Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti
Enno trükiristsed avaldati juba tema reaalkooli ajal ajalehes ,,Olevik" 1896. Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 19031905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud. ,,Uued luuletused" ilmus 1909. aastal. Krediidiühingus töötamise kõrvalt hakkas Enno 1914. aastal Valga koolides
Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht, Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Papi haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange." Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216
Mg katioon- Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem kui Ca ioonidel. Eestis tavaliselt 4-50 mg/l K ja Na katioon- Tekivad põhjavette päevakivide prosumisel, eesti põhjavees on Na kuni 30 mg/l, prügilate läheduses näiteks üle 100 mg/l. Lisaks on põhjavees ka lämmastikühendid ja raud. 13. Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid? Eestis ei paljandus kusagil aluskorra kivimid. Lähim paljanduskoht on Soome lahes, Soosaarel 14. Aluskorra kivimid eestis (ei paljandu aga on olemas) a. Orduviitsium- avaldub Põhja-Eestis b. Silur- avaldub Kesk-Eestis c. Devon- avaldub Lõuna-Eestis d. Ülem-devoni karbonaatsed kivimid- avaldub Kagu-Eestis kitsal ribal Peetri jõelt üle Vasteliina Tiirhannani e. Kambriumi kivimid- avaldub Balti-Laadoga astangul ehk Balti klindil
Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht. Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Pap haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi. Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontagana maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa „üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange
Tõeliselt avanes ta aga luuletajana ,,Lindas", kus ta avaldas ka artikleid ja retsensioone. Tal oli kindel maitse ja laialdane lugemus. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli vabavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno Tartust ära, peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luule laad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel (igatsus, öö, valgus, teed). Kui ta sel ajal kirjutatu avaldas, nimetas ta need ,,Uuteks luuletusteks" ja mõistis sellega ise oma varasema luule unustusse. On kirjutatud ,,valgustusmomendist", mis olevat Ennot tabanud 1906. aasta paiku ja tema luule maailmavaatelist tausta otsustavalt muutnud
Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Tema luule sel ajal oli uudne ja moodne: ta oli v abavärsi esimene järjekindel rakendaja Eestis, ta värssides oli taotletud kõlalist ühtsust ja kujundilist individuaalsust. Aastatel 1903- 1905 avaldas Enno „Lindas“ ja „Postimehes“ üle poolesaja luuletuse. 1907.- 1908. oli Enno peamiselt Soosaarel, ja kirjutas seal oma järgmised raamatud. Ta luulelaad muutus mõnevõrra, ta loobus vabavärsist kindlama meetrumi kasuks ja tema luules võttis selgema kuju temale eriomane kujundikeel. Tuntumad luuletused on nt „Kojuigatsus“, „ Rändaja õhtulaul“, „Vaene mees“. 6.Siuru – tegutsemisaeg, liikmed, tõekspidamised, tähtsus Siuru tegutses 1917-1919 ning oli eesti kirjandusrühmitus. Liikmeteks olid Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson ja Visnapuu
1261. aastatel toimunud ülestõusu ajal saarlaste väe kogunemiskohaks, kui siia tuldi varju Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääni piiskopi vasallide ühendatud vägede eest ja mille juures peeti lahing orduväega. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa. Soontagana maalinn (10.12. sajand) paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel. Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale. Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse seda korduvalt Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. 1215. ja 1216. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse
Keskmine rauaaeg (5.-8. sajand) Keskmisel rauaajal ehitati linnuseid. Küllap toimus kokkupõrkeid naaberrahvastega eelkõige Skandinaaviast päris viikingitega ning idakaarest ilmunud slaavlastega. Linnuse rajamiseks valiti tavaliselt järskude nõlvadega küngas. Vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati muldvall. Künkale ehitati palkidest kaitseseinad ja ümber valli kaevati kraav. Mõni linnus oli juba looduslikult hästi kaitstud, asudes kas järve või jõe ääres, mäeseljakul või soosaarel. Muinaslinnuseid leidub Eestis kokku umbes 120. Rahvasuus tuntakse neid linnamägedena, Kalevipoja sängidena või maalinnadena. Tookord elati enamasti linnuse lähedal, sest vaenuväed võisid saabuda ootamatult. Rõuge linnus oli näiteks kuus korda maha põletatud. Noorem rauaaeg (9.-13. sajand) Morfoloogiliselt võib ka noorema rauaaja linnused jagada samasugustesse põhitüüpidesse, nagu keskmisel rauaajal: neemiklinnused (sh Kalevipojasängi tüüpi
