"sotsiaalpedagoogi" - 21 õppematerjali

Kooli sotsiaalpedagoogi kasiraamat

Sotsiaalpedagoogika

Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga

Loengus käsitletud materjali analüüs

Nende probleemide tulemuseks on ühiskonna pakutud toest ja hüvedest ilmajäämine ja mõttetusetunne. J. Pestalozzi(1746-1827) käsitles kasvatust ühiskondliku ehk sotsiaalse kasvatusena, mis peab aitama ka kehvematel end ise ära elatada, ja kus keegi ei tohiks oma saatuse suhtes passiivseks jääda. „Olud kujundavad inimest, aga ka inimene võib ise oma olusid kujundada“. J. Pestalozzi pedagoogika oli üldise sotsiaalprogrammi osa, mis koosnes erinevatest teraapiatest. Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat kooli sotsiaaltööd võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna sotsiaalpedagoogi töö eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ja ametitega. Peamised põhjused, millega sotsiaalpedagoogi poole pöördutakse, on õpilase koolikohustuse eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel elu hetkedel aidata, toetada nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt. Küsimus on aga, kas kõik inimesed on nendest olemasolevatest võimalustest teadlikud ja oskavad, julgevad vajadusel abi küsida? Antud ainetöö teema valisin, kuna tundsin huvi end rohkem arendada ja viia kurssi õppenõustamiskeskuste ja koolis töötava sotsiaalpedagoogi tööga. See tuleneb sellest, et oma praeguse erialase töökogemuse juures ei ole eelpool nimetatud valdkonnaga ma kuidagi seotud ja esialgu sellepeale mõeldes, tundsin et need valdkonnad on väga eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei

Sotsiaalpedagoogika - essee

Vaatamata terminoloogilistele erinevustele ja erinevustele mõistete konteksti osas, ollakse ühel meelel selles, et koolisotsiaaltöö täidab seni puudunud vahelüli ülesannet koolide ja kooliväliste sotsiaaltöö teenuste vahel (Wulfers, 2002, viidatud Kadajas vahendusel). Kooli võib käsitleda kogukonnana, mida iseloomustab liikmete heaolu tase ja sotsiaalne kliima (Cowen, 2000, viidatud Ruus & Veisson & Leino & Ots & Pallas & Sarv & Veisson, 2007). Sotsiaalpedagoogi poolt tehtavat tööd koolis võiks võrrelda suhtekorraldaja ametiga, kuna see eeldab suhtlemist ja suhete loomist õpilastega ja õpetajatega koolis, väljaspool kooli lastevanematega ja erinevate organisatsioonidega ning ametitega. Sotsiaalpedagoogil kooli kontekstis on väga tähtis amet, sest koolist alguse saanud ja lahendamata jäänud probleemid saadavad inimest kogu elu. Seetõttu võibki sotsiaalpedagoogi koolis pidada probleemikeskse abistamistöö tegijaks ja koostöö eestvedajaks

Sotsiaalpedagoogika II osa loeng

Praktikale orienteerutud sp ei kasuta teooriat vähem kui ... teooriale orienteeritud sp. Küsimus on teooria abstraktsiooni astmes. Teooria ­ põhjendatud alus sekkumiseks. Praktika ­ kaassmine, integratsioon. Puudutab kahesugust tegevust: tavalist (igapäevaelu pedagoogiline töö: vähe süsteemne tegevus); erialane (tuleneb teooriast, eetika ja väärtused = süsteemne sekkumine ja ennetus). Ennetus ja sekkumine on planeeritud, eesmärgipärane ja kavandatud. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on asutda vahele, kui midagi on valesti tingimustes, kus l/n kasvavad ­ kompenseerida puudujääke kasvava generatsiooni kasvatamisel. Kaasa aidata teadmiste, oskuste, hoiakute omandamisele ja üleandmisele, mis aitaksid kaasa laste/noorte kaasamise võimalustele ühiskonnas. Igapäevaelutegevuses antakse eelkõige edasi teadmisi, oskusi ja hoiakuid ­ kujundab ja arendab erialasi tegevusi

Kooliprobleemid

Enamus õpilasi lähevad vooluga kaasa ja tekivad liidrid. Paljud keda on kiusatud ei julge, sellest kellegile rääkida, kuna kardavad saada uuesti kiusata. Peamiselt suuremad ähvardavad seda, keda nad kiusavad, et „kui ära kitud otsin ma su veel ülesse“. Ma olen kindel, et kiusatavad peaksid rohkem rääkima, selliseid asju ja leidma kellegi kes seda pealt nägi ning tunnistaks, et teda kiusati. Kui sul on mingi sõber, kes seda juhuslikult pealt nägi tasuks pöörduda kooli sotsiaalpedagoogi poole, kuna tema võib alati selgust luua sellistele asjadele. Kui kiusamist juhtub vahet pidamata, siis peab kiusajaga ette võtma midagi muud kuna siis ei aita enam need märkused, mis on õpetajad teinud. Halvimal juhul tuleb see kiusaja koolist välja visata.

Koolisotsiaaltöötaja ülesanded koolis

Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Tiia Tamm Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 KOOLISOTSIAALTÖÖ AJALUGU.....................................................4-5 KOOLISOTSIAALTÖÖ EESTIS..........................................................6-7 KOOLISOTSIAALTÖÖTSJS JA SOTSIAALPEDAGOOGI ERINEVUSED........................................................................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................8 LISA.............................................................................................9 2  Sissejuhtaus Selle teema valisin sellepärast,et see teema on mind alati huvitanud ja tahtsin sellega

Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel

(kasvult väiksemad, tagasihoidlikumad oma suhtlemises, pelglikud). Panin tähele, et klassikaaslased tögavad neid regulaarselt: kommenteerivad nende vastuseid õpetajale, naeravad nende tegemisi ja norivad minule arusaamatute põhjuste pärast. Olen sekkunud, vesteldes klassis vägivallast, selle mõttetusest ja koolivägivalla traagilistest tagajärgedest. Olen toonud ka näited õpilastest, kes on kiusamise tagajärjel koolist lahkunud. Olen vestelnund kiusajatega, kaasanud kooli sotsiaalpedagoogi, grupijuhendajad, kes on kiusajate ja kiusatavatega tegelenud individuaalselt, sh tugiõpilaste programmi raames. Olen püüdnud suunata vestlust klassis sinnamaale, et õpilased tuleksid ise järeldusele: kellelgi pole õigust tühise kiusamise pärast rikkuda ära teise õpilase elu ja tulevikku, sest koolist välja langemise korral jääb elukutse omandamata ja haridustee katki. Olen täheldanud vaatluse tulemusena, et minu tundides on vähenenud teistele nähtav ja

KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJALANGEMIST?

koolikaaslastega, õpetajatega, vanematega. Omal jõul kõigest sellest välja rabelemine ei pruugi õnnestuda ning antakse alla ja nii võib päevakorda tulla koolist välja langemine. (Pettai, 2011, 28.) Eelpool nimetatud uuringust lähtuvalt toodi välja õpilase probleeme ennetavad meetmed:  Probleemide varajane märkamine (juba lasteaias). Selleks tuleb hinnata lapse sotsiaalset toimetulekut enne kooli. Soovitav on luua sotsiaalpedagoogi ametikoht lasteaeda. Kohanemisriskiga laste vanematele võimaldada profülaktiline koolitus enne lapse kooliminekut.  Õpilaste vanemate kaasamine. Vanemate aktiivne kaasamine on abiks kogu koolile, samuti kooli tugispetsialistidele.  Erinevate koostöövõrgustike loomine, mis mõjutavad positiivselt õpilase toetamist: koolipersonalivaheline, eri koolide tugiisikutevaheline, kooliväliseid spetsialiste

SOTISAALPEDAGOOGIKA

Üldfilosoofilisi aluseid on kaasaegses sotsiaalpedagoogikas ignoreeritud. Sotsiaalpedagoogika Saksamaal: lähenemine nii praktikale kui ka sotsiaalpoliitikale, eesmärgiga ületada stigmatiseeriv lõhe üldiste hariduslike vahendite ja nende vahendide/võimaluste vahel, mis on mõeldud (eri)vajadustega lastele, kuid tegelikult on igal inimesel omad erivajadused. 7.10 loeng Sotsiaalpedagoogi roll kooli tugisüsteemis, hariduslike erivajadustega õpilased. Võrgustikupõhine koostöö. Sotsiaalpedagoogi tööd reguleeriv seadusandlus. Kuhn: ,,Me ei pea tõestama, et me oleme teadus". Popper: ,,Teadus ei saa öelda enda sees, et on teadus, vaid see peab olema üleüldine". Kui sotsiaalpedagoogika väidab, et on teadus, siis ta peab tõestama seda ka teistest vaatevinklitest lähtuvalt. Sotsiaalpedagoogika koosneb teooriast ja praktikast

