1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes.
Kunst on tekkinus sotsiaalse ajaloo mõjul. „Kunstiajaloo filosoofia“ (1959) – kirjutas vastuseks oma kriitikutele, ta ei eita, et kunsti mõjustavad ka teised asjad, nt alateadvus või vormide loogika. Aga ta ka näitab, et need meetodid ei ole ammendavad. Jääb seisukohale, et kunst sõltub paljudest teguritest. 1974 ilmus raamat „Kunstisotsioloogia“, mis võtab kokku eelnevad mõtted. Ei ole ainult kriitiliseid teooriaid. Suur hulk sotsiolooge lähtuvad eeldusest, et olemasolev maailm on mõistlik maailm. Nende ül on kirjeldada, kuidas normaalne ühiskond toimib. Üks mõjukas teoreetik on Talcott Parsons (1902-1979) – peateos ilmus 1951 „Sotsiaalne süsteem“. Just Külma sõja käivitumise aeg. Aeg, millal Ameerikas oli kommunistide hirm. McCarthy oli senaator, kes võttis sõna kommunismiohu vastu. Kampaania otsida igalpool nõukogude agente, paljastamine, agente hakati otsima erinevatest eluvaldkondadest
ühiskonnale. Selleks et mees saaks ametialast tööd teha suletakse naine koduseinte vahele, kus ta on tasuta tööjõuks. Radikaalne feminism mehed on kogu inimkonna ajaloo jooksul (igat tüüpi ühiskonnas) naisi rõhunud, neid kontrollida püüdnud. Meie patriarhaalses ühiskonnas toimub naiste allasurumine kõikides elusfäärides. Pierre Bourdieu (1930-2002) Üks viimaste aastakümnete populaarsemaid sotsiolooge. Sotsiaalne väljateooria ühiskond koosneb väljadest (majanduslik väli, kultuuriline väli, poliitiline väli) e. sfääridest kus kehtivad oma reeglid. Selleks et olla mingil väljal edukas, tuleb tunda selle välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab tema poolt omatav kapitali hulk. On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital tutvused.
peetakse üldjuhul ebatavaliseks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see, et teda ei peeta sotsiaalsele korrale hädaohtlikuks või segadust tekitavaks. Ekstsentrikuid sallitakse mitmel põhjusel: 1)neile vaadatakse kui tähtsusetutele kummalistele inimestele (nt punkarid), 2)nad on kinnise grupi liikmed, mis kaitseb neid (nt purjus poliitikud), 3)neid kaitseb nende positsioon, varandus või teadmised (nt Michael Jackson). Vaimuhaigus kui sots.protsess: sotsiolooge huvitab peamiselt 1)vaimuhaiguste tekkimisega seotud sots.faktorid ja 2)protsessid, millega inimene tunnistatakse vaimugaigeks. Soltsioloogile on vaimuhaigus jääkhälve. Vaimuhaiguste diagnoosid väljendavad üldjuhul ajastu käitumisnorme. Nt peeti 19.saj nii masturbeerimist kui ka homoseksuaalsust vaimuhaiguse sümptomiks, kaasajal on aga mõlemad aktsepteeritud käitumisharjumused. Vaimuhaigus, nagu iga teinegi sotsiaalne hälve, määratletakse ja
Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupiliikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 33. Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Max Weber võim on võime suruda teistele peale oma tahtmist. Sotsiaalne ressurss, mis on ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine, võimu alaliik, mis tähendab võimalust leida kuuletumist. Sotsiolooge huvitab kõige enam legitiimne domineerimine st. et võimu teostatakse valitsetavate nõusolekul ja kooskõlas seadusega. Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat) Ei rajane erilisel andel ega alluvate nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg (irratsionaalne).Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema
. . . . . . . . .17 ABI ALLIKAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .18 MIDA TEHA JA MIDA MITTE TEHA? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 KOKKUVÕTE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 ORIGINAALI EESSÕNA Enesetapp ehk suitsiid on keeruline nähtus, mis on köitnud filosoofe, teo looge, arste, sotsiolooge ja loomeinimesi sajandeid. Prantsuse filosoof Albert Camus avaldab oma teoses “Sisyphose müüt” arvamust, et enesetapp on ainus tõsiseltvõetav filosoofiline probleem. Tõsise tervishoiuprobleemina nõuavad enesetapud meie tähelepanu, kuid nende ennetamine ja nende üle kontrolli saavutamine pole kerge ülesanne. Teadusuuringud näitavad, et suitsiidide preventsioon on võimalik, kuid see tähendab mitmesuguste meetmete kasutusele võtmist – alates parimate
Töötajate ergutamine nende töö efektiivsuse tõstmiseks on olnud aktuaalseks küsimuseks ühiskonna tootmise arengu kõigil etappidel. On ju osaliselt muutunud nii töö iseloom, ühe toote või teenuse valmimisest osavõtvate inimeste hulk, tootmismaht, toodangu ja teenuse nomenklatuur jpm. Nimetatud tegurid muutuvad ka tulevikus ning võimalik, et veelgi intensiivsemalt. Kõik see sunnib majandusteadlasi, juriste, psühholooge, sotsiolooge, praktikuid ja teisi töötajate ergutamise probleemidega kokkupuutujaid otsima antud vallas pidevalt uusi võimalusi. Töötajate hindamisel ja motiveerimisel huvitab meid üldjuhul neli küsimust : - Mida inimene teeb? - Miks ta seda teeb? - Miks eelistab ta üht tegevust teisele? - Millist tasu saab ta oma tegevuse eest? Nagu psühholoogias tervikuna, on siingi põhiküsimuses bioloogiline ja sotsiaalne vahekord vajaduste struktuuris.
Difusionismi kadumine: 1930ndatel hakkas tähtsus kahanema Difusionismilt võeti üle kultuuriareaalide teooria (Franz Boas) Puudus metodoloogiline ja teoreetiline kandepind Thor Heyerdahl: Norralane, rännumees Sai kuulsaks katsetega purjetada üle ooekani iidsete laevadega, et tõestada kunagiste kultuuride reisimisvõimalusi David Emile Durkheim (1858-1917) Üks olulisemaid sotsiolooge, sotsiaalteoreetikuid, tundis huvi ka primitiivsete ühiskondade vastu, suur mõju Briti ja Prantsuse antropoloogiale Tema ajal oli valdav trend antropoloogias evolutsionism, sajandi lõpus ka difusionism tema lähenemine aga erines Esimene akadeemiline Prantsuse sotsioloog Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub ühendav jõud nagu religioon või ühtne etniline taust
Sissejuhatus sotsioloogiasse 2. Teooria – uute ideede loomine, olemasolevate ideede analüüs ja süstematiseerimine. Ütleb kuidas asjad peaksid loogiliselt võttes olema. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kaldub enamus sotsiolooge tegelema ainult ühe või teise komponendiga (empiirikud ja teoreetikud). Teaduse eesmärgid 1. Kirjeldamine. Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese adekvaatne kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (näiteks statistika) abil. 2. Seletamine. Teadusfilosoofid on palju vaielnud selle üle, mida teaduslik seletus tähendab. Kõige üldisemalt öeldes tähendab teaduslik seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist. 3
TLÜ RASI elustiilide uurimise keskuse tegevus noorte subkultuuride uurimisel TLÜ RASI uurimisteemad hõlmavad ühiskondliku ebavõrdsuse (või ka kihistumise) erinevaid tahke – sugu, rahvus, vanus, põlvkond, haridus, ametipositsioon. Ühiskondlikud probleemid on väga mitmekesise tagamaaga olles mõjutatud paljudest institutsioonidest samaaegselt, seetõttu on RASI töösse kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad: majandusteadlasi, sotsiolooge, kasvatusteadlasi, poliitikateadlasi. Põlvkondade elutee uuringute kõrval on osakonna töötajad põhjalikult käsitlenud Eesti ühiskonna sotsiaalse kihistumise teisenemist taasiseseisvumise järgsel perioodil. Viimastel aastatel on hakatud suurt tähelepanu pöörama elukestva õppe problemaatikale kui eluteed kujundavale ja sotsiaalset sidusust Eestis ning laiemalt kogu Euroopa Liidus tagavale tegurile. Teine uuem temaatika osakonna uurimistöös on seotud aktiivse vananemise küsimustega
tarbimisantropoloogia? Tarbimisantropoloogia ütleb, et inimelu on materiaalne ehk asjadel on hinged ja hingedel on asjad. Subjektist saab subjekt suhtes objektiga. Kui antropoloogia uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olevust, tema iseärasusi ja põlvnemist, aga ka kultuurilist käitumist, siis tarbimisantropoloogia keskendub inimese käitumisele seoses tarbimisega. Kas kõikides ühiskondades on inimestel mingeid ühiseid käitumisviise ning millised on erinevad käitumisviisid? Sotsiolooge huvitab miks inimesed tarbivad, mis mõjutab tarbimisvalikuid ja kuidas on see seotud ülejäänud ühiskonnastruktuuridega. 60. mis on tarbijakäitumine? Mis seda mõjutab? Poes võib tegu olla sümboolse ohverdamisrituaaliga, kus asju ei osteta ainuklt tarbimise pärast, vaid selle tähenduse pärast. Tegu on sümboolselt laetud tegevusega. Nt ostetakse lapsele kommi, sest see näitab armastust. Toimub nö suhete materialiseerimine. Inimesed kasutavad tooteid selleks, et märkida
mida pole võimalik otseselt jälgida. Sotsiaalseid fakte saab uurida kaudselt analüüsides nende mõju või siis nende väljendumist seadustes, religioossetes tekstides vms. Sotsiaalsete faktide uurimisel rõhutas Durkheim kahtluste ja ideoloogiate hülgamise tähtsust. Ta väitis, et teaduslikud kontseptsioonid eeldavad ka teaduslikku praktikat. Ta kutsus sotsiolooge üles uurima asju nii nagu need reaalsuses on ning konstrueerima uusi kontseptsioone, mis peegeldavad sotsiaalseid asju nende naturaalsuses. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks, kuna ta moodustas sõna ,,sotsioloogia" ladinakeelsest sõnast socius (kaaslane, kellegagi koos) ja kreeka sõnast logos (mõistus, millegi uurimine) kirjeldamaks uut sotsiaalse elu
Ka seda, mis ei sobinud kokku valitsevate teooriate ja arusaamadega rahvusest (jällegi nt. laenud!). - Kaasaegne, Britanniast levinud nn. Cultural Studies (kultuuriuuringud) on sellisest hierarhilisest lähtekohast püüdnud loobuda (nii 1960-70-ndatest alates. CCCS Birminghamis 1964???). Keeleteaduse, semiootika, antropoloogia ja sotsioloogia kaudu on tulnud uusi impulsse kultuuri uurimisse. Subkultuurid on huvitanud sotsiolooge juba 1930-ndatest (nn. Chicago koolkond). Populaarkultuur ka uurimise alla: kaubavormi tõttu on eesmgiks lai levik, ning on tihti ühiskonnas valitsevatele arusaamadele/ideoloogiatele lähemal, kergemini nähtavalt seotud kui kõrge kunst. Seepoolest huvitavam/viljakam uurimusaines kui eesmärgiks on mõista ühiskonda laiemalt, mitte ainult individuaalselt kunstiteost ennast. * üheks uurimise teemaks ongi nende kolme (subkult, popkult, kõrgkultuuri kaanon) vah. suhe ning suhe n-ö
mängima. Kui poiste vanemad olid ülehoolitsevad ja soovisid, et pärast kooli kohe koju tuldaks ning hoitaks endast nooremaid õdesi ja vendi, siis see mõjutas oluliselt seda, kus ja kellega nad mängisid, mis kehtib ka tüdrukute puhul. Sugu osutus oluliseks ainult, siis kui ta oli seotud teiste faktoritega, mis piirasid või soodustasid laste tegevust. Rääkides erinevustest pööratakse suuremat tähelepanu ikkagi kogemustele. Enamus sotsiolooge tänapäeval kasutavad pigem kogemustele kui soo erinevustele suunatud küsimusi. Küsimuse: "Mis on erinevused poiste ja tüdrukute vahel, kui nad tegelevad spordiga?" asemel, küsime: "Kuidas ja miks lapsed mängivad nii nagu nad mängivad?" Selliselt küsimusi formuleerides on võimalik ärahoida kahe vastandliku soo omavahelist võrdlust, kuigi lapsed suutsid selgelt eristada üksteise 91 bioloogilisi erinevusi
Ta vihjab vastavusele pedagoogiliste võtete sümboolsele vägivallale ning riigi monopolile legitimeerida füüsiline vägivald. Pierre Bourdieu 1975 Bourdieu asutas ajakirja Actes de la Recherche en Sciences Sociales, mis keskendus uuringutele kuidas kultuur aitab säilitada ühiskonna domineerivaid struktuure. 1981 määrati B. Prestiizikale sotsioloogia õppetooli juhatajaks Collège de France. 1980ndate teisel poolel oli B. Ameerikas üks enim tsiteeritud prantuse sotsiolooge. Oma üliõpilastele oli ta guru, Bour-dieu (jumal), või kohutav näide terrorist maskeerituna sotsioloogia taha. 1990ndate keskel osales Bourdieu paljudes tegevustes, mis polnud seotud ülikooli ja teadustööga. Ta toetas streikivaid raudteetöölisi, rääkis kodutute kaitseks, oli külaline TV-programmides ning 1996 asutas kirjastuskompanii Liber/Raisons d'agir. Bourdieu's viimane töö tegeles selliste teemadega nagu mehelik domineerimine,
Ilma diskursuseta ei saaks naised ja mehed vb üldse aru, et midagi on valesti. Või nt pedofiila diskursus. Foucault analüüsiks asja nii, et just pedofiila hirm (diskursus) just pedofiilat tekitabki. Seostub ka sotsiaalkonstruktivsmiga diskursuse käigus konstrueeritakse mingit asja. 2.Sotsiaalsed normid. Kultuuris õigeks peetav käitumine. Võib eristada kirjutatud norme (seadused, eeskirjad); kirjutamata normid (ettekujutused õigest, sobivast käitumisest) huvitavad sotsiolooge rohkem. On tehtud uurimusi, millised kultuurid on inimeste käitumist piiravad ja mitte nii piiravad. Probleemid sotsiaalsete normidega. Väärkonsensus (false consensus) inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust. Pluralistlik ignorantsus (pluralistic ignorance) inimesed peavad ennast teistest erinevaks kui nad tegelikult on. 3.Väärtused. Väärtuse mõiste kaks tähendust: ,,igal asjal on mingi väärtus (hind)"; ,,igal inimesel on omad väärtushinnangud"
Ülisuur enesearmastus, teiste enda tahtele allutamine, kaastunde puudumine, tahe teisi alandada. Mis on norm ja mis hälve ning mis sorti hälbeid on olemas? skaala keskel normaalne käitumine. Kahesugused hälbed- positiivsed ja negatiivsed. Negatiivne-ühiskonda kahjustav käitumine- mida kaugemale normist liigutakse seda hullemaks teod lähevad. Nt väärteod, kuriteod, alkoholism, narkomaania, retsidiivne kuritegevus. 4.4. Vaimuhaigus kui sotsiaalne protsess. Sotsiolooge huvitab peamiselt vaimuhaiguse tekkimisega seotud faktorite hulk ja protsessid, millega inimene tunnistatakse vaimuhaigeks. Sotsioloogile on vaimuhaigus residuaalne e jääkhälve. Szasz suur osa vaimuhaigusi on sümptomite kogumid, mitte tegelikud haigused. Vaimuhaiguse kontseptsiooni määratlemise katsed on määratud läbikukkumisele, kuna puudub üldiselt aktsepteeritud arusaam sellest, mis on haigus. Szaszi on öelnud, et psühhiaater ei ravi vaimu selliselt, nagu arst ravib keha
Vajatakse tuge ja juhtimist. Tuleb võita usaldus ja selgitada haigusnähtusid. Tuleks õpetada enesekasvatusmeetodeid. Tsükloidne ja konformne tüüp esinevad ainult iseloomu aktsentueeritusena. Psühhopaatia puhul saabub depressioon tühistel põhjustel, aktsentueeritud iseloomu puhul ainult selliste löökide puhul, mis tabavad väiksema vastupanu kohta. Vaimuhaigus kui sotsiaalne protsess. Sotsiolooge huvitab peamiselt vaimuhaiguse tekkimisega seotud faktorite hulk ja protsessid, millega inimene tunnistatakse vaimuhaigeks. Sotsioloogile on vaimuhaigus residuaalne e jääkhälve. Szasz suur osa vaimuhaigusi on sümptomite kogumid, mitte tegelikud haigused. Vaimuhaiguse kontseptsiooni määratlemise katsed on määratud läbikukkumisele, kuna puudub üldiselt aktsepteeritud arusaam sellest, mis on haigus. Szaszi on öelnud, et psühhiaater ei ravi vaimu selliselt, nagu arst ravib keha
annaabi.ee 
