http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt
õpiraskustele, harva eristatakse lugemis- ja kirjutamisraskusi eeldades, et enamasti kaasneb lugemisraskustele ka kirjutamisraskus . Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise ja mõistmise raskusi. Kirjutuspuuetena - häälikute ja tähtede vastavuse moonutusi kirjutamisel. Lapse eakohaselt arenenud kõne on lugema-kirjutama õppimise põhiline eeldus. Düsleksia puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures oluliselt nõrgem kui võiks eeldada tema muude võimete põhjal. Peamine kognitiivne nõrkus on lugemisraskustega õpilastel töömälu: kuuldud häälikud ja sõnad ning sümbolid ei jää meelde ega liigu edasi pikaajalisse mällu. See ilmneb spetsiifilise raskusena lugema ja kirjutama õppimisel ning on kõige tavapärasem õppimisraskuste põhjus koolieas. Selle sümptomiteks on raskused hääldamisel, lugema õppimisel, loetu mõistmisel,
Norman Fairchlough: diskursusanalüüs näitab teatud tüüpi diskursusele iseloomulikke jooni ja struktuure ning ümberstruktureerivaid tendentse diskursiivseis kordades. Diskursiivse korra mõiste tähistab Fairclough' i kohaselt struktureeritud diskursiivsete praktikate terviklikkust institutsioonis või ühiskonnas ning nende praktikate vahelisi seoseid. Fairclough' i, kes seostab lingvistilist analüüsi sotsiaalse analüüsiga, peetakse sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüsi suuna peaesindajaks (Volt, 1997) Norman Fairclough (1995) keskendub oma diskursusekäsitluses diskursuse mõiste kahele põhitähendusele: diskursus kui sotsiaalne tegevust ja interaktsioon, inimestevaheline suhtlemine reaalsetes sotsiaalsetes situatsioonides; diskursus kui tegelik sotsiaalne konstruktsioon, teadmiste vorm. Selle käsitluse järgi nähakse diskursust samaaegselt nii:
....................................................8 2 Sissejuhatus Noorukiiga on arenguperiood üleminekul lapseeast täiskasvanu ikka. Noorukiiga saab jagada varaseks, (keskmiseks) ja hiliseks noorukieaks. (Kraav&Kõiv, 1998). Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Noorukiiga seostatakse peamiselt sotsiokultuuriliste muutustega inimeste elus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad kui murdeea, muutused jätkuvad teistes arenguvaldkondades: sotsiaalsuses, intellektuaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskavasvanule omane küpsus. Elus esineb erinevaid kriitilisi perioode, mil tuleb meil omaks võtta uusi teadmisis ja oskusi, et jõuda järgmisele eluetapile edasi. Noorukiiga on seotud identiteedikriisiga
tõlgendab, mida tema jaoks tähendab olla see, kes tahetakse olla. Haigus ähvardab inimese elunarratiivi ja -plaane. Seega tuleb mõista, mida konkreetne haigus tähendab konkreetse inimese jaoks. 11. Mida tähendab humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humanismi rõhutamine meditsiinis on olnud teatud määral reaktsiooniks kaasaegsele meditsiinile, kuhu kuuluvad nt liigne spetsialiseeritus, tehniline lähenemine, üleprofessionaliseeritus, tundetus personaalsete ja sotsiokultuuriliste väärtuste suhtes, liialt kitsas arsti roll. Sellele lisanduvad sellised kriitika objektid nagu liiga palju „ravimist“ „hoolitsemise“ asemel; liialt vähe rõhku ennetusel, patsiendi kaasamisel ja tema harimisel; liialt palju teadust ja vähe käitumisteadusi; liialt palju majanduslikku mõtlemist; tundetus vaeste ja sotsiaalselt haavatavate (socially disadvantaged) suhtes; igapäevaelu ülemeditsineeritus; meditsiinitudengite ebainimlik kohtlemine; ületöötamine.
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt
lastel, kes koolikogemusest hoolimata ei suuda omandada emakeele lugemis-, kirjutamis- ja hääldamisoskusi, mis on vastavuses nende intellektuaalsete võimetega. Düslektikud on siiski sama intelligentsed kui nende klassikaaslased. (Smith, Cowie, Blades 2008: 354-355) Mõned enamlevinud definitsioonid on järgmised: Düsleksia on (Ülevaade lugemispuuetest 2011): · häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides; · orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet.
Seega võime vajaduse korral laenata teiste teadmisi ja kasutada neid nagu enda omi. Inimeste teadmised on suures osas keelelised e diskusiivsed ja nende loomine ümbritseva kohta on kõige ilmsem viis, kuidas inimene omandab kogemusi ja kujundab tegelikkust. Indiviidi areng toimub kahel tasandil (Võgotski, 1978). Ühelt poolt toimub bioloogiline küpsemine. Need eeldused on geneetilised. Tulles mõtlemise ja maailmakäsitlemise juurde, on juba tegu arenguga, mis toimub sotsiokultuuriliste tingimuste raamides. Seepärast on sotsiokultuurilises perspektiivis inimese arengul ja õppimisel kesksel kohal kommunikatiivsed protsessid. Millegi oskamine (lugemine, kirjutamine jmt) tähendab enamasti kommunikatiivse praktika valdamist ning selles praktikas esineb üldjuhul ka mingisugune füüsiline tegevus. Niisugugune areng on viinud meid õppimise ja sotsialiseerumise vormide eristamisele (Hannerz, 1992). Võime rääkida primaarsest ja sekundaarsest sotsialiseerumisest
Ühtlasi suurendab see kest liikumiskiirust. · Sünaps- Neuronitevaheline kontaktkoht, kust närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile. · Rakukeha- Seda läbib elektriimpulss peale dendroneid ja enne aksonit. 10. Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju, nende ülesanded) 11. Kliiniline psühholoogia- söömishäired: (sümptomid, ravi, ennetus) Söömishäire tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiokultuuriliste tegurite koostoimel. anorexia nervosa sümptomid- · kahvatu ja kuiv nahk, juuste väljalangemine, lagunevad hambad. · Lihasnõrkus · pidev külmatunne · menstruatsiooni ärajäämine neidudel, hormonaalsed muutused poistel · Tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund · Kehakaal alla 15% normaalkaalu · Esineb keha väärtaju · intensiivne treening eesmärgiga kulutada kaloreid bulimia nervosa sümptomid-
häirumine, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsuse, nägemisteravuse puudulikkuse või ebaadekvaatse õpetamisega. Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus võivad olla puudulikud. (Pruulman, 2010). 5 Düsleksia on: 1. häire (disorder), mis ilmneb lugemaõppimise raskustes, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest (disabilities) kognitiivsetes protsessides. (Lukanenok & Kasper, 2004) 2. orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. (Reid, 2011)
mõjutatav. OLULISED INIMESED: Nooruk ise Sõbrad Täisealised eeskujud Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiiga (ka teismeiga) algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. 4