Mina erivajadusliku erivajadusega õpilase õpetajana

tundmaõppimisest ja mõjutamisest. Õppejõud rääkis kümneid huvitavaid lugusid, kus enamik lapse käitumis- ja õpiprobleemidest olid pärit kodusest keskkonnast, kus last ei toetatud. Sel juhul tuleb rääkida lapsega, mitte kohe hakata vanemaid süüdistama. Kui laps kinnitab, et kodune keskkond on probleemne ja õppimisega toimetulemist raskendab asjaolu, et vanemad joovad ja laps ei suuda keskenduda ja isegi öösiti magada, siis pöörduksin koolinõustaja või sotsiaalpedagoogi poole, kes enamasti juba tänapäeval koolis olemas on. Nemad oskavad kõige paremini lapse probleemidega toime tulla ja teda nõustada. Oluline on, et kui laps ei saa toetuda koduste peale, siis on kool tema jaoks koht, kus ta tunneks turvaliselt ja mis motiveeriks teda. Samuti on kindlasti suur abi pikapäevarühmadest, kus laps saab õppida, kui kodune keskkond seda pärsib. Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel

Sotsiaalpedagoogika eksami konspekt

sotsiaalpedagoogika olemusest veel ei olnud, küll aga teadvustati valdkondi ja teemasid, mis hiljem kuulusid sotsiaalpedagoogikasse. Sotsiaalpedagoogika kiire areng iseseisvusaja algul sai tuge just neist tendentsidest. Esimest korda sai sotsiaalpedagoogikast õppekava kohustuslik aine kasvatusteadustes, mida õpetati kaugõppes teistkordse kõrgharidusena. 90-ndatel tuli otsustada, mis on sotsiaalpedagoogika, kuidas peaks välja nägema eesti sotsiaalpedagoogika ja mida kujutab endast sotsiaalpedagoogi kutse. 2001. a ilmus eesti keeles Hämäläineni käsiraamat „Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse“- tegemist on esimese eestikeelse süsteemse ülevaatega saksa sotsiaalpedagoogika arenguloost  7. Kes on sotsiaalpedagoogika tuntumad teoreetikud? Maalimas? Eestis? Sotsiaalpedagoogika teoreetikuteks Saksamaal pärast II maailmasõda- kasvatusteadlane Klaus Mollenhauer ning sotsiaalpedagoog Hans Thiersch. Hispaanias on teoreetikuteks Jose Maria Quintana Cabanas ja Antoni Petrus.

Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule

12-17 aastastest õpilastest: · 80 protsendi arvates kiusatakse koolis teisi õpilasi; · võib pidada iga neljandat kiusamise ohvriks; · arvas, et tema enda koolis on kiusamist/narrimist iga päev 30% eestikeelsete koolide puhul ning 16% venekeelsete koolide puhul; · üldse ei kiusata 9% eestikeelsete õpilaste ja 24% venekeelsete õpilaste arvates. · pöördus mure korral klassijuhataja poole 38% õpilastest, mõne teise õpetaja poole 24 % ning sotsiaalpedagoogi või psühholoogi poole 5%; · on koolitüdimuse tõttu käesoleval õppeaastal koolist puudunud 7% 12-aastastest ning 42% 17-aastastest õpilastest. Austraalias läbi viidud uurimus näitas, et kuigi tüdrukud moodustasid füüsilise kiusamise ohvriks langenutest vähem kui poole, oli poistest ja tüdrukutest ohvrite arv võrdne emotsionaalse/psühholoogilise kiusamise erinevate vormide puhul: 1. Solvavate nimedega kutsumine (poisid 14,4%, tüdrukud 11,2%)  2

Vaatluspraktika teine kodutöö

vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. § 37. Õpilase arengu toetamine (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. (2) Õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel,

Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks

 Kuulekuse ohtlikkus ­ katseisikud võivad saada psüühiliselt kannatada teadasaamisest, et on olnud võimelised teistele kahju tekitama. Milgrami eksperiment: http://www.youtube.com/watch?v=y6GxIuljT3w http://www.youtube.com/watch?v=BcvSNg0HZwk&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=IzTuz0mNlwU&NR=1 http://www.youtube.com/watch?v=CmFCoo-cU3Y&feature=related 26) Grupiprotsesside tundmise tähtsus õpetaja/ sotsiaalpedagoogi/ lasteaiaõpetaja töös. Grupiprotsesside tundmise tähtsus õpetaja/lasteaiakasvataja töös on vajalik, kuna siis näeb kasvataja/õpetaja millistes rollides on erinevad lapsed. Õpetaja peaks erinevaid rolle teadma ning märkama ja nendega tekkivaid konflikte lahendama. 27) Grupi määratlus, grupi tunnused. Grupi määratlus: Grupp on hulk inimesi, kellel on hulk grupi määratlemise kriteeriume. Gruppi nimetatakse grupiks, kui sellel on teatud omadused.

