Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soojuspaisumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paisumine, soojuspaisumine, seaduspärasus, mõõtmete, soojuspaisumiseks, aineosakesed, paisub, plastmassist, purgikaas, raudtee, paisuvad, tahkiste, pikenemine, kehadele, erandiks, paisumaSoojusnähtused metallides Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse soojuspaisumiseks. Tahke aine soojuspaisumisel esineb sama seaduspärasus mis gaasi ja vedeliku korral: keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Kuna enamasti on oluline tahke keha teatud mõõtme, näiteks pikkuse muutumine temperatuuri muutumisel, siis väljendatakse soojuspaisumist iseloomustav seaduspärasus järgmiselt: keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Kuna klaas on rabe, siis kuumutamisel võib ta puruneda, aga metall kuumutamisel ei purune, sest metallid pole rabedad. Soojuspaisumise seaduspärasusi arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. Sildade ehitamisel asetatakse silla otsad rullidele ja silla ning teetammi vahele jäetakse paisumispilu.
Soojuspaisumine Soojuspaisumine Soojuspaisumine on füüsikaline nähtus, kus temperatuuri muutudes aine mõõtmed muutuvad. Aine soojenemine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ainete soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma ja aine paisub soojenedes. Tahkete ainete soojuspaisumine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tahked ained paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Vedelike soojuspaisumine Muutke teksti laade
( mõnede ) vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem ainete ruumalast. Suuremate molekulide vahel on rohkem tühja ruumi ja väiksed lähevad sinna vahele. 2 ) soojusliikumine Robert Brown vaatles läbi mikroskoobi karukolla eoseid ja sai aru, et osakesed liiguvad korrapäratult ( nimetatakse Browni liikumiseks ). Osakesed liiguvad korrapäratult, sest nad saavad tõukeid igalt poolt teistelt aineosakestelt. Osakeste liikumine ei lakka kunagi. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda soojem on keha , aine temperatuur on kõrgem ( seetõttu nimetatakse ka soojusliikumiseks ). 3 ) tahke, vedel ja gaasiline aine Tahke aine ehk tahkis. Tahkis säilitab kuju. Kristallilistes ainetes ( jää, sool, metallid ) paiknevad aineosakesed korrapäraselt ning on tugevalt omavahel seotud. Osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümbruses. Kristallilisi aineid kujutatakse kristallvõrena ( aine osakesed on kerad, jooned toovad esile ruumilisuse ). Vedelik
1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Vedelik omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub
Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põhjal järgnevalt: TAHKIS ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt. · Vastastikmõju osakeste vahel on tugev.
Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. o Termodünaamiline protsess Termodünaamiline protsess- kas pööratav või mittepööratav. Pööratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et süsteem läbib kõik olekud mis pärisuunaski ja jõuab algolekusse tagasi (gaasi lõpmata aeglane paisumine või kokkusurumine silindris). Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad ( leiab aset kui kaks (lõplikul määral) erineva temperatuuriga keha kontakti viia) o Süsteemi siseenergia ja selle muut Süsteemi siseenergia- keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise energia
Temperatuur: Celcius (°C): Aluseks on vee jäätumine (0°C) ja keemine (100°C) ja vahe jaotatud 100 võrdseks osaks. (Normaalrõhul). Kasutusel igapäevaselt üle maailma. Fahrenheit (°F): Vesi jäätub 32°F ja keeb 212°F juures. Kasutusel USAs. Absoluutne temperatuuri skaala, K (Kelvin) T = 0K absoluutne 0 kraad (vastab –273.15 °C) Allapoole 0K e. - 273.15 °C ei saa temperatuur minna! Mida temp. näitab? Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat. Aineosakesed võnguvad, pöörlevad ning liiguvad ühest kohast teise, omades sedasi kineetilist energiat. Mida soojem on keha, seda kiiremini kehas olevad osakesed liiguvad (kas vibreerivad kiiremini, pöörlevad kiiremini või omavad suuremat liikumiskiirust) Millest sõltub kineetiline energia? 1 molekuli kineetiline energia sõltub tema massist Molekulide kogumiku kineetiline energia sõltub nende molekulide kogu massist Temperatuur ja rõhk sõltuvad molekulide massist Molekulide keskmine kiirus:
......................................................................4 1.3. Termodünaamika I printsiip......................................................................................................5 1.4. Temperatuur ja temperatuuri mõõtmine....................................................................................5 1.5. Rõhk ja rõhu mõõtmine............................................................................................................7 1.6. Soojuspaisumine. Vee anomaalne käitumine. Soojuspaisumine ja mehaanilised pinged.........7 1.7. Ideaalse gaasi olekuvõrrand......................................................................................................9 II Gaaside kineetiline teooria..............................................................................................................12 2.1. Gaaside kineetilise teooria põhialused....................................................................................12 2
Kuna merevesi on soolalahus. 30. Miks pesu kuivamise kiirus sõltub õhu liikumise kiirusest? Sest õhk viib hästi niiske õhu minema ja tagasi pöörduvate molekulide arv sellega väheneb. 31. Miks sulamiseks on sulavale ainele vaja anda soojust? Kristallstruktuuri lammutamiseks kulub soojust. 32. Miks tahke parafiin vajub sulaparafiinis põhja, jää aga tõuseb pinnale? Tiheduste erinevus, tahkumisel enamus aineid tõmbub kokku, aga vesi paisub. (jää tihedus on väiksem kui veel) 33. Miks talvel võivad aknaklaasile tekkida jäälilled? (Tekib puitakendel) Sisemine raam peab olema hõredam kui välimine, õhk peab saama minema kahe akna vahele. Kahe akna vahel on niiskus, välimine klaas on külm ja klaasitemperatuur on alla kastepunkti. (Härmastumise protsess ) 34. Miks vedelik ei säilita kuju? Molekulide ülehüppamine yhest kohast teise tekitab voolamise. 35. Miks vedelik säilitab ruumala?
Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel
Plaatina 1773 Kroom 1875 Vanaadium 1900 Molübdeen 2610 Volfram 3410 Soojuspaisumine Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Harilikult iseloomustatakse soojuspaisumist ruumpaisumisteguriga (vedelikud, gaasid) või joonpaisumisteguriga (tahkised). Soojuspaisumist tuleb arvestada vedelike ja gaaside mahutite ja torustike, sildade, raudtee jm. metallkonstruktsioonide korral, temperatuurimuutustest tingitud mõõtmete muutust ka masinaosade korral. Metallide ja sulamite joonpaisumistegur varieerub väga suures vahemikus ja on sulamite korral määratud eelkõige keemilise koostisega. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Gaaside ja vedelike soojusjuhtivust saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega, mille tagajärjel
Kehtib punktmassidele! Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikkuse tõmbumisena, see mõjub kehade massikeskmeid ühendava sirge sihil ning tõmbab neid teinetese poole. 3. Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) 4. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Elastsusjõudu kirjeldab Hooke'i seadus, mis väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k – jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel.
Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha Maksimaalne võimalik kasutegur Soojuspaisumine: Keha soojenedes keha ruumala tavaliselt suureneb Molekulid liiguvad kiiremini – põrkuvad tugevamini – lükkavad üksteist eemale – keha suureneb Vee soojuspaisumine: Teatud temperatuuridel vee ruumala soojenedes väheneb Vee temperatuuri ühtlustumine Soojusmahtuvus: Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temperatuur tõusen Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temperatuuri muudu suhe Soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra Aine massiühiku soojusmahtuvust nimetatakse aine erisoojuseks Kolmikpunkt:
vee peal monomolekulaarse kihi. 5. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas. 6. Veeauru kondenseerumisel lisandub tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile) igas sekundis tuhat vee molekuli. Kui kaua kestab udupiisa moodustumine? 7. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (10 6) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 2. AINEOSAKESED MÕJUTAVAD ÜKSTEIST Aineosakesed tõmbuvad omavahel, aga ka tõukuvad. Samaaegselt esineb nii tõmbe kui tõukejõud. Kui keha pole kokku surutud või välja venitatud, siis asuvad aineosakesed püsiva tasakaalu asendis. Osakeste kaugus teineteisest on selline, kus osakeste tõmbejõud ja tõukejõud on võrdsed ja vastassuunalised. Võrdsed ja Aines asuvad osakesed
Raskusjõud- jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg) Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k –jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel.
Hõõrdetegur - µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Kui keha libiseb mööda aluspinda, siis mõjub talle liugehõõrdejõud F= µN, kus µ on liugehõõrdetegur. Seisuhõõrdejõud tekib katsel panna keha paigalseisust liikuma. Takistusjõud – takistab keha liikumist. 13. ELASTSUSJÕUD. HOOKE’I SEADUS. MEHAANILINE PINGE. YOUNGI MOODUL. ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON. TOEREAKTSIOON Elastsusjõud – keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Hooke’i seadus: venitusek või survel on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse muuduga ∆l: Fe=-k∆l Mehaaniline pinge näitab, kui suur jõud mõjub kehas lõikepinna ühiku kohta, = F / S. Mehaaniline pinge sarnaneb rõhuga ja teda mõõdetakse rõhu ühikutes (Pa ehk N/m2). Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n . Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keh
Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 7. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? Märgadel tekib pindpinevusjõud, mis ei lase esemeid lahti rebida. Paberid on krobelised ja kokkupuute osakesi on palju vähem. 8. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius?
