rasvu,süsivesikuid,valke),Soolenäärmed(seedib süsivesikuid) 6. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad? Seedeelund, Seediv toitaine, Seedenäärme abil Suu, Süsivesikud, Süljenäärmed Magu, Valgud, Maonäärmed Peensool, Rasvad, Maks,kõhunääre,soolenäärmed Valgud, süsivesikud, Kõhunääre,soolenäärmed 7. Kus ja kuhu toitainete lõhustumissaadused imenduvad? Süsivesikud-peensoole soolehattude veresoontesse Valgud-peensoole soolehattude veresoontesse Mineraalid-peensoole soolehattude veresoontesse Vitamiinid-peensoole, jämesoole soolehattude veresoontesse Vesi-peensoole soolehattude veresoontesse, jämesoole seinahattude veresoontesse Rasvad-peensoole soolehattude lümfisoontesse 8. Nimeta maksa ülesanded. Maksa ülesanded: toodab sappi, puhastab verd, toitainete varupaik, lagundab vananenud punalibled, biokeemilised reaktsioonid-organismile vajalike ühendite süsteesimine 9
Nende toimel muutub toit maos körditaoliseks. Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad maos lagunema valgud. 8. Kirjelda peensoole seine ehitust! Peensoole sisepind on kurruline, seellepärast et suurendada imendumispinda. Lisaks sellel suurendavad peensoole sisepinda miljoni väikesed väljasopised soolehatud. Soolehattude sees on vere- ja lümfisooned, kuhu siis ained imenduvad vere- ja lümfiringesse. 9. Kus organismis toimub põhiline osa seedimisest? Miks? Kaksteistsõrmiksooles, sest sinna jõuavad ka maksa ja kõhunäärme ning veel soole enda nõre. Ja seetõttu ongi seal seedimine intensiivseim. 10. Miks on pidev süleeritus vajalik? Sest sülg sisaldab peale amülaasi ka ühendeid, mis hävitavad sus leiduvad bakterid. 11
Paranenud loomad jäävad viiruskandjateks. Pat.anatoomia: Korjus on kurtunud, peensoole limaskestas hemorraagiad, mesenteriaalsed lümfisõlmed on suurenenud, turses ja hemorraagilised. Sageli esineb konjunktiviit, riniit, larüngiit, pneumoonia, pankreatiit. Maksas, põrnas ja neerudes on septitseemiale iseloomulikud tunnused. Väikeaju hüpoplaasia. Histoloogilisel uurimisel avastatakse lümfoidkoes, luuüdis, soolelimaskestas tsütomorfoloogilisi muutusi (soolehattude kahjustused, tuumasisesed sulundid). Dif.diagnoos: Bakteriaalsed mao-sooletrakti nakkused, mürgitused, äge toksoplasmoos (toksoplasmoosi korral langeb leukotsüütide arv harva alla 3000 1mm3). Diagnoosimine: Elusloomalt roojaproov, korjuselt peensool ja mesenteriaalsed lümfisõlmed, viiruse isoleerimine rakukultuuris, viiruse identifitseerimine NR, HAR, IFM, hematoloogiline uurimine. Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Koerte parvoviirus (CPV) ->
Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega tänu tsirkulaarkurdudele, hattudele ja krüptidele Kõik need struktuurid suurendavad tunduvalt peensoole välispinda, mis on oluline imendumisfunktsiooni täitmisel Peensooles limaskesta pinnal paiknevad soolehatud on umbes 1mm kõrgused limaskesta jätked, mis on pealt kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga Soolehattude arv on kõrge kaksteistsõrmiksooles, madalam aga niudesooles Soolehattudel eristame äärisrakke, karikrakke, endokrinotsüüte Soolehattude äärisrakud on kõrged, raku ülemisel pinnal on tihe ääris, funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena – rakkude apikaalne pind, kaetud tiheda äärisega, mille moodustavad mitutuhat tihedalt üksteise kõrval asetsevat pikka mikrohattu
õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi. Peale imendumist kasutab organism nimetatud toitaineid ülesehituprotsessides ja energeetilise materjalina. Seedetrakt kulgeb läbi rindkere, kõhuõõne ja vaagna. Suuõõnega on ühenduses 3 paari suuri süljenäärmeid, kaksteistsõrmikuga maks ( hepar ) ja kõhunääre ( pancreas ). Näärmed eritavad -sülge
mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes? ● seedetraktis vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu organismile omastatavateks toitaneteks: amihohapeteks, monosahhariidideks, rasvhapeteks ja glütserooliks. ● seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained PEENSOOLE SOOLEHATTUDE vahendusel verre ja lümfiringesse. - verre: aminohapped, vitamiinid, mineraalained, monosahhariidid - lümfisüsteemi:lipiidide laguproduktid (rasvhapped ja glütserool) Fakte: seedemahlu toodetakseu 7L ööpäevas: sülge 1L, maomahla 1,5L, ¾L sappi ja sapphappeid, 1-2L kõhusülge (pankreas), soolemahlu 3L. Toit püsib:maos 3h (1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku 18-24h.
