Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soojusülekanne elektriaparaatides". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojus, aparaat, soojusülekanne, konvektsioon, aparaati, konvektsiooni, soojusjuhtivus, talitluseks, soojuslik, soojusjuhtivuse, kehaga, kuumalt, jahtumine, soojusenergia, lubatava, kusjuures, spontaanselt, ühelt, gaas, kuumenevad, kihid, ülespoole, infrapunakiirgus, mingite, juhu, osakaalu, tekkivad, aparaadis, tõusma, suuremaks, kuumenemineeraldunud soojuse tõttu. 4. Tagajärjed - Aparaadi soojenimisega kaasnevad mitmed erinevad ebasoovitavad nähud: a. kiireneb isolatsiooni vananemine ja seega tema omadused halvenevad; b. väheneb aparaadi osade mehaaniline tugevus. Nii näiteks väheneb vase mehaaniline tugevus temperatuuri tõusul 100oC kuni 250oC 40%; c. lüheneb kontaktide ja kontaktühenduste tööiga. Soojusülekanne elektriaparaatides Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii aparaadisisene soojusülekanne kui eraldunud soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale ja kestab seni kuni kehade temperatuurid võrdsustuvad kuidas jaotatakse soojus tegureid kuidas need mõjuvad elektriaparaatidele 13.02.07 Soojusülekanne elektriaparaatides
Kontakti üleminekutakistuse sõltuvus temperatuurist Kolmas piirkond - Üleminekutakistus kasvab lineaarselt temperatuuri tõusuga. Kontakti üleminekutakistuse sõltuvus temperatuurist Neljas piirkond - temperatuur saavutab materjali sulamistemperatuuri. Kontaktid keevituvad kokku ning selle tulemusena kontakti üleminekutakistus langeb peaaegu nullini. Elektriaparaatide kontaktid Kontaktmaterjalidele esitatavad nõuded: hea elektri- ja soojusjuhtivus korrosioonikindlus vastupidavus suure eritakistusega oksiidikile tekkimisele väike mehaaniline tugevus, vajaliku kontaktsurve saavutamiseks Elektriaparaatide kontaktid Kontaktmaterjalidele esitatavad nõuded: suur mehaaniline tugevus, vähendamaks kontakti mehaanilist kulumist sagedatel sisse ja välja lülitamistel väike erosioon (mehaaniline kulumine) kõrge sulamistemperatuur - elektrikaarekindluse suurendamiseks kaare tekkimiseks vajaliku voolu ja pinge suur väärtus
12. Esitada üks näide tiheduse praktilisest kasutamisest ning 1 näide tiheduste erinevuse olulisusest mõnes tehnoloogilises protsessis. Tihedusel suur tähtsus hüdromehaaniliste protsesside juures. Tihedus väljendab aine massi mahuühiku kohta. Üksteisest saab lahutada ainult erineva tihedusega keskkondi- tsentrifuugimine, separeerimine, settimine.. Temperatuuri tõustes tihedus väheneb soojuspaisumise tõttu- konvektsioon, rõhu tõustes tihedus suureneb mahu vähenemise tõttu. Praktiline kasut: nt. mahu ja massi ümberarvutustel vaja. 13. Mis eristab mõisteid ideaalne ja reaalne vedelik? Ideaalsel vedelikul puudub viskoossus ja ta ei ole kokkusurutav. Reaalsel vedelikul on viskoossus olemas. 14. Mis eristab hüdrostaatikat hüdrodünaamikast? Hüdrostaatika tegeleb vedelike tasakaaluprobleemidega, vaadeldakse vedelike käitumise seaduspärasusi nende paigalolekus
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast.
