Kelleks? (?) Milleks? ( ?) Mis ajaks? ( ? ?) Saav = omastav + -ks Autojuhiks = autojuhi + -ks Saav kääne : 1. , ( muutuma , minema , saama , jääma , osutuma ..) Päevad hakkavad pikemaks minema. Selles koolis saab õppida õmblejaks, kokaks või kingsepaks. See osutus valeks. 2. Paul sai terveks. Mari jäi haigeks. Tuju läks heaks. 3. Raamat sobib kinkimiseks. Need seened on soolamiseks. Eduks on vaja visadust. 4. Referaat tuleb kooli tuua reedeks. Lõpetan eesti keele kursused suveks. 5. , : Ma sõidan ära nädalaks. Sõidame ekskursioonile kolmeks päevaks. Sellest toidust jätkub terveks nädalaks. 6. Palju õnne sünnipäevaks! Südamlik õnnesoov uueks aastaks! 7. Esiteks Teiseks Kolmandaks ÜLESANNE 1. Kelleks sa tahad saada? ..................................................................................
Toodetakse HF, emailide, glasuuride koostises, SnF2-hambapastad. Kloor:kollakas-rohelise värvusega, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees osaliselt lahustub ja annab kloorivee( Cl2 + H2O = HCl + HclO(laguneb HCl ja O) Tänu O-le on klooriveel pleegitav ja desinfitseeriv toime). Kasutus-pleegitamisel, HCl toomiseks, värvid, tavimid, mürkkemikaalid. NaCl:keedusool. Looduses kivisoolana. Toiduainete tööstus, NaOH, Na ja Cl2 toomiseks, tänavate soolamiseks, füsioloogiline lahus. Soolhape HCl- saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitseb, sisaldub maomahlas. Ravimid, metallipinna puhastamiseks. Hõbekloriid-AgCl-fotondus, värvimuutlik prilliklaas. Kaaliumkloraat -KClO3-Berthollet' sool-lõhkeaine. Hüpokloritid:2NaOH + Cl2 = NaOCl + NaCl+H2O. NaOCl-- >desinfitseerimisvahend ujulates. Broom:punakaspruun, ainuke vedel mittemetall, terava lõhnaga, mürgine. Kasutus-NaBr-rahustid, AgBr-fotondus.
2. Kurk 'Melody` töötlemiseks. Kasvuperiood 55 9-11cm Sobib marineerimiseks ja värskelt tarbimiseks. päeva Kasvuks umbrohuvaba tuulte eest kaitstud koht. Piprakurgi tüüpi kurgid. viljad on väikesed, maitsvad. Sobivad hästi Kurk 'Cornischon de 3. Paris` soolamiseks ja konserveerimiseks. Valmivad 40-45 päeva peale Keskvarajane 8cm istikutena välja istutamist. Minikurk, mehhiko juurvili. Saagikas sort. Sobivad salatitesse, Kurk 'Mehhiko 4. minikurk` konserveerimiseks ja wokk-toitudesse. Vajab toestamist, 3cm kasvuhoones kasvatamiseks.
kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts
Muld 5 cm sügavusel +10...+12ºC. Avamaal tärkab külvatud kurk 5...6 päevaga. https://www.youtube.com/watch?v=yofrwfxahk8 Saagikoristus • Alates juuli 3. nädalast kuni esimese öökülmani. • Koristuse käigus eemaldada ka üleküpsenud ning moondunud kujuga viljad. • Saagikoristus nii käsitsi, poolmehhaniseeritult kui ka 1-kordne lauskoristus kombainiga. 1-kordse lauskoristuse puhul on saagikus väiksem ning saagi kvaliteet halvem. Vilja pikkus värskelt tarbimiseks ja soolamiseks 9...12 cm ja Ø 6 cm. • Konserveerimiseks sobivad 3...9 cm pikkused viljad. • Saagikus: 15-25 t/ha • Säilitustemperatuur: 13ºC juures 2 nädalat, +10...12ºC juures 2 päeva. kurk on etüleeniõrn. Pikaviljalistel kurkidel aitab paremini säilida kilesse pakendamine. • Õhuniiskus säilitamisel: 95% • Koristus masinaga: https://www.youtube.com/watch?v=VcTC4rIeDSM • https://www.youtube.com/watch?v=sohmjiVzjes • Koristus mehaaniliselt: https://www.youtube.com/watch
