Erich Fromm väidab enda raamatus, et armastus ei ole ainult ilus tunne, vaid see on kunst ja nagu iga kunsti, seda peab õppima ja ennast arendama, et meistriks saada. Aga meisterlikkus ei tule nii sama, ta vajab tööd, pingutust, kannatlikust ja suurt tahet. Inimeed tahavad olla armastatud aga ise nad ei oska armastada, Selleks et oma kõige kallima ja armsama inimesega olla koos tuleb teine teist tundma õppima, arvestada teisega, austades, et ta on teistsugune, olla kannatlik ja hooliv. Armastusest võib palju rääkida, on kasulik lugeda mida teised sellest arvavad ja valida mis on sinu jaoks kõige lähedam, aga ikka see kõige õigem vastus tuleb otsida oma südamest. Süda ütleb sulle mida sa tunned. Osad inimesed kuulavad enda aju. Inimese ei usalda Kõik räägivad armastusest. Noored, kes kõnnivad käsikäes pargis ning vanemad inimesed, kes peale mitmeid aastakümneid endiselt koos on.
Arvatakse,et armastus ja sõprus on kaks väga sarnast tunnet ,mis ei erine teineteisest peaegu üldse.Kuid see ei ole nii. Iga inimene on kellelegi kallis ja ta saab tunnetada sõprust.Seda tunnet ei saa tunda ainult siiis ,kui kõik on hästi.Sellega kaasnevad nii tülid kui ka rõõmud.Erinevad lahendamata keerd käigud seavad meie teele takistusi ,mida peab koos ületama.Seda õiget kaaslast enda kõrvale on raske leida.Inimesest hoolitakse koos heade ja vigadega ,mis temaga koos kaasas käivad.Igaüks tahab omale tõelist sõpra ja tunda temaga tugevat sidet.Et see õige omale leida ,ei saa minna teiste juurde ja öelda : ''Sina oled mu sõber ,''vaid see saavutatakse aastatega. Armastus on tundeline ja mõtteline side ,mis saab alguse sõprusest.Ka see tekib aastatega ,kuid kestab elus vaid ühe korra,armastatute vahel.Seda võib nimetada ka võlusõnaks ,mis muudab inimesed elavamaks ja ka õnnelikumaks.Iga elu saab uue mõtte ,kui öeldakse ''armastus.''Kuid see ei ole ka alati
(Cicero) Sõprus pole rikutud südamete jaoks. (Voltaire) Võida enesele sõprus heade tegudega. Selles seisnebki tõelise sõpruse mõte. (Abdul-Faradj) Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. (M. Montaigne) Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. (La Rochefoucauld) Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta. (A. Makarenko) Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult. (Jean Paul) Sõprus on tugev nagu kepp, mis kõlbab rännakuks, armastus aga habras kepike jalutuskäiguks. (A. Chamisso) Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutavad. (T. Hippel) Õiglus on inimeste looming, sõprus aga looduse looming. (Ch. Saint- Evremond) Üks esimesi sõpruse kohustusi seisneb selles, et ennetada sõbra palveid. (Isokrates)
Mõtteteri Sõprusest Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. Ilma sõpruseta pole elu midagi väärt. Parim, mis sõber teha võib, on sõbraks jääda, Tõelised sõbrad ei hooli su puudustest ja ei kadesta su edu. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. Sõber kuuleb su südame laulu ja kui sa peaks selle unustama, siis laulb ta sulle seda ise. Üks sõber on suur asi, kaks on palju ja kolm peaaegu võimatu. Sõpruseta pole elu magus. Vana sõbra saamine nõuab aega. Õiged sõbrad teevad su õnnelikuks ja edukaks. Hea sõber on odavam kui arstiabi. Sõber on see, kes usub ja usaldab sind. Sõber on looduse ime. Sõprus on lõng, mis köidab südamed kokku. Tõeline sõber on õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu... ...ning igavene. Head sõbrad on kui maailma inglid. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päikesepaistega ja südame armastusega. Et omada sõpru, ole s�
asemel valitsejaks saanud onu , ent üliõpilasena Wittenburgis kaldub ta olema pigem juurdlev vaimne isiksus kui oma isa sarnane kindlakäeline poliitik ja sõjamees. Võimu ja vaimu vastuolu on nähtav . Ka armastusteema ei puudu. Hamlet armastab Opheliat ning ka Ophelia teda, kuid seda ei kiida heaks Ophelia vend Laertes ja tema isa. Hamleti probleem seotud: 1. Sisemine konflikt ( lähtutakse mõtetest) See on võitlus iseendaga (väga oluline) 2. Väline konflikt (lähtutakse tegevusest) Kättemaks. Hamlet arvab, et kättemaks peab olema avalik karistus, mitte salajane mõrv. Kaotab ise usu eluväärtustesse. Hamlet tuleb Saksamaalt renessansimõtetega Taanimaale. 5 Silmakirjalikkus ja pettumine saab osaks. Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel. Esialgne maailmapilt hajub
Tartu Kunstigümnaasium Armumine ja armastus, armastuse teooriad Referaat Koostaja:... Klass:... Tartu 2011 MIS ON ARMASTUS? Armastust on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Mõned leiavad, et armumine peale esimest-teist kohtumist ongi armastus. Teised seevastu tõmbavad selge piiri armumise ja hiljem tekkiva sügavama tunde armastuse vahele. Arvamustest sõltumata sarnanevad armastuse otsijad soovi poolest olla õnnelikud läbi teise inimese läheduse. Armastuselt oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru." Neiu: ,,Mina ei ol
Räägitagu aga temaga paar tundi, ja näib, et hullud on kõik teised peale tema. Olgu see monomania või monosania, igatahes on ta väga tähelepanuväärne isik; ja ehkki ta vaim ei viibi loomulikus ega arvatavasti ka mitte püsivas seisundis, on ta suurepärane seltsiline ja mul oli temaga mitu äärmiselt mälestusväärset jutuajamist." Very olevat Emersonile öelnud: "Kuuldes teid oma kirjatöid ette lugevat või kõnelevat, olen alati tundnud, et teie tajute tõde paremini kui teised, aga mulle tundus, et teie hing pole päris see, mis peaks. Tundus, nagu oleks külmem tuulehoog mulle peale puhunud." kõik olid ühel nõul, et ta on hull. Ent mõnda aega selle teguviisi juures püsinud, mille vastu ta õigupoolest oli võimetu, jõudis ta niikaugele, et seadis kõik, keda ta tundis, endaga siirastesse suhetesse. Kellelgi poleks pähe tulnud talle valejuttu rääkida või teda tõrjuda tühja lobaga turgudest või lugemissaalidest
Sõprus on kui müsteerium seletamatu side kahe inimese vahel. Kritiseerib Cicero seisukohta parim kodanik=parim sõber. Kaks sfääri on omavahel lahutatud: sõprus on puhtalt eraasi, kõik muud ühiskondlikud suhted lisavad sõprusesse omakasupüüdliku eesmärgi. Kodaniku voorus poliitikas ei ole suur armastus, sõprus ega kiindumus riigi suhtes, vaid kuulekus on kohusetunne. See on nagu sõprus iseendaga kui tahame endale head, kuuletume riigile. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbesi on seostatud egoistlike vaadetega, kuid see on nn loogiline egoism kõiki heategusid saab põhjendada mingi omakasuga. Näiteks andis kerjusele raha, sest südametunnistus piinas, tahtis lihtsal oma südamepiinast vabaneda. Võim on käesolev vahend saavutada mõnd tulevast arvatavat hüve. Ka sõbrad on üks aspekt, mis annab võimu juurde. Tema jaoks põhinevad nii
Sõprus/Armastus *Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul. *Õige sõber on see, kes hoiab sul käest, kuid puudutab su südant... *Armastus ei tähenda seda, et inimesed vaatavad üksteist, vaid et nad vaatavad samas suunas... *Olgu sul alati: Õhk hingamiseks, Tuli soojendamiseks, Vesi joomiseks, Maa elamiseks ja Sõber armastamiseks. *Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust *Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult *Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust *Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem *Sõprus on pärl, mis midagi ei maksa, kuid paljugi väärt on! *Meie sõbrad teevad meile rohkem kurja üksnes sellepärast, et vaenlased meile ligi ei pääseks! *Igatsust armsa sõbra järgi tunned alles siis, kui olete lahkunud. *Sõbrast on vaid samm vaenlaseni, sest ta teab meist palju
mis kestab igavesti. Armastus olla armastatud ja ise kedagi armastada on oluline kõigile inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, ja seda üks kord või mitu korda elus.