osakaal nende hulgas pole teada. (Lugemis-ja kirjutamisraskused) Düsleksia on orgaanilise põhjuslikkusega spetsiifiline õpiraskus lugemisel, häälimisel või kirjutamisel eraldi või seotult, mis võib olla seotud ka arvutamisraskusega. See võib esineda vaid kirjalikus kõnes (tähed, numbrid, noodimärgid), kuid enamasti mõjutab ka suulist kõnet. 5 Häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustega, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides.(Tallinn, 2011) Düsleksikute probleemid võib jagada üldiselt viieks: Sarnaste või seotud asjade segi ajamine. Nagu näiteks tähed ,,b“ ja „d“ või suunajuhised nagu „parem“ ja „vasak“. Probleemid jadadega. Ükskõik, mis jookseb jadas, võib tekitada raskusi, näiteks tähestik või korrutustabel. Probleemid lühimäluga
Nt: keele kasutamise füüsilised aspektid: · Kõnelemine · Kuulamine · Lugemine · Kirjutamine 7.2. Psühholoogilised tegurid Suhtlemine sisaldab mitmesuguseid keerukaid psühholoogilisi käitumisi, mida on raske jagada eri kategooriateks. · Intelligentsi tase · Emotsioonid · Inimsuhted · Ettekujutus oma kehast 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid Rohkem kui kunagi varem nõuab ühiskonna kasvav mobiilsus ja paljurassilisus suhtlemise sotsiokultuuriliste tegurite käsitlemist. · Sõnaline keel · Rass/etniline pärtiolu · Tehniline keel · Kehakeel · Väärtushinnangud/arusaamad · Düaadid ja organisatsioonid 7.4. Keskkonna tegurid Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem rääkida oma isiklikest asjades teatud helide taustal, selleks võib olla muusika või kõnesumin, teisi segab juba kõige nõrgemgi heli. 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid
Wetherell, Derek Edwards), sh o Kriitiline diskursiivpsühholoogia (Nigel Edley, Margaret Wetherell) Kriitiline diskursusanalüüs (CDA), sh o Prantsuse diskursusanalüüs (Michel Pecheux) o Kriitiline lingvistika (Michael A. K. Halliday) o Sotsiaalsemiootika, sh kujutiste lugemine (Robert Hodge, Günther Kress, Theo van Leeuwen) o Sotsiokultuuriliste muutuste ja diskursiivsete muutuste suhte analüüs (Norman Fairclough) o Sotsiokognitiivne meetod (Teun A. van Dijk) o Lugemisanalüüs (Utz Maas) o Duisburgi koolkond (Siegfried Jäger) o Diskursiajalooline meetod ehk Viini koolkond (Ruth Wodak) Diskursusanalüüsi üldpõhimõtted ja läbiviimine Diskursusanalüüsi tegemiseks ei ole n-ö valmisretsepte enamasti tuleb uurijal välja arendada
kultuurilised tegurid). 40) Milliseid organisatsiooni mõjutavaid keskkondi võib eristada? Võimalik vastus: makrokeskkond, mikrokeskkond, organisatsiooni sisekeskkond 41) Tooge üks näide selle kohta, kuidas tehnoloogiline areng viimasel 20-nel aastal on mõjutanud organisatsiooni väliskeskkonda ja kuidas organisatsioon on pidanud kohanema/muutustega toime tulema. (Sama küsimus nt globaliseerumise, sotsiokultuuriliste jms tegurite kohta) (Loeng nr 3 27.09.2014) Organisatsiooni väliskeskkond - konkurendid, kliendid, tööjõuturg, tarnijad. Kuna organisatsiooni välis- ja sisekeskkond on omavahelistes seostes, siis väliskeskkonna muutustega kohanemiseks peab ka org, juhtimine minema kaasa arengutega, et muutuvas maailmas hakkama saada. Väliskeskkonnaga kohanemisel on vajalik organisatsiooni õppimine ja areng, valmisolek pidevaks muutumiseks.