muutub sel juhul kiiruse muutumise arvel. Võimsuse graafik ei peegelda sel juhul tegelike kadusid. Selles Autonoomsed on omakorda vooli- või pingeinverterid. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus. reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. 36. Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks. Meetodiliselt on õige mootori valikut lühiajaliseks Siis vähenevad voolu tõuked võrgus, mootori elektromehaanilised ja soojuskoormused. Vaheldi võib töötada talitluseks põhjendada kestval ja lühiajalisel talitlusel toimuvate protsesside võrdlemise teel. Selline ka laiusimpulssmodulatsiooni põhimõttel
vedeliku tootmiseks ja tarbijale edastamiseks. Katlas toimub mingi energialiigi muundamine soojuseks ning vee (või ka termoõli) kuumutamine ja vee aurustamine selle soojuse arvel. Soojuse saamiseks võib kasutada kütuse keemilist energiat, elektrienergiat, otsest päikese energiat jne. Tänapäeval kasutatakse siiski kõige rohkem orgaanilise kütuse energiat. Seepärast vaadeldakse käesolevas konspektis katlaid, kus soojus saadakse orgaanilise kütuse põlemisel. Katel koosneb koldest ja erinevat liiki küttepindadest, mis võivad olla paigutatud ühte või mitmesse korpusesse. Kolle on ettenähtud kütuse põletamiseks ja küttepinnad vabanenud soojuse ülekandmiseks põlemisproduktidelt vedelikule, aurule või põlemisõhule. Aurutootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: · toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee
takistusmoment ajami liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Kui inertsimoment on püsiv suurus (J = const), siis muutub valem lihtsamaks: Kui elektriajamis on edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Analoogselt momendi valemiga saame jõudude tasakaalu valemi Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja õhu liikumise teel. Soojuse ülekanne pöörlevalt osalt seisvale või välispinnalt keskkonda sundventilatsiooni korral on keerukam. Reaalse mootori üksikasjalik soojusarvutus on keerukas. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temperatuur on ühtne kõigis punktides. Soojussiire väliskeskkonda
vasakule.Kõrvalekaldenurk on maapinna lähedal väiksem kui täisnurk,vabas atmosfääris aga lähedane täisnurgale.Kui vaadata pärituult,siis kõrgem õhurõhk jääb taha paremale,madalam rõhk aga ette vasakule.Seda reeglit nim.Buys-Ballot seaduseks.Tuule puhangulisus ja selle põhjused:Tuule kiirus ja ka suund pole ka lühema aja kestel püsivad.Seda nähtust nim. Tuule puhanguliseks.Puhangulisuse põhjuseks on termilise konvektsiooni ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas.Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi,kõrvuti.Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate õhuvoolude suunda ja kiirust,teevad tuule puhanguliseks.Turbulentsuse all mõeldakse väikesi pööriseid voolavas õhus,mis tekivad peamiselt aluspinna kareduse tõttu.Hõõrdumine õhuvoolu ja maa- või merepinda vahel kutsub õhuvoolus esile hulga pööriseid,mis kanduvad õhuvooluga kaasa
Advektsioon õhu horisontaalsuunaline Maa ebaühtlasest tiirlemiskiirusest hulk. =E/t ühikuks cal/min või W. atmosfääris. Hajuskiirguse intensiivsus liikumine, Konvektsioon õhu ümber Päikese. Ajavõrrandi muutumist Kirgusvoo tihedus: ühes ajaühikus üht oleneb atmosfääri läbipaistvusest, Päikese vertikaalsuunaline likumine. aasta jooksul näitab taevakalendril pinnaühikut läbinud kiirgusenergia hulk kõrgusest, pilvede hulgast, liigist ja asendist
võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Palju vett ja vähe õhku on savimuldades ruumerisoojus suur. Liivad aga seovad niiskust vähe seega neis on ruumerisoojus väike. Eriti väike on ruumerisoojus kuival turbal. Pinnad, mille on suur ruumerisoojus soojenevad aeglaselt. Soojusjuhtivus iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku (cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone 3 sihis temperatuur muutub 1 kraadi võrra 1 cm kohta. Iseloomustab temperatuuri maksimumi või miinimumi levimist pinnases. *Temperatuurijuhtivuse koefitsent (k) soojusjuhtivuse koefitsendi jagatis ruumersoojusega.
Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K. Majapidamises kasutusel olevad hõõglampide spekter katab nii päikese kui ka maa musta keha spektrit. Osad hõõglambist eralduvatest footonitest asuvad nähtavas spektris, kuigi enamus neist on seotud pikemate, infrapuna, lainepikkustega. Infrapunast kiirgust me küll ei näe, kuid tunneme seda soojusena. Elektromagnetlainete kiirgamisel ja neeldumisel toimub soojusülekanne. Erinevalt konduktiivsest ja konvektsioonilisest soojusülekandest, saab soojuskiirgust koondada peeglite abil üheks väikeseks punktiks, mida kasutatakse näiteks päikese energia koondamiseks. Peeglite asemel võib soojusvoo koondamiseks kasutada fresneli läätsesid. Mõlema meetodiga on võimalik kiirelt päikese abil vett aurutada. Näiteks on võimalik sellise meetodil kuumutada vett 285 °C juurde. Kattepinna efektid
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
süsteemis, kus ei toimu ka aine vahetust ümbritseva keskkonnaga (näiteks suletud termospudel). Suletud süsteemis kehtib termodünaamika esimene printsiip: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks , mida tehakse välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise. Sellist sõnastust tuntakse energia jäävuse seadusena. 4.4. Termodünaamika II printsiip Termodünaamikas käsitletakse kahesuguseid protsesse: ühed on pööratavad, teised mittepööratavad. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda ka vastupidises järjekorras, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski, ainult
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
põhitahkude keskel. Eri kristallivõre tüüpides võib paikneda enam Metall mittemetall aatomeid kui neid mahub kristallivõre sõlmpunkti- desse. Enamikul kasutatavatel metallidel on kuubi- Metallid on ained, millel on tahkes olekus line või heksagonaalne kristallivõre: iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning - ruumkesendatud kuupvõre: Cr, Fe, Mn, Mo, tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur V, W ; plastsus ja elastsus. Metallide omadused on - tahkkesendatud kuupvõre: Ag, Al, Cu, Co, Cu, seletatavad aatomi tuumaga nõrgalt seotud vabade Fe, Ni, Pb, Pt, Sn; elektronide (valentselektronide) olemasoluga nende
ehk dzaulides (J) I voolutugevus amprites (A) R juhi takistus oomides () t aeg sekundites (s) Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga. Seda seadust tuntakse Joule-Lenzi seaduse nime all. Elektrivoolu soojuslikku toimet kasutatakse mitmesugustes soojendusseadmetes. Muudes elektriseadmetes on elektrienergia muundumine soojuseks üldiselt soovimatu energiakulu, mis vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
6 Piirdetarindite helipidavus 131 6.1 Sisepiirete helipidavuse tagamise lahendused 131 6.2 Meetodid 131 6.2.1 Sisepiirdetarindite helipidavuse kvaliteedi otsustamise alused 131 6.2.2 Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid 132 6.2.3 Helipidavuse mõõtmistulemused ekspluatatsioonitingimustes 133 7 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 135 7.1 Meetodid 137 7.1.1 Mõõtmised 137 7.1.2 Väliskliima 137 7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7
väntmehhanismi veel mitmesuguseid abimehhanisme ja 23 -süsteeme: gaasijaotusmehhanismi, jahutus-, õlitus-, toite- ja süütesüsteemi. Nende ehitus- ja tööpõhimõtteid käsitle- Väntmehhanism takse allpool. Joonisel 7 on näidatud kähe- ja neljataktiliste mootorite Väntmehhanismi abil muundatakse kütuse põlemisel eral- üldvaated. duv soojus mehaaniliseks tööks ja kolvi edasi-tagasi-liiku- Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopee- mine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tutvume järgnevalt dide mootorite peamised näitajad on toodud tabelis 2. väntmehhanismi ehitusega. 24 25
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