DUCCIO- Siena Tk altarimaal „Maesta“ Maarja ja Jeesuse ülistamine inglite poolt. ülemine pool säilinud// „Maarja kuulutus“. Nad mõlemad kasutasid B. eeskujul koloriidseid värve, kollane ja punane Gooti arhitektuur Eestis 1)rehielamu- ainult E ja P-Läti, 13.saj- 19- saj. lõpp 1)ilma korstnata 2)eluruumid + tööruumid + loomad 2)muinaslinnused nt. tartu, viljandi, otepää. tugevaim Harjumaal Varbola linnus-asus soosaarel // Valjala Saaremaal 3)kalmistuarhitektuur: kivikirstkalmed vanimad, siis tarandkalmed- tuhavöönd ääristatud kividega, hauakamber- Salme kirikusse viikingilaevades matused-ülikud meid vallutati, kaasa toodi lubimört, kiviarhitektuur Sakraalarhit. 4 piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa- 13.saj ja 14. algus, ühelöövilised kirikud, tornid puudusid, kuid hiljem lisatud osadele nt. Valjala kirik, muhu kirik, haapsalu lossikirik-ilma koorita, karja kirik, püha kirik, karuse kirik..
ja usu avastamine enesearenduse läbi. (Sägi 2006) Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses ning Jaan Tõnisoni kutsel 1904-1905 oli ajakirja ,,Linda" tegevtoimetaja ja kui ajakiri 1905. aasta lõpus suleti, töötas mõnda aega ajalehe ,,Isamaa" toimetuses. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused. (Olesk 2011) Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1906-1909 elas Enno peamiselt oma lapsepõlvekodus Soosaarel, kus kirjutas oma esimesed luulekogud ,,Uued luuletused" (1909) ja ,,Hallid laulud" (1910) ning proosaraamatu ,,Minu sõbrad" (1910). 5 Ta asus 1909. aasta kevadel tööle õpitud erialale Valga krediidiühingus, kus sai asjaajajaks. 28. augustil 1909 abiellus Enno Kodavere köstri tütre Ella (Olga-Elfriede) Sauliga, kes oli väga
Siiski on küllaltki palju selliseid paare, kes registreerivad ennast näiteks vaikselt talvel ainult kahekesi või lähedaste sõprade ja sugulaste ringis ning laulatus ja suur pulmapidu toimuvad suvel. Ka abielu registreerimist ei pea toimetama enam tingimata perekonnaseisuaktide büroos, vaid täpselt seal, kus meeldib. Ametnik tuleb teatud tasu eest kohale sinna, kuhu ainult soovitakse. Nii on hakatud pidama nn teemapulmi, näiteks kusagil mererannal või soosaarel. Terve pulmakülaliste seltskond pannakse matkama ja sihtpunktis toimub abielu sõlmimine ja pulmapidu. Populaarsust on võitmas vabaõhupulmad. Sellega taotletakse looduslähedust, aga näiteks maausuliste puhul on tegu ka usuliste veendumuste järgimistega. Pulmad lageda taeva all annavad suurema vabaduse peo läbiviimisel. Sellise peo organiseerimine on aga kindlasti üsna keeruline. Aina populaarsemaks on muutunud noorpaari kohene siirdumine pulmareisile. Sel
· ,,Piibelehe-neitsi. Ja teisi jutte" (2001) (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg) DRAAMALOOMING: · Punga-Mart ja Uba-Kaarel (1894); · Pila-Peetri testament (1897); · Rätsep Õhk (1903); II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915: Tuulte pöörises (1906)- Tegelased: 1. Jaak, Mäe-Soosaare peremees 2. Leena, tema tütar (viimases järgus Kaarli naine) 3. Kaarel, Ala-Soosaare peremees 4. Jaan, sulane Mäe-Soosaarel 5. Anu, tema ema 6. Hans ja Mats, Mäe-Soosaare sulased 7 7. Mai ja Kärt, Mäe-Soosaare tüdrukud 8. Paar külaneidu 9. Karjapoiss 10. Paar "Metsavenda" (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm) Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast
Kevadel ja sügisel peatuvad Endlal ja Sinijärvel läbirändel suured hane- ja luigeparved. Väike- ja laululuiki võib kohata ka Männikjärvel. Rukkirääku kuuleb "rääkimas" kaitseala lääneosa niitudel ning Endla järve saartel. Endla soostik on kotkaste kants. Nende Kui on õnne, võib ühe päevaga kohata kotkaid neljast eri liigist. Kalakotkast on kala järele sööstmas nähtud suurematel järvedel. Kaljukotkas on võõraste eest varjatud soosaarel edukalt pesitsenud aastakümneid. Tema pesapuuks on vana haab. Merikotkas on kaitsealal pesitsenud paar aastat, vanalinnud lendavad sageli Endla järve kohal. Vanas metsas pesitsev väike- konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal. Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi kobrast, minki ja saarmast.