Nitritid ja nitraadid kahjulikud või kasulikud? Ajalugu Nitraati on kasuttaud juba ammustest aegadest liha soolamiseks. 1800-aastates oli avastatud, et nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel (nitraati vähendavad bakterid) ja et just nitrit ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks. Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama
Lõikamisel hoida kala kõhunahka kääridega sisikonnast kõrgemal, siis ei vigastata sapipõit. Mari, maks ja niisk eemaldada esimesena, need on söödavad. Seejärel eemaldada kogu soolestik ja neerud. Neerud näivad tardunud verena mõlemal pool selgroogu kõhuõõnes. Merekaladel tuleb kõhuõõnt kattev must kile eemaldada. Kui suurematel kaladel soovitatakse pea külge jätta, siis eemaldatakse silmad. Lõhe, forelli ja siia ümarakalana soolamiseks on lahkamine samasugune. Et kala kuju paremini säiliks, jäetakse kõhunahk kõhuuimede kohalt lahti lõikamata. Esimene lõige ulatub kala pärakuavast kuni kõhuuimedeni, teist lõiget alustatakse kõhuuimede eest ja see läheb kuni peani. Kahe ava kaudu puhastatakse kõhuõõs. Lapikkala lahkamisviisi kasutatakse kõrge ja paksu seljaga suurte soomkalade lahkamiseks, kui neid soovitakse soolata, õhu käes kuivatada või suitsutada
mida soovitatakse tarvitada joodivaestes maakohtades. Sellises soolas esineb ühe kilogrammi soola kohta 0,0035 % - 0,0015 % joodi. Jodeeritud sool igapäevase toidulisandina või raviotstarbel (kurgu kuristamine, mähised, vannid jt.) on profülaktiliseks vahendiks kilpnäärme alatalitluse, veresoonte lupjumise jm. ennetamisel. Sool erineb ka jämeduselt. Peenikest soola soovitatakse kasutada igapäevase toiduvalmistamise juures, kuid kala ja liha soolamiseks sobib jäme madalat sorti sool, sest see sisaldab lisaks teisi vahendeid (magneesiumi- ja kaaliumisooli), mis parandavad soola maitseomaduses. Kirjanduse andmetel on gurmaane, kes eelistavad "Ekstra" soolale jämedamat soola. On kahte sorti sooli: 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised
poolt selgroogu lahti. Fileerimisnoaga eemaldatakse küljeluud (üksikud väiksemad allesjäänud luud võidakse eemaldada pintsettidega). Filee võib olla nahata või nahaga. Ümarkala lahkamislõige. Lõigatakse lõpuste tagant ära pea, eemaldatakse tekkinud ava kaudu sisikond. Kõhunahk jääb terveks. Suured kalad võidakse omakorda veel portsjontükkideks lõigata. Lapikkala lahkamislõige. Kasutatakse peamiselt paksu ja kõrge seljaga kalade ettevalmistamisel soolamiseks, vinnutamiseks, suitsutamiseks. Kala avatakse selja poolt, puhastatakse. Pea ja saba juurest tehakse läbi lõiked viisil, et saame kala avada. Kokku jäävad kaks poolt kõhu osaga. -5- Rehu-, jahu- ja loomasöödakala Rehu on loomasööda liik mille tarbeks kala purustatakse pastaks ja külmetatakse kahekümnekilosteks brikettideks. Kalajahu on valmistatud nii tervest kalast ja luude st ning soolikatest
soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts.