18. When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you. 19. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. 20. Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. 21. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 22. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 23. Viha on lühike hullumeelsus! 24. Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi. 25. Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus! 26. Kõige rohkem saavad meie kurjusest osa meie kõige lähedasemad ja armsamad inimesed. 27. Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis hetki,mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa...oli kord.
INIMESTEL POLE MUUD TEHA, topivad pool juttu juurde ja midaveel . ELAGE OMA ELUU . # Ära kõnni mu jälgedes, olen isegi eksinud . # Kuidas sa võid kahelda? Riski, riski ükskõik millega! Ära hooli enam hoiatustest, arvatagu mis tahes. Tee, mis on kõige raskem. Tegutse enda nimel. Vaata tõele näkku. # Ma ei räägi enam tunde, et Sulle end selgeks teha. Sa lihtsalt püüad kinni mu pilgu ja hetkega on Sulle kõik selge. Need silmad ei suuda enam iial varjata seda tunnet ja neid emotsioone, mis mu sees end peidavad. Need silmad räägivad ise sulle kõik. Aga vaid sulle, ainult sulle ja nii ongi õige . # Mitmed kuulevad , mõned kuulavad. Paljud vaatavad , vähesed näevad . Kõik arvavad , üksikud mõistavad . ! # Usaldust tunneme me elus vaid ühe korra, kui see purustatakse, ei tunne me seda enam kunagi . # Ei, ära karda - ma ei ole kurb, kui sa korraks lahkud. Aga kui sa enam tagasi ei tule, siis ma vihkan sind .
Võibolla pööran enda välimusele rohkem tähelepanu . KIRJELDA OMA IDEAALPARTNERIT, MILLINE TA PEAKS OLEMA, KUIDAS KÄITUMA? Ideaalpartner võiks olla ikkagi kena , mõistev , tasakaalukas , korralik ja mitte rumal . Käituma peaks mitte liiga väljapaistvalt ja arvestama teiste tunnetega . Armumine kui lähedussuhte algus. Psühholoogide seisukohast on armumine tore ja mõnus tunne, mida iseloomustavad sarnased jooned armunute mõtlemises, emotsioonides ja käitumises. Seda tunnet peetakse pikemaajalise lähisuhte alguseks. Armununa on kerge olla särav ja energiast pakatav. Armumist kogetakse sageli läbi tugevate emotsioonide mis viivad "mõistuse peast". Pidevalt ihaldatust unistades võib inimene näha tal omadusi, mis teisel tegelikult puuduvad, vaadatakse vigadest mööda keskendudes paarile omadusele, mis on vastuvõetavad. See periood, kus ollakse kõrvuni armunud on üldiselt mööduv.
alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga. Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses 230. Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar 231. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 232. Sõprus on armastus ilma tiibadeta 233. Aeg ega kaugus ei nõrgesta sõprust 234. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult 235. Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust 236. Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust 237. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 238
Pärnumma kutsehariduskeskus EP-13 Karli Peegel Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimest Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................2 2. Sissejuhatus....................................................................................3 3. Mis on sõprus? ................................................................................3 4. Miks sõprus on parim?................................................................................4 5. Kuidas võita sõprust?.................................................................................................5 6. Kuidas mõjutada inimesi? .....
