Sahhariidid 8. Mis on ATP ja milles seisneb tema ülesanne organismis? Adenosiintrifosfaat. Universaalne keemilise energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb rakkude metabolismis. 9. Millistest teguritest sõltub inimese veevajadus? (4 tegurit) Kliimast, east, koormusest, tervislikust seisundist. 10. Millest sõltub peamiselt organismi üldine veesisaldus? Rasvaprotsendist, vanusest 11. Mis vallandab janutunde? Vere liiga suur soolade sisaldus. 12. Mis on ensüüm? suure aktiivsuse ja spetsiifilisusega, katalüütiliste omadustega valk 13. Millest ensüümid koosnevad? Aminohappejääkidest 14. Millised on ensümaatilise reaktsiooni kolm etappi? Ensüümiga seondumine, reaktsioon, produkti vabastamine) 15. Milliste põhitingimuste juures toimuvad sünteesireaktsioonid rakkudes? Vesilahuses, madalatel temperatuuridel, pehmetel tingimustel, peaaegu 100% saagisega. 16. Selgita mõisted: ensüümi aktiivtsenter- ensüümi pinnaala, millega seostub substraat
Ultraviolettkiirgus tekitab ka denaturatsiooni. Renaturatsioon on denaturatsiooni pöördprotsess. Funktsioonid 1) ensümaatiline e katalüütiline, 2) geeniregulatoorne, 3) bioregulatoorne, 4) transpordifunktsioon, 5) struktuurne funktsioon, 6) antikehad (kaitsefunktsioon), 7) kontraktsioonifunktsioon kokkutõmbumine, 8) retseptoorne funktsioon, 9) varufunktsioon, 10) energeetiline funktsioon. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Nad on kõrge spetsiifilisusega, st igat reaktsiooni reguleerib ainult üks kindel ensüüm. Nad on ülikõrge aktiivsusega. Nende teke ja töö allub geneetilisele kontrollile. Omavaheline töö on rangelt koordieeritud. Ensüümide tööks on vajalik kindel to ja pH. IV Nukleiinhapped Nukleiinhapped on orgaanilised biopolümeerid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. DNA e desoksüribonukleiinhape tuumas, pärilikkuse edasikanne
palgataset, seda kõige enam tootmises. Tootmises sõltub keskastmejuhi palgatase palju valdkonnast (näiteks elektroonika- ja metallitööstuses on see kõrgem kui toiduainetööstuses), kogemustest, firma suurusest (suuremates ettevõtetes reeglina palk kõrgem) kui ka sellest, kas ettevõte pakub allhanget või teeb lõpptoodangut. Suurtes teabemahukates (nt finantsvahendus-) firmades peab arvestama valdkonna üldise lugupeetavusega, spetsiifilisusega (konfidentsiaalsed andmed) ja nüüd ka sama valdkonna juhtide palgatasemetega meie kultuuriga tihedalt seotud naaberriikide sarnastes ettevõtetes. Kui ettevõtte asukohas on piisav personaliressurss, siis asukoht palgataset väga palju ei mõjuta. Kui aga keskastmejuht on vaja meelitada mujalt, käib tööl kaugemalt või on antud töökoha tõttu vahetanud elukohta, võib see oluliselt mõjutada pakutavat palgataset. Keskastmejuhi palgale võivad lisanduda kuu- ja kvartalipreemia, samuti
Lisaks, vähi biomarkeritena võivad olla ka sellised muutused kasvajas, nagu geneetilised mutatsioonid, amplifikatsioonid ja translokatsioonid ning geenide ekspressioonimustri muutused.[3] Funktsionaalselt võib vähi biomarkereid jagada mitmeks tüübiks: · Diagnostiline biomarker marker, mis avastab ja identifitseerib konkreetset vähitüüpi. Need [3] markerid peavad olema kõrge spetsiifilisusega ja tundlikkusega. · Prognostiline biomarker marker võimaliku ravivastuse ja võimalike ravitüsistuste suhtes. [8] · Stratifikatsiooniline biomarker marker, mis ennustab vastuvõtlikkust ravile enne ravi algust. Need markerid jagavad patsiendid nendeks, kes on selle ravi suhtes resistsentsed, ja nendeks, kes ei ole.[3] DNA-põhised vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti]
dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on: toiduvalkude denaturatsioon, osalemine aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist, sekretiini vallandumise initsieerimine. Pepsiinid – tekib pepsinogeenidest HCl toimel, nad on happekindlad proteaasid, madala spetsiifilisusega. Seedimise põhikoht on peensooles., kus polü- ja oligopeptiidid lõhustatakse imenduvateks AH-ks. Pankreasenõre ensüümid: põhiosa on endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas), teine osa eksopeptidaasid (karboksüpeptidaas A ja B ). Kõigepealt vabanevad pankreasest inaktiivsed proensüümid (trüpsinogeen, proelastaas, kümotrüpsinogeen, prokarboksüpeptidaas) sekretiini ja koletsüstokiniini toimel. Duodenumis need aktiveeritakse
a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? Eluslooduse kolm olulisemat makromolekulide klassi on sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? Keskmise valgu molekulmass on ligikaudu 50 kDa (kilodaltonit). Valgud peavad olema makromolekulid, sest nende kõige olulisemaks funktsiooniks on biokeemiliste reaktsioonide katalüüs ja see katalüüs peab olema kõrge spetsiifilisusega ja efektiivne. Et need tagada, peab ensüüm moodustama substraadiga hulgaliselt kontakte ja see saab toimuda ainult juhul, kui ensüümi aktiivtsenter on oma struktuurilt substraadi struktuuriga komplementaarne. 44. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus? Rakkudel on küllaltki sarnane suurus, sest mingi objekti pindala ja ruumala suhe sõltub objekti suurusest. Rakus toimub palju keerulisi biokeemilisi reaktsioone, mis tõuavad raku piisavat suurust
kogumit. Sellisel juhul on tegemist subjektiivse organisatsiooniga. Nii objektiivne kui ka subjektiivne organisatsioon hõlbustavad omandamist. Kas mälu saab arendada? Pole mingit kahtlust, et teatud mälu paranemise saavutab iga inimene. Korduv nimekirjade meeldejätmine on üheks näiteks. Peamine on motivatsioon ja kõva töö. Juhul kui te olete otsustanud oma mälu edendada, siis on kasulik meeles pidada kahte olulist tõika. Esimene on seotud töötluse spetsiifilisusega, teine ülesande spetsiifilisusega. (vt ka pnkt 2.3 & 2.4) Edukas õppimine eeldab tõhusate meenutusvihjete ettevalmistamist, puhuks kui eksplitiitsed meenutuse ajendid puuduvad. Seega tuleks enamus aega kulutada materjali mõttes kordamisele ja vähem selle pelgat lugemisele. Nii loote endale ise meenutamiseks vajalike vihjete süsteemi. Harjumus genereerida endale ise küsimusi ja neile vastata on üks kõige paremaid õppimise viise. Protsessi- ja ülesandespetsiifiline mälu paranemine on sarnane sportlikele saavutustele.
Detailsed kirjeldused. Töötati välja 1975. Selleks liitsid teadlased hiire kasvajalised müeloomirakud (B rakuline kasvaja), millel on võime piiramatult jaguneda, immuniseeritud hiire põrnarakkudega, mille hulgas on immuniseerimisel kasutatud antigeeni vastaseid antikehi tootvad B rakud. Ainult tekkinud hübriidsed rakud e. hübridoomid suudavad kasvada selektiivsel söötmel ning neil säilivad vanemrakkude kasulikud omadused võime piiramatult jaguneda ja samas toota kindlate omaduste ja spetsiifilisusega antikehi ehk monokloonseid antikehi. Soovitud spetsiifikaga antikehi produtseerivad hübridoomide kloonid on võimalik isoleerida ning kasvatada rakukultuuris antikehade tootmiseks. Kasutatakse haiguste raviks, kuid ei olnud eriti edukas, sest esiteks ei käivitanud hiire antikehad inimese Fc retseptorite ja komplemendivalkudega seotud efektormehhanisme, samuti oli antikehade poolväärtusaeg lühike. Teiseks, inimestel tekkis hiire
tootmismaht on konstantne ja piiratud. Kokkuvõttes peaks turu eelis tootmiskulude mõttes spetsiifilisuse kasvades järjest vähenema.Transaktsioonikulud ja spetsiifilisus- Transaktsioonikulu võib pidada ettevõttesise korralduse (omatoodangu) puhul suhteliselt mõõdukalt seotuks spetsiifilisuse määraga. Igal juhul tuleb luua oma osakond. Seevastu tehingukulud väljasttellimise (outsourcing) korral ilmselt tõusevad märgatavalt koos spetsiifilisusega. Ainuüksi võimalike äripartnerite ringi vähenemine teeb siin oma töö. Kokkuvõttes langeb turu eelis omatoodanguga võrreldes märgatavalt ning jõuab mingi spetsiifilisuse s* juures negatiivsesse piirkonda. Sellest alates on vertikaalne integratsioon transaktsioonikulude seisukohalt õigustatud.Vertikaalne integratsioon - Samas säilib alati mingi turueelis tootmiskulude seisukohalt, mis ilmselt lükkab piki spetsiifilisuse telge edasi
Biloogilised katalüsaatorid - ensüümid: · Suurendavad reaktsiooni kiirust alandades aktivatsioonibarjääri EA kõrgust. · EI MUUDA reaktsiooni SUUNDA · On võimelised reaktsioone energeetiliselt omavahel sidustama - st teostama endergoonilisi protsesse eksergooniliste protsesside käigus vabaneva energia arvel · Toimivad väga pehmetes tingimustes · On väga selektiivsed ja äärmiselt kõrge spetsiifilisusega. · Alluvad regulatsioonile Ensüümkatalüüsi iseloomustab: · Substraatspetsiifilisus (mis läheb sisse) Erinevalt keemilistest katalüsaatoritest katalüüsivad ensüümid suhteliselt kitsa substraatide valiku reaktsioone. Näiteks: restriktaasid või proteiinkinaasid. Substraatspetsiifilisus põhineb eelpool loetletud interaktsioonidel ja substraadi ning ensüümi ruumilisel sobivusel ning seda kirjeldavad põhiliselt kaks hüpoteesi:
• Teised täiskasvanud: baktereemia, pneumoonia, luude ja liigeste infektsioonid, naha ja pehme koe infektsioonid. Diagnostika. • Otsesed antigeenitestid on kandluse määramiseks liiga väikse tundlikkusega. • Külv: 24h tunniga kasvavad ilusad suured kolooniad, kasutatakse teiste organismide kasvu inhibeerimiseks antibiootikumrikastatud söötmeid. Sobib suurepäraselt kandluse määramiseks rasedatel. Skriinimine 35-37-nädalal. • PCR: peaaegu külvi tundlikkuse ja spetsiifilisusega. Aga veel pole täielikult taadeldud, laialdaseks kasutamiseks valmis. Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikravim. Kliinilistes uuringutes on polüvalentne vaktsiin. Riskigrupi rasedatele sünnitusaegne profülaktika penitsilliiniga, enne skriinimine ka. Bakterid mõmm :) 05/06 Viridans grupi streptokokid Üldist. Heterogeenne grupp. α-hemolüütilised, mittehemolüütilised
partiklitesse pakkimisega. 1s (14-15 kDa). Aluseline valk, võib siduda nukleiinhappeid. Lokaliseerub nii tsütoplasmas kui ka rakutuumas (tuumakeses). Võib osaleda raku DNA sünteesi mahasurumises ja tsütopaatiliste efektide tekkimises (see efekt on detekteeritav ainult nakatatud, mitte transfitseeritud, rakkudes). 3.1.4. Seondumine retseptorile ja sisenemine rakku Reoviiruse antiretseptor on 1 valk (hemoglutiniin). Interaktsioon raku poolse retseptoriga pole kõrge spetsiifilisusega, tänu millele seonduvad reoviirused väga erinevaile rakkudele. Põhimõtteliselt võib reoviiruse retseptoriks olla iga makromolekul, millel on olemas siaalhappe grupid, kuid arvatakse, et reaalsed retseptorid kujutavad endast glükoproteiine, mis võimaldavad viiruse kaheetapilist seondumist: 1) esmalt toimub reoviiruse antiretseptori seondumine siaalhappe jäägile; 2) järgneb seondumine spetsiifiliste valk-valk interaktsioonide kaudu (selles osaleb
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule
hübridiseeritakse märgistatud prooviga/sondiga, mis on samuti eelnevalt denatureeritud ja märgistatud fluorofoori või hapteeniga. Fluorestseeruvat 3 reportermolekuli on näha fluorestsentsmikroskoobiga ning saadakse infot teatud geneetilise aberratsiooni olemasolust või puudumisest. Plussid – saab uurida kromosomaalseid aberratsioone mittejagunevates rakkudes. On kõrge tundlikkuse ja spetsiifilisusega. Ulatusliku detekteerimisvõimega – saab mitmeid erinevaid teadaolevaid aberratsioone uurida. Miinused – saab uurida ainult teadaolevaid geneetilisi aberratsioone, kuna on vaja spetsiifilise järjestusega sondi hübridisatsiooniks. On vaja teada millist piirkonda vaja uurida, kus kromosoomil paigutub jne. • Cremer’ite uuesti esile toodud ja edasiarendatud interfaasi kromosoomide territooriumite (CT) mudel, sobivus uue kromatiini ‘pakkumise’ mudeliga,
(moodustavad vähem kui 0,1% kõikidest tuumaga keharakkudest) ja interdigitating rakud, mida võib leida lümfoidorganites läbi kogu T raku tsooni. Kõik põlvnevad ühisest prekursorist üdis, kuigi mitte monotsüüditest. Dendriitrakkudel on väike fagotsütoosi võime, aga nad ekspresseerivad ohtralt II klassi proteiine ning vangistavad ja esitlevad antigeene kõrge efektiivsusega. Olles liikumisvõimelised, võivad nad kehas ringi reisida, otsides sobiva antigeeni spetsiifilisusega T rakke. Dendriitrakud on eriti olulised esmase immuunvastuse algatamisel, samuti algatamaks vastust keha pindadega kontakteerunud antigeenidele. Näiteks, kui immunogeen kinnitub nahale, mõned Langerhansi rakud migreeruvad asukohast dermaalsetesse lümfisoontesse ja kantakse regionaalsete lümfisoonte T raku tsoonidesse, kandes endil antigeene presentatsiooniks 20. Antigeeni esitavate rakkude ja T-rakkude vahelised signaalmolekulid. “Kahe signaali teooria”
arvukust toidus (nt salmonellad, E. coli, S. aureus ja listeeriad). Analüüsitavas proovis esinevate elusate organismide loendamiseks tuleb interpoleerida (funkt- siooni antud väärtuste alusel tema vahepealseid väärtusi arvutama) eelnevalt määratud elusrakkude arvukuse (TVC Total Viable Count) standardkalibreerimise kõverat versus sihtmärk-organismi detekteerimise aeg. 3. Immunoloogilised meetodid. Need meetodid on väga kõrge spetsiifilisusega, põhinevad antikehade sidumisel bakteriraku pinna spetsiifiliste antigeenidega ja on enamasti kasutusel patogeensete bakterite identifitseerimiseks. Seroloogilisi meetodeid kasutatakse: 1) tahkel agarsöötmel kasvavate bakterikolooniate testimiseks, näiteks esemeklaasil teostatav aglutinatsioonitest salmonellade jaoks, millel eristatakse rohkem kui 3000 serotüüpi; 2) organismide avastamiseks kas selektiivsetest või mitteselektiivsetest vedelsööt-
kokku 16 liigiga. Noodulite moodustumine taime juurel- selleks vajalikud geenid paiknevad plasmiidis. Lmmastiku fikseerimine algab noodulis 8-16 peva prast bakteri tungimist taimerakku. Noodulid koosnevad neljast erinevast tsoonist. Aktiivne N2 sidumine toimub tsoonis, kus paikneb leghemoglobiin. Sltuvalt nooduli tbist eksporditakse NH3 vi glutamaati, aspartaati, priine peremeestaime rakkudesse. Noodulite moodustumise puhul on tegemist peremeestaime spetsiifilisusega: maaphklil vivad nooduleid moodustada mitmed erinevad Bradyrhizobiumi liigid, Lhis-Ida hernesordid ei nakatu Euroopa hernesortidel kasvavate Rhizobiumi liikidega. Vajalikud keskkonnatingimused: mulla neutraalne pH, mesofiilid, fosfor- ATP, molbdeenja raud-nitrogenaas ja leghemoglobiin, kaltsium. 65 % pllumajanduses kasutatavast lmmastikust on saadud bioloogiliste protsesside tulemusel. Frankia moodustab nooduleid katteseemnetaimedel lepp (Alnus), mrt (Myrica), Purchia;
välimine (extrinsic - rakusurm aktiveeritakse rakupinnal teiste rakkude poolt) 6. Mis on kaspaasi funktsioon ja mis juhtub pro-kaspaasi aktiveerumisel? Kaspaas: tsüsteinüül aspartaat-spetsiifilised proteaasid, mis aktiveeritakse ainult apoptootilistes rakkudes. Aktiivtsentris on kriitiline tsüsteiini jääk konserveerunud pentapeptiidis (QACXG), lõikab substraati aspartaadi järel peaaegu absoluutse spetsiifilisusega. Apoptoos on pöördumatu, kui kaspaase on aktiveeritud üle kriitilise taseme. Kaspaaside blokeerimine peatab apoptoosi. Inimesel on 11 kaspaasi, osad osalevad põletikes, mõned alustajad, mõned teostajad. Kaspaasi aktiveerimiseks tuleb esmalt pro-kaspaas katki lõigata esimeste aktiveerimiseks kogutakse need hästi lähedale, edasi aktiveerivad üksteist. Aktiivne kaspaas koosneb kahest lõigatud prokaspaasist (2 suurt + 2 väikest alaühikut)
Molekulaarsete meetodite rakenduslikud aspektid Molekulaarsete diagnostikameetodite rakendusalad on sarnased klassikalistele: (1) haigustekitajate sedastamine uuritavas materjalis, (2) puhaskultuurina isoleeritud mikroorganismide samastamine; (3) mikroorganismide täpsem iseloomustamine mingi omaduse (geeni) tasemel – ravimiresistentsus, toksiin, virulentsus, tüpiseerimine jne. Haigustekitajate sedastamine uuritavas materjalis Molekulaarsed meetodid on kõrge spetsiifilisusega. • Konkreetne meetod on vaid ühe või kahe võimaliku patogeeni leidmiseks. Segainfektsiooni korral jäävad teised patogeenid diagnoosimata. Seetõttu ei välista negatiivne molekulaarne test ühe kindla patogeeni tuvastamiseks veel teiste mikroorganismide olemasolu. • Hübridisatsioonireaktsiooni puuduseks võib osutuda mittepiisav sensitiivsus. Uuritava DNA hulk võib olla ebapiisav või materjal sisaldada nn. „inhibiitoreid“, mis pärsivad nii
Triviaalnimetuse puhul on see vahest võimalik ja vahest pole, biokeemias kasutatakse valdavalt triviaalnimetusi. Mõningaid reegleid ensüümide nimetuste koostamiseks CH3COO- atsetaat, füsioloogilisel pH-l lähevad aatideks. 1. FADH, NADH, DNA, üldkasutatavad nimetused. 2. Kui ensüüm katalüüsib rohekm kui ühte tüüpi reaktsiooni, tuleb nimetus koostada ainult ühest reaktsioonist. Sama kehtib ka alternatiivsete substraatide kohta. Kui väiksema spetsiifilisusega ensüüm, siis antakse substraadi nimi üldisemalt alkoholi dehüdrogenaas (pole spetiifiline ühele kindlale alkoholile). 3. kui soovitakse rõhutada ensüümi olulisust mingis sünteesiprotsessis, siis võib triviaalnimetustes kasutada nimetust süntaas (v.a. ligaaside puhul seal on süntetaas). Tselluloosi süntaas (oluline), süntaasi tuleb kasutada mõistuse piirides. EX! Ensüüminimede tuletamine
Molaarse kontsentratsiooni saavutamiseks on vaja kõrge afiinsusega transportereid. Sellised transporterid peavad olema võimelised töötama tingimustes, mis tavalised transporterid inaktiveerib (kõrge osmolaarsus ja ioonide kontsentratsioon). ProU ja ProP transporterid avastati kui proliini transporterid, mis töötavad hüperosmootsetes tingimustes. Hiljem selgus, et nad on laiema substraadi-spetsiifilisusega nad toovad rakku ka glütsiin- betaiini. ProP on H+ sümporter; mida kodeeriva geeni üks promootoritest on RpoS-sõltuv. ProU on multikomponentne ABC transporter, ning selle transporteri geenide ekspressioonitase tõuseb osmootse stressi korral ligikaudu 100 korda. ProU geenide transkriptsiooni reguleerivad nii DNA-ga seonduvad valgud H-NS, HU, IHF kui ka rakusisene K-glutamaadi akumuleerumine ja muutused DNA superspiralisatsioonis.
annaabi.ee 