- hiiest lahkudes võetakse kaasa vaid isiklikud asjad ja prügi. Võimaluse korral: - Hiide minnakse ja sealt lahkutakse värava kaudu. Mõlemal puhul oleks kena koputada lokulaulale. -Hiies oleks esmalt hea käia allikal ja loputada silmi. Allikale jäetakse (valge) münt või kaabitakse hõbevalget.[13.] 4 1.1 Kohad, kus asus hiis Hiie asukoha leidmiseks ei ole reeglit. Ta võib olla mäel, orus, tasandikul, jõe- või soosaarel. ,,Roogendiku talust Roostoja külas 2 km raba sees on Iissaar. Ennemalle, kui ristiusk meie maale toodi, tulid eestlased salaja oma jumalaid kummardama. Nad tulid maailma kaugelt läbi rabade ja soode soosaartele. Seal olid nende pühad hiied. Seal nemad siis ohverdasivad oma andisid, mis neil oli, ja palusivad oma jumalaid. [14.] Enamasti asuvad hiied kõrgendikul. Kohe tulevad meelde Kuremäe, Purtse, Võrkla, Ebavere ja Kunda hiiemägi
ala on kindla kaitse all. Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja.
ala on kindla kaitse all. Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja.
Metsis ei talu valgusküllast raielanki, mis on üle 100 m laia, see on talle talumatu. Seega metsise elupaiga lähedal on lageraie suures ulatuses keelatud. Ohtudeks on vanade männikute hävimine ja lageraie, samuti rabastuvate ja samblasoometsade kuivendamine ning mängudeaegne häirimine. Kotkaste elupaikadeks on kõige sagedamini 200-300 aastased vanad männid või teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja.
Mõned linnused jäid edasi kautselt (nt Tartu ja Otepää). Alates 11. saj keskpaigast on linnuseehituses tõsine muutus. Ehitati suremaid kaitserajatisi, kõrge ja võimas kivivall (nt Saaremaal). Hilisrauaajal oli ka mägilinnustel võimasad kaitseehitused. Linnuste ehituskonstruktsioonid olid sel ajal juba üpris keerulised. Väravad olid ka pealt kaetud. Linnuse tee on tavaliselt päripäeva. Värava kõrval on olnud ka tornilaadseid ehitisi. Soontagana linnus asus soosaarel, mida sai rünnata ainult talvel. Lõhavere linnus kuulus Lembitule, sealt on ka aare leitud (sõrmused, käevõrud, brokaatpael). Linnuste juures on oluline, et peab olema veevõtukoht, Lõhaveres oli isegi kaks kaevu, üks jalamil, teine linnuse peal. Ilmselt peal asuv kaev ei andnud piisavalt vett. Oli ka salakäik. Kaitserajatised olid jätkuvalt horisontaalsetest palkidest. Kogu muinasajal vältel üha rohkem levib komme matta surnuid maahaudadesse
japanekutega. Kreeka olümpiamängud", "Naljaolümpia", "Muru- olümpia" jne. Uus bussiekskursioon tehti sel aastal Pärnumaal asuvasse Soontagana maalinna, mis asub Järve soo Suvi oli päikseline ja merevesi väga soe, seetõttu lõunaserval soosaarel. On olnud mitme sajandi oli iga laagripäeva oluliseks osaks ujumine. Nau- vältel inimestele pelgupaigaks vallutajate eest. diti päikest, randa, ehitati liivaskulptuure, korjati Maalinna viinud vaid väga salajane tee läbi soo. kive maalimiseks ja taimi seadete valmistamiseks.
annaabi.ee 