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jagune
aadli nõuetest). Au on vahend teatud ühiskondlike käitumismallide kindlustamiseks. 5 Mandeville räägib ka, et temaagses ühiskonnas on germaaniau teatud mõttes transformeerunud. Kuna oli saavutatud majanduslik küllus, siis tänu uudsele olukorralne oli enesepiiramine muutunud ebavajalikuks. Olukorras, kus inimesed ei tundnud üksteist, ,,võõraste ühiskonnas"(suurlinnades) sai silma paista suure omandi või särava riietusega au hakkas asendama väline uhkeldamine. Seoses moe pideva muutumisega oli oluline pidev staatussümbolite muutumine. See kõik tõi kaasa selle, et inimesed püüdlesid rikkuse poole, swelleks, et seda kulutada, staatuse saavutamiseks. Ta ütles, et staatuse vajadus on see, mis paneb inimese tööle ja edendab ühiskonda
...................................8 4. SUUDLEMINE, SILITAMINE JA NATUKE ROHKEMGI................................................9 5.ESIMENE KORD..................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................11 SISSEJUHATUS Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. 2 Sõna "armastus" kasutatakse paljudes erinevates seostes ning pole selge, kas tegu on ühe asjaga, mis avaldub erinevalt, või mitme eri asjaga. Seetõttu ei saa armastust üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. * Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel voi avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetottu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik-riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga. et omahuvi on kõigi inimsuhete alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Armastus, kas vabadus või vangistus? Armastus on mitmetahuline nähtus ja armastuse mõiste on raskesti defineeritav. Tavakeeles mõistetakse armastuse all eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordselt tunnet, mis maailma imelisena paista laseb. Kuid mis armastus täpselt on, kas see on vabadus või vangistus? Armastus on tundeline ja mõtteline side. Positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Enamasti, kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel. Kuid sõna ,,armastus"
Euroopa ideede ajaloo kordamine Üldine periodiseering: antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus, romantism Objektivism antiik- ja keskajal, subjektivism uusajal, kõlbelises käitumises pööre sissepoole. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1) Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajaloo uurimise kaks peamist meetodit on kanooniline ehk tektsuaalne meetod ning ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on p�
Ta on seal kõige täiuslikum ja piiritum, kus tema kandjad elavad usalduses, võrdsuses ja vabaduses. (P. Shelley) * Jah, pool, ning sellejuures ilusam pool elust jääb tundmatuks inimesele, kes pole kirglikult armastanud. (Stendhal) * Kuulsus ja rikkus võivad küll inimest õnnelikuks teha, kuid ülima elurõõmu võlgneb ta siiski armastusele. (P. Mantegazza) * * Armastus, see on alaline, tugev ning terve närvide erutus; ta arendab vaimseid ning kõlbelisi jõude. Kes pole tundnud, kuidas armastus ergutab kõiki inimese jõude, see pole tundnud ka tõelist armastust. (N. T?ernõ?evski) * Armastuses maksab vaikimine sageli rohkem kui rääkimine. See mõjub hästi, kui armastaja pole suuteline leidma sõnu. On olemas vaikimise kõnekunst, mis tungib sügavamale, kui rääkimine seda suudaks. (B. Pascal) * Armastuse algus ja lõpp annavad end tunda kohmetuse läbi, mida tuntakse kahekesi olles. (La Bruyére) *
Tapa Gümnaasium Elli Soosaar SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abi
Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Ainuke ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike halvemat aga siiski armastab Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult Kus pole täielikku otsekohesust, täit usaldust, kus varjatakse kas või tühiseid pisiasju, seal pole ega saagi olla sõprust Hea sõprus jätab jäädava mälestuse Loevad need sõbrad, kellele sa võid helistada ka kell 4 hommikul Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. Sõber on isik, kes sind hästi teab ning vaatamata sellele peab sust lugu... ja kes on alati kohal, kui tal sind vaja on.
* Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik toetuvad hästimõistetud omakasule ja loomulikule sotsiaalsusele. 6
Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata püüdlema lahenduste poole. Ent samas ei saa ka end koos oma huvidega tahaplaanile unustada, kuna oma elu tahab ka elamist. Ja kuigi ette tuleb olukordi, kus pigem püütakse tegelda teiste kui enda probleemidega, peab tunnistama, et primaarne, kelle käekäigu eest inimene peab hoolt kandma, on tema ise. Mitte ka päris nii, et jätta sõber, kus see ja teine, vaid lihtsalt iga asi omal ajal. Omamoodi paneb ju proovile sõpruse tugev
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
palju argumente selle sisu üle läbi aegade. Paljud inimesed on andnud oma parima, et 1 määratleda selle nähtuse olemust aga iga inimene paneb individuaalse tõlgenduse seega eelnev ei saa olla mingit moodi objektiivne mõiste "armastus". Mis on üldse armastus? Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista. Armastus on tundeline ja mõtteline side: positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või nähtuse kõrge väärtustamine. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel, harjumusel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Kui räägitakse armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist armastust
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid:
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õn
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristoteles täiusliku õnne ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