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Sotsiaalsete pädevuste kujundaja  Klassikollektiivi kujundamine  Klassi mikrokliima, meietunde tekkimine  Õpilaste toimetulekuoskused – kohanemisvõime, vastutus Informatsiooni vahendaja  Info vahendamine kodu ja kooli vahel  Tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta  Tagasiside aineõpetajatele õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta  Kooli juhtkonna informeerimine õpilaste ja lapsevanemate rahuloli kohta  Koostöö sotsiaalpedagoogi ja teistega Kooli esindaja  Kooli maine kujundamine  Asjaajamine  Kallijuhataja eetika Juhendamine ja nõustamine  Õpilaste juhendamine õpioskuste alal  Lapsevanemate juhendamine õpilase toetamise alal  Aineõpetajate konsulteerimine õpilaste isikupära alal. Klassijuhataja tegevusvaldkonnad  Klassi arengu suunaja  Vaatleja ja analüüsija  Õpikeskkonna kujundaja  Administratiivtöötaja Tund (õpilaste arvates):

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

ainet, vaid õpilast elus hakkama saama, valmistan sotsiaalselt ette. Kõik vastutavad üksteise eest) · informatsiooni vahendaja - info vahendamine kodu ja kooli vahel - tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta - tagasiside aineõpetajatele õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta (arenguvestlus) - kooli juhtkonna informeerimine õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta (arenguvestlus) - koostöö sotsiaalpedagoogi (ja kogu ülejäänud personaliga) · kooli esindaja - kooli maine kujundaja (väärtushinnangud) - asjaajamine (dokumentatsioon, suhtlemine üldsusega) - kassijuhataja eetika (lojaalsus koolile) · juhendaja, nõustaja - õpilaste juhendamine õpioskuste alal - lastevanemate juhendamine õpilase toetamise alal - aineõpetajate konsulteerimine õpilaste isikupära alal(rasked õpilased, kui on juhtunud midagi traagilist õpilasega, õpilaste tervislik seisund)

KOOLIKIUSAMINE

kiusajatele leidma mingisuguse karistuse. Toodi vastuseid, et peaks rääkima ka kodustele või mõnele kooli töötajale, kes on kiusatavale lähedane isik. Sooviti leida ka varianti kiusamise takistamiseks ja ennetamiseks näiteks ka vahetundide ajal keegi jälgiks rohkem tegevusi. 8. Kelle poole saad pöörduda koolikiusamise puhul? Siinkohal oli välja toodud peaaegu kõik koolis olevad inimesed. Peamised vastused, mis olid välja toodud oli, et pöörduda saab õpetaja, sotsiaalpedagoogi ja direktori poole. Täpsustatud oli ka seda, et pöörduda võiks mõne isiku, kes saab usaldada või, kes on lähedane (vanemad, õed-vennad, sõber, mõni õpetaja) 26 Tihti kiusamist ei märgatagi või peetakse mitte märkimisväärseks. Paraku toimub kiusamine koolis iga päev ning vahel on kiusaja ise ,,ohver", kes valib kiusamiseks nõrgema, et selle kaudu tõsta oma madalat enesehinnangut.

Sotsiaalpedagoogika

G. Orwell: Kes kontrollib mineviku, see kontrollib ka tulevikku, kes aga kontrollib tulevikku, see kontrollib olevikku. Sotsiaalpedagoogika ajalugu. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: - Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks? - Kuidas toetab ühiskond/kogukond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi)? /Praegu valmimas sotsiaalpedagoogi kutsestandardid, 7 ja 8nda astme nõudmised üsna ebareaalsed? Enne vaja siiski kutsestandard vastu võtta, ja siis alles saab muutusi teha (kas töötab v ei). / Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ­ ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Ka ürginimsetel ­ tööoskuste edasiandmine, jäljendamisepõhine, seotud ellujäämisega. Eesmärgipärane tegevus tuli ilmselt kõne arenguga: Kasvatusliku mõtlemise algus seotud kõne arenguga.

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

teadvuses ega kändu iseenesest vastavalt vajadusele ühest teiseks üle. seda võimaldas Nohli teooria. Pedagoogika baasdistsipliinide mõistes Teadusliku ja praktilise I teadmise integreerimiseks peavad õppekavad tähendas see sotsioloogia taasavastamist sotsiaalpedagoogika jaoks. pöörama enamat tähe- 1 lepanu viisile, kuidas teoreetiline teadmine Seega ei olnud Nohli teooria ja pedagoogilise suhte kontseptsioon muutuks rakendatavaks sotsiaalpedagoogi igapäevatöös (Thiersch 1990, sugugi ühemõtteliselt edasiminekuks sotsiaalpedagoogika 1 724-(725). arengus, vaid mõjusid selle mitmetele aspektidele koguni pärssivalt Thierschi probleemipüstitus on paljuski sarnane käesolevas (Niemeyer 1992, 450-451).