kas tohid auto peatada ühissõidukirajal? Jah, sõitjate peale- või mahamineku ajaks. Jah, kauba laadimise ajaks. Jah, kuid ma ei tohi takista ühissõidukeid.
põrutuse kaudu sai kahjustada valvekaamera objektiiv. Sellest tekkis Y-l kahju 2200 eurot. A kohustuste hulka kuulus ka laaduri kasutamise kohta käiva igakuise mehhanismi aruandluse lehe täitmine. 2019. juuli aruande esitas A mittenõuetekohaselt täidetuna (märkimata olid kohustuslikud väljad töötundide kohta päevade lõikes, tankimise kordade ja tangitud kütuse koguste kohta ning mehhanismi tunnilugeja või spidomeetri kuu alguse näidu kohta). 2019. aasta septembrikuu kohta käivat mehhanismi aruandluse lehte A tööandjale ei esitanud. 16.10.19 e-kirjaga palus Y-i personalijuht A selgitust mai lõpus toimunud liiklusõnnetuse kohta ning selgitust, miks ei ole A nõuetekohaselt täitnud kohustuslikke mehhanismi aruandluse lehti. A vastas e-kirjaga üleolevalt, et aruannete täitmine oli tema arvates ebavajalik ning ainult
106, b]. Pikemat aega sõit- dus, kus trossi ümbrisele on kinnitatud pikem voolik. nud mootori Mappide reguleerimisel võivad pärast vahe Et õli läheks paremini ümbrisesse, on soovitatav teda seadmist käliibri järgi klapid ikkagi klõbiseda. See võib enne soojendada. Kinnijäänud tross pannakse koos ümb- olla tingitud klapisäärtesse tekkinud süvenditest, mistõttu risega mõneks tünniks petrooleumivanni. Spidomeetri lehtkaliiber näitab tegelikust vähem. paindvõlli õlitatakse nagu trosse (ka sagedus on sama). Karburaatori reguleerimine. Karburaatorite peamised Veermiku muud pisimäärimised. Veermiku juures vaja- näitajad on toodud tabelis 12. Joonisel 111 on näidatud vad korrapärast määrimist iga 2000 . . . 4000 km tagant reguleerseadiste paigutus karburaatoris ja nende mõju
annaabi.ee 