lause sees kui ka lausete vahel. Koodivahetuse uurimises esineb mitu suunda: strukturaalne ehk grammatiline, psühholingvistiline, sotsiolingvistiline ja pragmaatiline. Strukturaalne suund tegeleb koodivahetuse süntaktilis-grammatiliste omadustega, kuhu kuuluvad ka piirangud. Psühholingvistika uurib bilingvaalide keeleoskust, kõneproduktsiooni jms. Sotsiolingvistiline lähenemisviis seostab keelevalikut sotsiokultuuriliste parameetritega, pragmaatiline aga vaatleb suhtlemises toimuvat koodivahetust
Sõda kui võtmetegur big man võib saada sõjapealikuks, kellel hoopis suurem võim. Malinowski: Trobriandlaste pealikud võtsid süstemaatiliselt ette sõjaretki kanuudega üle mere. Näite Hawaiilt: sealne kuningas Kameameha I hegemoonia tänu valgete tulirelvadele. Võimu konsentreerumise aluseks on hästi säiliv toit, nt teravili. Sugulusantropoloogia Sugulusantropoloogia - õpetus ettekujutustest, mis on eri sotsiokultuuriliste süsteemide liikmetel inimestevaheliste suhete võrgustikust. Sotsiaalne rühm on: paljuliikmeline, püsiv, vastastiku suhtlev, organiseeritud, liikmed on omavahel solidaarsed, neil on ühised normid ja eesmärgid. Iga isik kuulub tavaliselt mitmesse gruppi üheaegselt. Need grupid võivad olla: 1) primaarsed (perekond, sõprade ring, külakogukond liikmete kontaktid on lähedased, nende vahel on ühtekuuluvustunne, kindlat kirjalikult fikseeritud normatiivset koodeksit
kahte poolt: puht psüühilist eelmise poolt tingitud välist-sümboolset sotsiaalse elu tegelike seaduspärasuste selgitamisel tuleb arvestada nende mõlema poolusega Ühiskond, kultuur ja isiksus; nende struktuur ja dünaamika" 1947, ptk ,,Struktuurne sotsioloogia". Üldine struktuurne teooria:Üldine dünaamiline Spetsiaalne korduva teooria 1)sotsiaalsetest Sotsiaalsetes protsessides Vastava sotsiokultuuriliste süsteemidest ja kogumitest ja muutustes nähtuste klassi struktuuri ja 2)kultuuri süsteemidest ja Kultuuri protsessides ja dünaamika teooria kogumitest muutustes 3)isiksustest nende Isikulistes nende Demograafiline struktuurses aspektis, omavaheliste suhete sotsioloogia, perekonna, nende omavaheliste suhete tüüpides, rütmides ja õiguse, religiooni, kunsti
teabe levitamiseks. Hetkel puuduvad Eestis otseselt lastele ning noortele suunatud veebileheküljed, mis sisaldaksid objektiivset informatsiooni (eesti ja vene keeles) narkootikumide mõjust organismile. Hetkel puudub Eestis preventiivtöö hindamise/mõõtmise mehhanism, mis baseeruks kvalitatiivsetel ja kvantitatiivsetel meetoditel, standardiseeritud hindamise instrumentidel. Preventiivtöö planeerimisel arvestatakse vähe eesti ja mitte-eesti noorte sotsiokultuuriliste erinevustega, erinevate uimastitarvitajate sihtgruppidega. Põhimõtted: 1. Narkootikumide tarbimise ennetamine on jätkuvalt rahvastiku tervisepoliitika osa ja riiklik prioriteet; 2. Narkomaania ennetamise aluseks on terve elukeskkond, kooliprogrammi raames antavad teadmised ja oskused, mitmekülgne objektiivne informatsioon, sotsiaalsete toimetulekuoskuste edendamine, seaduslikud piirangud, sotsiaalsed mõjutusvahendid ja karistused; 3
Liigsöömine koos muu psüühikahäirega - Stressreaktsioonina tekkiv liigsöömine mis viib ülekaalulisusele (valulik kaotus ,õnnetus, operatsioon, emotsionaalselt raske sündms) - Ülekaalust tingitud eneseusalduse langus - Võivad järgneda psüühikahäired: meeleoluhäired, neurootilised häired, dieedidepressioon - Tulemuseks ülekaal või rasvumine Söömishäire tekib - Bioloogiliste, psühholoogiliste, perekondlike ja sotsiokultuuriliste tegurite omavahelisest koostoimest Söömishäirete spetsiifilised riskifaktorid - Madal enesehinnang - Eneseväärtustamine läbi välimuse - Söömishäire varasem esinemine perekonnas - Perfektsionistlik, ülikontrolliv isiksus - Perekonnas kõrged nõudmised, vähe avatust - Perekonnas ei taluta konflikte, negatiivseid emotsioone - Impulsikontrolli raskused Häire vallandab sageli kellegi olulise isiku märkus kehakuju või -kaalu kohta. Lisaks
annaabi.ee 