Röövkala Väga väärtuslik kala, tänu rasvasisaldusele Forell ja vikerforell Jaguneb jõe- ja mereforelliks Meriforell on Eestis laialt levinud ja on siirdekala Vikerforell on sissetoodud kala ja kasvatatakse. Soolatakse, küpsetatakse, praaditakse, keedetakse jne Siig Välimuselt sile kala, väikese peaga, hõbedase värvusega Keha pikkus 30-50 cm ja kaal kuni 2 kg Liha on lahja aga maitsev Sobib soolamiseks, röstimiseks Püütakse palju Pärnus Vimb Natuke lapik ja pika ninaga Selg tumedab mustjas pruun ja kõht valge, küljed hõbedased Keskmise suurusega kala Eestis elab kahte sorti, ühed Peipsis ja teised siirdekalad, elavad meres ja koevad jõgedes Sobib paremini suitsutamises, sest on luine kala Räim ja kilu Räim umbes 15 cm pikkune ja saab püüda rannikuvetest Kilu on väiksem ja kogunevad parvedesse. Kilu on kõhu alt kare. Lest ja kammeljas
Fosfaatide kogus üle 0,3% võib anda tootele metalse kõrvalmaitse. Kõrge fosfaadi kogus tootes võib põhjustada mõningaid tervisehäireid, näiteks osteoporoosi teket vanemaealistel inimestel jne. Nitrit ja nitraat Nitritit ja nitraati ehk salpeetrit lisatakse lihasaadustele harjumuspärase punase värvuse säilitamiseks. Enamasti kasutatakse naatriumnitriti (Na No2) ja kaaliumnitraati (Na No3). Varasematel aegadel kasutati liha soolamiseks meresoola, kus sisaldus nitritit. Nitraadi kasutamisel muutub see bakterite toimel nitritiks, mis omakorda muutub lämmastikoksiidiks ning see, ühinedes müoglobiiniga või hemoglobiiniga annab punase värvuse. Nitrit on toksiline (mürgine), kui teda kasutada ülemäärastes kogustes. Suureks koguseks võib osutuda ühekordne nitriti kogus 1520 mg1 kg kehakaalu kohta, seega 70 kg kaaluva inimese puhul 1,4 g. Eestis kehtiva normatiivi järgi lisatakse vorstidele 57,5 g
Seepärast vajame toidule lisamiseks puhast keedusoola. Peale selle vajatakse soola toiduainete konserveerimiseks, paljude keemiasaaduste tootmiseks ja teisteks tehnilisteks otstarveteks. Töötlemise iseloomu järgi võib sool olla kas peene, kristalne, purustatud, jäme või jahvatatud, pulbritaoline. Lauale antakse tavaliselt kõige peenemaks jahvatatud puhast lumivalget soola. Toiduvalmistamiseks, samuti ka toiduainete soolamiseks ja marinaadide jaoks võib kasutada jämekristalset, purustatud või jämedama jahvatusega soola. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust, elusorganismid mineraalaineid ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained
kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks.Punase lihaga kaladest saadakse väärtuslikku punast kalamarja . Karplased on karpkala, latikas, säinas, vimb, särg, koger jt.Paljusid karplasi kasvatatakse tiikides ja realiseeritakse eluskalana. Tursalised on kalad, kellel lihas puudub rasv peaegu täielikult, kuid samas on nad ikkagi meeldivad maitsega. Lihas on vähe luid, mistõttu neid on hea töödelda. Tursalisi kasutatakse värskelt, kuumsuitsutamiseks, konservide valmistamiseks. Siia kuuluvad tursk, hõbeheik, luts.
keedetud hülgeliha kartulitega, sest siis on liha väga hea mahlane ja maitsev. Hülgeliha süüakse Kihnus väga hea meelega, keedetakse koos kartulitega või suitsetatakse. Hülgeliha soolati astjasse, kuivatati ja suitsutati. Soolast hülgeliha kuivatati kerisel, mis andis parema maitse. Ruhnu mehed olid kihnlaste peale kadedad kuna kihnlastel oli palju lapsi, arvati sellepärast, et mehed sõid toorest hülgeliha. Hülgeliha soolamiseks oli eraldi kapp, sest liha on vänge lõhnaga. Kui mehed hülgejahil olid, keetsid nad ka värskest hülgelihast suppi, kõige parem oli hallhülge poja liha. Kui hülgeid veel Kihnus kütiti, oli hülgeliha igapäevane leivakõrvane toit. Aeg oli vaene, aastas peeti 1 siga ja peamiseks toiduks oli see, mis meri andis. Suurel reedel on traditsiooniliselt keedetud hülgeliha. (Kihnu Küek 2015) Hülgeliha keedeti mõnikord jõulu kolmanda püha ajal. Seda pakuti kõikidele, kes läbi tulid.
