Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kiirus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Keskmine kiirus – see on arvutatav kiirus, mis ei ole ühtlane liikumine.
Spidomeetri osuti näitab auto Hetkkiirust. Hetkkiiruseks nimetatatakse keha kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. Ühtlasel liikumisel on hetkiirus kogu aeg ühesugune ja võrdne ka kogu liikumise keskmise kiirusega.
Ühtlane muutuv liikumine – liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kiirendus –füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muudu ja sellele vastava ajavahemiku suhtega. See näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus ja sisuliselt on tegemist kiiruse muutumise kiirusega. Tal on kindel arvväärtus, kindel tähis,kindel mõõtühik. ( Vektoriaalne suurus , Tal on alati kindel suund) Valem : a= (v- v0)/ t ( v= at + v0 ) (t= v-v0/ a) SI-süsteem : m/ s2.
  • Kui v>v0 , siis kiirus kasvab ja a>0 .
  • Kui v
  • Kiirus #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Katriin M Õppematerjali autor
    Füüsika 10. klassi konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika õppematejal-Mehaanika
    2
    doc

    Füüsika õppematejal: Mehaanika

    Liikumisvõrrandi abil leiame keha koordinaadi mistahes ajahetkel, ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel. Liikumisvõrrand x=x0+s; x=x0+vt. Liikumisgraafik väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Kui koordinaat sõltub ajast lineaarselt, siis liikumisgraafik on sirge. Kiiruse graafik väljendab sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku alune pindala on võrdne keha nihke arvväärtusega. Ühtlaselt muutuv sirgejooneline liikumine Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Kiiruse muut ajaühikus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust ja teda nimetatakse kiirenduseks Kiirenduse valem a=(vv0)/t. Kiiruse valem v=v0+at. Keha ühtlaselt muutuval liikumisel on kiirus ajast lineaarses sõltuvuses ja kiiruse graafikuks on sirge. Samuti kui ühtlasel liikumisel on kiiruse graafiku alumine pindala võrdne keha nihkeväärtusega

    Füüsika
    KINEMAATIKA
    26
    pdf

    KINEMAATIKA

    KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus.

    Füüsika
    KINEMAATIKA
    26
    pdf

    KINEMAATIKA

    KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus.

    Kategoriseerimata
    Mehaanika 1-osa - Mehaanika põhivalemid
    8
    doc

    Mehaanika 1. osa - Mehaanika põhivalemid

    lõpppunkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas. 11. Kuidas saab liikumisi liigitada? 12. Mida mõistetakse liikumise pidevuse all? 13. Milline liikumine on ühtlane sirgjooneline liikumine? Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked. ÜSL-i iseloomustatakse keha liikumise kiirusega. 14. Mida näitab keskmine kiirus? Keskmine kiirus näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. m v k - keskmine kiirus 1 s s vk = s - kogu teepikkus [1 m] t t - kogu aeg [1 s ] 15. Mida nimetatakse keha hetkkiiruseks? Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. 16

    Füüsika
    Vajalikud füüsikalised suurused
    3
    docx

    Vajalikud füüsikalised suurused

    Vajalikud füüsikalised suurused: nimetus tähis ühik teepikkus s m aeg t s kiirus v m/s kiirendus a Ühtlane sirgjooneline liikumine. - keha läbib võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused (keha kiirus ei muutu) Kehtivad seosed: v = s/t , kus v - kiirus, s ­ teepikkus, t ­ aeg. x = x0 + vt , kus x ­ lõppkoordinaat , x0 ­ algkoordinaat, v- kiirus, t ­ aeg. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine - keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Kehtivad seosed: v = v0 + at, kus v ­ lõppkiirus, v0 ­ algkiirus, a- kiirendus, t ­ aeg kiirendus a = v ­ v0/t s = v0t + at2/2 , kus s ­ teepikkus x = x0 + v0t + at2/2 Vaba langemine

    Füüsika
    Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009-aasta eksami küsimused ning vastused
    11
    docx

    Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

    1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12

    Füüsika
    Mehaanika
    27
    doc

    Mehaanika

    liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. Füüsika toimitakse tihti niiviisi, et kujutatakse ette mõni ideaalsete omadustega nähtus või keha, mille kohta käivad seadused on võimalikult lihtsad. Seejuures ei arvestata paljusi pisiasju, mis antud olukorras tulemusi oluliselt ei mõjuta. Näiteks pole ju tarvis arvestada maapinna kumerust sõidul Tartust Elva. Taolist idealiseeritud keha või nähtust nimetatakse füüsikaliseks mudeliks. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suurust, mis võrdub nihke ja nihke sooritamiseks kulunud ajaga Suhe tähendab ühe suuruse jagamist teise suurusega. v=s/t, kus s ( m ) ­ nihe, t ( s ) - aeg , v ( m / s ) - kiirus. Füüsikalist suurust tähistatakse mingi tähega, näiteks t on aja tähis, v kiirus tähis jne. Sulgudes olev täht või tähtede kombinatsioon näitab antud suuruse mõõtühikuid

    Füüsika
    Füüsika Mõisted
    5
    docx

    Füüsika Mõisted

    Neist eristatakse fundamentaalosakesi, mida peetakse jagamatuteks (ilma sisestruktuurita) osakesteks. Fundamentaalosakesed jagunevad mateeriaosakesteks (aine algosakesed) ja vaheosakesteks (vastastikmõjusid vahendavad osakesed). Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laengud on vastupidise märgiga. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m ­ keha mass, v ­ keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m ­ keha mass, g ­ raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    K2tiii profiilipilt
    Käti Sügav: Aitas vägagi.
    17:56 13-11-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun