kujundamine ja arendamine. 4. Sotsiaalsed oskused: koostegevuse oskuste kujundamine täiskasvanute ja eakaaslastega, rollimänguoskuste kujundamine ja arendamine. 5. Eneseteenindusoskused: esmaste eneseteenindusoskuste täiendamine ja teiseste kujundamine Juhul kui lapse kõneprobleemid ja spetsiifilised arenguhäired jäävad koolieelses eas tähelepanuta (märkamine ja sekkumine), on tulevaste õpiraskuste avaldumine koolis vältimatu. Enamlevinud kõnepuuded: 1. SUULISED KÕNEPUUDED: HÄÄLEPUUDED:  afoonia ehk hääletus on hääle puudumine või hääle kadumine  düsfoonia ehk kähehäälsus KÕNE RÜTMI JA TEMPO PUUDED:  bradülaalia ehk kõnetempo aeglustumine  tahhülaalia ehk kiirenenud kõne, kogelus HÄÄLDAMISE PUUDED  rinolaalia ehk ninahääldus  düsartria – aju orgaanilisest kahjustusest tingitud kõnemotoorika kahjustus  anartria – verbaalse kõne puudumine
õppimine on ka selle tasandiga seotud, see tasand vastutab koos- ja järelkõne eest) 4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine).(seotud nimetamisega 5. Sümboolsete koordinatsioonide tasand (E): intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine.( selle tasandi kahjustusel jääb maha üldine areng- intellektipuuded) · 1-3 nö tehnilised tasandid- kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded · 4-5 kõne mõtestatust ja semantikat reguleerivad tasandid-keelepuuded ¤ Aju juhtiv roll kõnetegevuses: 3 funktsionaalset ajuplokki, kuue piirkonna funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Dünaamiline piirkond(otsmikusagara I käärus)-ütluse planeerimine; ütluse/teksti mõistmine. (PAT-raskused ütluse moodustamisel/mõistmisel) Broca piirkond(otsmikusagar)-ütluste grammatiline ja motoorne/häälduslik(kõneliigutuste järjestamine)plaan
vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega.
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning
andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeelu probleemid toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, taotletavates õpitulemustes või klassi töökavas. Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt: üld- ja eriandekus; õpiraskused (spetsiifilised, ajutised ja püsivad); meelepuuded (kuulmispuue; nägemispuue); liikumispuue; sotsio-emotsionaalsed ja käitumisprobleemid; kõnepuuded; intellekti- ja liitpuuded; soltuvushäired; immigrandid. Meditsiiniliste, psähholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal soovitab nõustamiskomisjon erivajadusega lapsele sobiva lasteaia või erirühma, samuti võimetekohase õppekava. Haridusliku erivajadusega laps võetakse lasteaia tava(sobitus)- või erirühma, erivajadusega laste kooli ja klassi vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni soovituse alusel
taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool Eriklass Tavaklass* Õpiraskused 833 7 320 Kõnepuuded 10 012 Kuulmispuue 11 1831 Lihtsustatud õppekava /LÕK 251 420 Toimetulekuklass / TÕK 91 20 HEV osakaal päevase õppevormi Erikool
puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. · Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud. · Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine: Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Düslektikutel on lugemisraskused ja -vead püsivad. See võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Esineda võib lugemist paremalt vasakule ehk 4 peegellugemist
vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Erivajadustega inimene erineb teistest oma infotöötluse poolest, sest ta töötleb kas liiga kiiresti või aeglaselt. Lasteaias eripedagoogilist abi vajavate laste väljaselgitamine toimub koostöös lastevanematega, õpetajatega ja eripedagoogidega.
kasutatakse sotsiaalsüsteemis. Probleem ja raskus  kergemat sorti hädad, mille puhul on lootust et nad on ületatavad ja ei sega elu märkavalt. Vaegus  meeleelundid ei toimi 100% Terminid ei ole ühtsed erinevates valdkondades, rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid Kognitiivse arengu hälbed o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus Meelepuuded o Kuulmiskahjustus o Nägemiskahjustus Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2
Hariduslikke erivajadusi liigitatakse HEV sügavuse järgi; nende levist lähtudes; tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes. Hariduslike erivajaduste põhitüübid õpiraskused (ingl learning difficulties Suurbritannias, learning disabilities USAs) emotsionaal- ja käitumisraskused füüsilised puuded meelepuuded kuulmispuuded (ingl hearing impairment) nägemispuuded (ingl visual impairment) vaimupuuded kõnepuuded  kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine haigustest tingitud erivajadused KAASAV ÕPE Mis on kaasamine? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool ÕPIRASKUSED Kirjalike tekstide kohandamine arvestada õpilase keelelise tasemega; kui mõni lõik selles sisaldab ebaolulist infot (nt põhiteemast kõrvalepõikeid);
kultuurinõrga kasvukeskkonnaga; ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus; sünnipärased või omandatud puuded; õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga. ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ ERIVAJADUSTE LIIGITUS 1. Erivajadusi liigitatakse erinevates riikides erinevalt. 2. Traditsiooniline on tekkepõhjustest ja avaldumisest tulenev liigitus: 1.meelepuuded (kuulmis- ja nägemispuuded) 2.vaimupuuded 3.kõnepuuded 4.kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks. ï‚·ï€ ï€ ï€ ï€ LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE 1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades). 2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada
rahvusvaheliselt, juriidilistes tekstides. Erivajaduste liigid (1) Kognitiivse arengu hälbed 2 o Intellektipuue o Õpiraskused o Üldandekus  võimekust on rohkem kui tavaliselt Meelepuuded o Kuulmiskahjustus (kurtus, vaegkuulmine) o Nägemiskahjustus (pime, vaegnägemine) Kõnepuuded Kehapuuded o Neuromotoorika puuded  närvisüsteemi tasemel o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Erivajaduste liigid (2) Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired  autismi spektrile kalduvad häired Kroonilised tervisehäired (diabeet, astma) Liitpuuded  nt nägemispuue ja liikumispuue Erivajadustega kujunemise riskiga seisundid:
rasedusnädalal)  vaimne alaareng, nõrk lihastoonus, võib esineda liigeste üliliikuvus, põlve ja puusaliigese nihestus, südamerikked, nägemishäired, kilpnäärme talitlushäired, soolteväärareng. · Autism - võimetus mõista sotsiaalse suhtluse signaale. · Ajuhalvatusest tingitud häired (kahjustus tekib looteeas, sündimisel v varases lapsepõlves)  nõrgenenud kompimisaisting, nägemishäired, epilepsia, kõnepuuded. · Nägemispuuded (kaasa sündinud, sünnipärase v tundmatu päritoluga haiguse, infektsiooni v trauma tagajärjel tekkinud). · Kuulmispuuded (kaasa sündinud, haiguse v trauma tagajärjel tekkinud). · Kõne arengu hälbed  meeleelundite v närvisüsteemi anatoomilised v talituslikud vead (Laps ja ...98-106). 2.2 Enneaegsus ja sellega kaasnevad probleemid Enneaegsuseks loetakse enne 37. rasedusnädalatsündinud lapsed. Uurimused näitavad, et
4. (D) Toimingute tasand: eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine). nimetamine nt. 5. (E) Sümboolsete koordinatsioonide tasand: intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine. Algul lastel puudub, kannatab intellektipuudega lastel. · 1-3 nö tehnilised tasandid (et ütlus SAAKS VÄLJA ÖELDUD, nt kui tehtaks lõtva keelde imesüst, siis oleks ilus ja mõtestatud kõne)- kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded · 4-5 kõne mõtestatud ja semantikat reguleerivad tasandid (keeleüksuste kasutamine) ehk keelepuuded Järeldused: · Üht liigutust (komponenti) reguleerib mitu komponenti, tasandit. · Kõrgema tasandi juhitud(sama) liigutus on enam teadlik. · Juhtivaks ei pea olema kõige kõrgem tasand. Näit sõna järelkordamine tähendust kõrvale jättes (juhtiv C-tasand) · Harjutades tuleb vilumus. Kasvab madalama tasandi osakaal- nt häälikuseade
neuroloogiline tasand vastutab liigutuste eesmärgi stuse eest, madalamad aga tehnilise täitmise eest. 6. FS aktiivsust iseloomustab operatsioonide järgnevus. 7. Kord kujunenud funktsionaalsüsteem püsib elu lõpuni, kui seda ei kahjusta patoloogia. Viimasel juhul langevad mingid operatsioonid välja, osa neist aga põhimõtteliselt säilib. Seetõttu on täiskasvanu kõnepuuded alati enam variatiivsed (isikupärasemad) kui lastel. N. Bernšteini järgi on kõneliigutuste neuroloogilise juhtimise tasandeid inimese ajus viis: 1. Tasand A ehk ajutüve tasand. See reguleerib liigutuste ebateadlikke komponente, esmajoones lihastoonust. Tasand haarab ajutüve, ajukese, ekstrapüramidaalteede alumise osa. Patoloogia korral kannatab lihastoonus (sh. lõtv halvatus), esinevad tremor ja tasakaaluhäired. 2
Asi hakkab peale tajumisest, mõistmisest. Kõigepealt hakkab laps tajuma oma häälitsust pärast teisteomi ka. Sis järgneb tajumine. Kui mingi asi on oluline, siis need asjad tulevad kiiremini kasutusele (nt auto, nukk, ema jne). Produktiivses mõistetakse ja produtseeritakse üksusi. Sõltuvad need keskkonnast, haridusest, emotsioonidest, teadmisets ja see võib muutuda kogu elu jooksul. Patoloogia: (osaliselt) kujunemata, kujunemine (osaliselt) moonutatult (nt agramatism, kõnepuuded, piiratud hulk sõnu ja lausemalle), (osaliselt) lagunenud kõnemehhanism (nt traumade tagajärjel. Mittepatoloogilised hälbed normist: väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles. Oluline on eakohasus siinkohal. Kõne Vahendite kui keeleüksuste kasutamine  kõne! Ehk kõne: keele kui vahendi kasutamise viis. Kõneakt: mõtte kujunemine ja sõnastamine.
annaabi.ee 