Ta pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb ka pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel. Seedesüsteemi füsioloogia Seedesüsteemi ülesanne Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Seedefermentide jaotus nende toime alusel Sülg (niisutab toitu, muudab selle ühlasemaks massiks, tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad.
Ta pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb ka pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel. Seedesüsteemi füsioloogia Seedesüsteemi ülesanne- Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Seedefermentide jaotus nende toime alusel- Sülg (niisutab toitu, muudab selle ühlasemaks massiks, tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju, alustab süsivesikute seedimist), maomahl (mikroobide hävitamine, valkude lõhustamine, toidu seedimine e. lagundamine), sapp, kõhusülg, soolemahlad. Seedimine suuõõnes Hambad, keel, süljenäärmed. Sülg sisaldab: vett 99%,
toimel. Peensoole seina moodustavad limaskest, lihaskest ja serooskest. Limaskest -tunica mucosa Peensoole limaskesta moodustavad epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja submukooskiht. Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega tänu tsirkulaarkurdudele, hattudele ja krüptidele. Kõik need struktuurid suurendavad tunduvalt peensoole välispinda, mis on oluline imendumiseks. Peensooles paiknevad soolehatud (villi intestinales) - 1 mm kõrgused limaskesta jätked. Soolehattude arv on kõrge kaksteistsõrmiksooles, madalam aga niudesooles. Iga soolehatt on pealt kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga. Soolehattudel eristame äärisrakke, karikrakke, endokrinotsüüte. Krüptid on torujad epiteeli süvendid, mis ei ole eriti sügavad, koosnevad paljudest rakkudest ja avanevad hattude vahele. Peensoole krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud.
Peensoole osad: ·Kaksteistsõrmiksoole duodeenum(30 cm) ·Tühisoole jejunum(2/5; 1,5-2,5 m) ·Niudesoole ileum(3/5; 2-3m) Peensoole kogupikkus toonilises seisundis on ca 4 m, lõõgastunult 6-8 m; d4 cm. Peensoole limaskestas on: ·soolenäärmete soolekrüptid ·soolehatud ·Soolenäärmetes on sooleepiteeli koostises üherakulised hormoone tootvad rakud, endokrinotsüüdid, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: ·Sekretiin ·Koletsüstokiniin ·VIP ·GIP ·Jne (tuntud üle 20-e l) ·Soolehattude sooleepiteeli rakud sünteesivad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks. ·Aminohapped imenduvad peensooles sooleepiteeli kaudu Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidsetkude (Peyerinaastudena), mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole funktsioonid:
Lümfikapillaarid on hästi läbitavad vedelikele ja madalmolekulaarsetele ainetele, neid võivad läbida ka vererakud ja külomikronid. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10...20 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama kui vereplasmaski. Erinevatest piirkondadest pärit oleval lümfil võib olla väga erinev koostis. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja verelibledest ehk hemotsüütidest. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valku (valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks, viimaste hulgas on ka fibrinogeeni) ja ligikaudu 2%
elektrolüütidega. Nakkusallikad: Haiged loomad Viiruskandjad · Nakatumise teed: Fekaal oraalne Aerogeenne · Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja sokk. · Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres
madala pH-ga puhvrit elueeritakse DNA lõpuks kolonnilt. 131. Laktoositalumatuse sümptomite põhjused Laktoos on peamine piimas leiduv süsivesik. Oma olemuselt on tegu disahhariidiga, mis koosneb kahest lihtsuhkru molekulist, galaktoosist ja glükoosist. Kuna laktoos ei ole võimeline läbi peensoole seina imenduma, tuleb see esmalt soolestikus lõhustada. Tekkinud monosahhariide kasutab organism energiaallikana. Laktoosi lagundamist katalüüsib ensüüm nimega laktaas, mida toodetakse soolehattude enterotsüütides. Laktaasi puudumisel satub laktoos pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. 132. Laktaasi olemus ja funktsioon Laktoosi lagundamist katalüüsib ensüüm nimega laktaas, mida toodetakse soolehattude enterotsüütides
· Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. · Lümfi voolamise kiirus on väike. Lümfi liikumisele aitavad kaasa: Lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed Klapid Lihaspump (kiirendab voolu 10...15x) Omandatud immuunsus: Lümfotsüütide liigid: · T-lümfotsüüdid: T-tappurrakud T-helper-rakud stimuleerivad B-rakke, T-tappurrakke, NK-rakke
· Allergilistes reaktsioonides · Kasvajate vastases kaitses vaidlust tekitav Lümfaatiline süsteem: Lümf : · on koostiselt sarnane vereplasmale, valgu sisaldus on aga vereplasma omast madalam, mineraalainete sisaldus on enam-vähem sama. · Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümf võib olla väga erineva koostisega. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valke, vett ja teisi madalmolekulaarseid aineid ning seedetraktist soolehattude lümfikapillaaridesse imendunud lipiide. · Ööpäevas tekib lümfi umbes 2 liitrit. · Lümfi voolamise kiirus on väike. Lümfi liikumisele aitavad kaasa: Lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed Klapid Lihaspump (kiirendab voolu 10...15x) Omandatud immuunsus: Lümfotsüütide liigid: · T-lümfotsüüdid: T-tappurrakud T-helper-rakud stimuleerivad B-rakke, T-tappurrakke, NK-rakke
- sapp muudab toidurasvad väikesteks tilgakesteks, et ensüümidel oleks rasva kergem lõhustada - algab rasvade lõhustumine lipaasi toimel Peensool valkude, rasvade ja süsivesikute lõplik lõhustumine: - toitained imenduvad läbi soolehattude seinte vere- ja lümfisoontesse: süsivesikute ja valkude koostisosad, vitamiinid ja mineraalained verre, rasvade koostisosad lümfi Jämesool - vee imendumine läbi jämesooleseina verre - seedimisjääkide tihenemine ja väljutamiseks lõpliku massi moodustamine - jämesoolebakterid varustavad meie organismi müningate
Maost peensoole algusossa – kaksteistsõrmiksoolde – jõudnud küümusele lisatakse maksast sapp ning kõhunäärmest (pankreas) kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osases lisandub peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Nende kahe nõre toimel jätkub seedimine tühi- ja niudesooles. Soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme Sooleseina läheduses toimub aktiivne toitainete lõhustamine - membraanseedimine Peensoole motoorika: 1. Soolehattude liigutused – soodustavad küümuse kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist 23 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3
Maost peensoole algusossa – kaksteistsõrmiksoolde – jõudnud küümusele lisatakse maksast sapp ning kõhunäärmest (pankreas) kõhunäärmenõre. Peensoole järgnevates osades lisandub peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre. Nende kahe nõre toimel jätkub seedimine tühi- ja niudesooles. Soolenõre sisaldab disahhariide lõhustavaid ensüüme. Sooleseina läheduses toimub aktiivne toitainete lõhustamine - membraanseedimine Peensoole motoorika: 1. Soolehattude liigutused – soodustavad küümuse kontakti sooleepiteeliga ja toitainete imendumist 2. Sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused – segavad küümust 3. Peristaltilised lained – transpordivad edasi küümust Imendumine: Toitained viiakse läbi seedetrakti limaskesta epiteeli verre ja lümfi veeslahustuvate lõhustumisproduktide lõppastmena: aminohapped (valkudest), monosahhariidid (süsivesikutest) ja rasvhapped ning glütseriidid (lipiididest). Imenduvad
soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus. Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused. Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise kontakti soolepiteeliga ja toitainete imendumist. Küümust segavad sooleseina lihaskihtide segmentatsiooni- ja pendelliigutused. Soolesisaldist transpordivad edasi peristaltilised lained. Peristaltilised lained avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi.
distaalsemalt asuvas naaberlõigus.Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused. Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise kontakti soolepiteeliga ja toitainete imendumist. Küümust segavad sooleseina lihaskihtide( mittepropulsiivsed) segmentatsiooni- ja pendelliigutused. Soolesisaldist transpordivad edasi (propulsiivsed) peristaltilised lained.Peristaltilised lained avalduvad selles, et sooleseina pikilihaskihi kokkutõmbumisel soole valendik laieneb, sellele vahetult järgnev ringlihaskihi kokkutõmme surub soolesisaldist edasi
annaabi.ee 