Traktor 9 000 9 000 - Ader 450 450 - Käru (2 tk) 1 740 870 870 Turvas 2 975 - 2 975 Kilepaketid 630 90 540 Vaatid soolamiseks 120 25 000 2000 23 000 l (250 tk) Mikroautobuss 60 000 60 000 - Järelhaagis 15 000 15 000 - Kokku 266 785 100 540 166 245 Tabelist on näha, et suurim osa kapitalist tuleb ehitamismaterjalide ja soolamiseks vaatide
õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi
õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, 14 kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi
ioonatmosfäär tihedamaks ja kontsentreeritumaks ning omab tugevat varjestavat efekti. Seetõttu ongi makroioonide vahelised elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. Ioonatmosfääri varjestav efekt aitab seletada üldist tähelepanekut, et lahuse ioonse jõu suurendamine (teatud piirini) suurendab valkude lahustuvust ja seda isegi isoelektrilise punkti juures. Seda efekti nimetatakse valkude sisse-soolamiseks (ingl. salting in). Tõstes ioonset jõudu veelgi (näiteks kuni mõne molaarse soola kontsentratsioonini) hakkab toimuma vastupidine efekt, valkude lahustuvus väheneb. See on seletatav vee aktiivsuse vähenemisega. Väga kontsentreeritud soolalahustes on enamik veemolekule, mis muidu osalesid valkude solvatatsioonil (olid seotud valgumolekulidega) kaasatud soolaioonide hüdratatsioonikihtidesse. Valgumolekulide lahustumiseks ei jätku lihtsalt piisavalt vabasid veemolekule. Valkude
Ka selle meetodi puhul on protsess aeglane. Toote soolasisaldus võib olla üsna ebaühtlane ning sooldumisaste on raskesti kontrollitav. Kui soovitakse saada hea kvaliteediga toodete, peaks sooldumine kestma 40…60 ööpäeva. Kolmandaks soolamismeetodiks on segasoolamine. Selle meetodi korral toimub esmalt 3-4 ööpäeva jooksul kuivsoolamine, millele järgneb juba märgsoolamine. Kasutatakse tervete tagasinkide ja näiteks küljetükkide soolamiseks. Tööstustes kasutatakse sooldumist kiirendava meetodina soolvee pritsimist lihasse. Selleks kasutatakse paljunõelalisi soolveepritse. Pritsitav soolveehulk on 8-10% liha kaalu kohta. 43. Kuivatamise eesmärk: Kuivatamine on üks toiduainete lihtsamaid ja vainimaid säilitusviise, mis põhineb veesisalduse vähendamisel. Vee kõrvaldamine toiduainetest pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist.
20. Lihade soolamine. Erinevad meetodid. Soolamine - toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Efekt põhineb sellel, et teatud kontsentratsioonis muudab keedusool soolatavad toiduained veevaesemaks (rakkudest tõmmatakse vesi välja).Selle tulemusena säilib liha kauem, sest hävitatakse suurem osa lihas leiduvaid baktereid ning takistatakse uute juurdekasvu. Soolamiseks on kaks meetodit: 1. Kuivsoolamine - lihatükid hõõrutakse soolaga sisse, asetatakse vaheldumisi soolaga nõusse ning lastakse pikalt seista. 2. Märgsoolamine - soolvesi valatakse anumasse liha peale. 21. Lihatooted ja rupskid. Lihade erinevus. Lihatooted: · Lihasisaldus on vähemalt 20%; · kuumtöödeldud vähemalt sisetemperatuurini 71 oC; · võib olla kuumtöödeldud, kuivatatud, suitsutatud või kasutatud nende töötlemisviiside kombinatsioone;
Säga on suure peaga. Nahk soomusteta. Kaal kuni 300 kg. Liha on maitsev, magusavõitu, võrdlemisi rasvane. Elutseb magedas vees. Angerjas on ussitaoline. Pikkus kuni 2 m. Liha maitsev ja rasvarikas (22...32%). Silm on samuti ussitaoline. Pikkus kuni 50 cm. Liha sisaldab rasva 19...34%. Kasutatakse praetult ja marineeritult. Sinikala liha on õrn, maitsev, lahja, kuid valgurikas. Kaalub kuni 10 kg. Püütakse Atlandi ookeani keskosast. Kasutatakse praetult, hautatult ja küpsetatult. Sobib soolamiseks. Meriahven on süvaveekala. Iseloomulikuks tunnuseks on punane värvus ja suured pungis silmad. Liha on võrdlemisi rasvane, õrn ja maitsev, väikeste luudeta. Stauriidil on kaks seljauime ja kõverdunud küljejoon. Liha on hapuka, omapärase maitse ja lõhnaga. Merihunti püütakse Atlandi ookeani põhjaosast. Kaalub 4...15 kg. Liha on rasvane, maitsev ja väheste luudega. Atlandi kaladest võib nimetada veel hammasahvenat, kaptenkala, lintsaba, mõõkkala, jääkala jt
annaabi.ee 