Kordamisküsimused II Keemia 1) Veekindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav vee toimele või takistada vee läbitungimist. Niiskuskindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav kontaktniiskusele või veeaurule õhus. 2) Ficki esimene seadus kirjeldab difusioonis osalevate osakeste voogu läbi pinnaühiku, mis on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. 3) Materjali külmakindlust mõjutab temperatuur, poorsus. 4) Materjali vastupidavus sõltub mõõtmete vastupidavusest, vastupanu happesusele, kemikaalidele, uv kiirgusele, mehaanilistele omadustele jne. 5) Keskkond liigitatakse aluseliseks või happeliseks vastavalt ph tasemele ehk vesinikeksponentile. 6) Keemiline stabiilsus tähendab keemilise süsteemi (ühend, materjal, mineraal) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud ingimustes mitte muunduda. *Aine ei lagune tava tingimustel *Aine on stabiilne minit tüüpi aluste hapete, õhu suhtes.
FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik
Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) · Soojusmasinad: jõumasin, külmutusmasin, soojuspump. jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm., temperatuur 390K); hiljem tõsteti rõhku kuni 10 atmosfäärini
Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele! Gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijõu toime kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga: (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib. Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse
Soojusmahtuvuse ühikuks on dzaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m)
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajavahemike mõõtmiseks pe
Q antud = Q saadud 6. Termodünaamika esimene printsiip. Olgu meil anum (silinder), milles asuv kolb võib õhutihedalt, kuid hõõrdumiseta üles-alla liikuda. Anuma kolvialuse osa ruumala olgu V, anuma ristlõike pindala S ja gaasi rõhk p. Anumas oleva gaasi p h soojendamisel see paisub ja kolb liigub üles. Olgu kolvi tõus h. Leiame gaasi poolt paisumisel tehtud töö. Töö avaldub valemiga A = F s. Käesoleva juhul ja jõu suurus Gaasi töö paisumisel konstantse rõhu puhul on võrdne rõhu (p) ja ruumala suurenemise (V) korrutisega. Sama seos kehtib ka gaasi kokkusurumisel. Kokkusurumisel teeb gaas negatiivset tööd, st. saab väliskeskonnast energiat.
energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. 2 Termodünaamika I. printsiip (+ joonis) Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu: ,kus Q-soojushulk; ΔU- siseenergia; A-töö(välisjõudude vastu kas + või -) 3. Soojuspaisumine (+ vee paisumine) Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel. Enamik aneid paisub temperatuuri tõustes, sest nende aatomite ja molekulide vahelised keskmised kaugused suurenevad. Joonpaisumine on parameeter, mis väljendab materjali ühe pikkusühiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. Joonpaisumistegur oleneb materjali omadustest. Ruumpaisumine on keha ruumala muutumine soojenemisel. Kui tahkise kõik mõõtmed
ARVESTUSED Õppeaines: FÜÜSIKA Õpilane: Klass: 10 Õpetaja: 2005 2 SISUKORD I ARVESTUS MEHAANIKA .................................................................................................5 1. SI süsteemi põhimõõtühikud ....................................................................................................5 2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena .......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe..........................................................................................................................
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*
Praktikas ei õnnestu süsteemi täielikult ümbritsevast isoleerida. Kuid tänu sellel, et soojusvahetus on suhteliselt aeglane protsess, võib seda tihti lugeda tühiseks kiiretes protsessides. Siis ongi protsess adiabaatiline. TD. I seadusest ja siseenergia valemist tuleneb: A= -(U2-U1)= -i/2*(m/µ)R(T2-T1). Adiabaatilises protsessis teeb gaas tööd oma siseenergia arvel. Töö on +, kui temperatuur alaneb, siseenergia kahaneb. Sel juhul gaas paisub. Kokkusurumisel kehtib vastupidine- gaasi töö on neg., siseen. ja temp. kasvab. Rõhu ja ruumala muutumise seose leidmiseks lähtume I seaduse alusest diferentsiaalsel kujul. dQ=0 seega dU=-dA dQ=dU+dA=0 (m/µ)Cv dT + pdV=0 Kuna pV=(m/µ)RT ning siit p=(m/µ)(RT/V), siis eelnev rida tuleb selline
paisumisteguriga metallriba Molekulaarfüüsikaline põhjus? kokku pandud; ·molekulid liiguvad kiiremini -soojenemisel pikenevad erinevalt kaarduvad ·põrkuvad tugevamini -kaardumine lülitab nt lülitit, seob elektriringi vms. ·lükkavad üksteist eemale ·keha suureneb Temperatuuri soojenemisel keha pindala suureneb 2 korda kiiremini! Ruumala suureneb 3 korda kiiremini! VEE SOOJUSPAISUMINE -üks vähestest, millel teatud temperatuuridel negatiivne soojuspaisumise koefitsient teatud temperatuuridel vee ruumala soojendes väheneb; -ruumala muutus tähendab tiheduse muutust aine kogus ei muutu; -vesi on kõige suurema tihedusega 4 C juures; SOOJUSMAHTUVUS Eseme kokkupuutel kõrgema temperatuuriga kehaga, kandub soojus jahedamale kehale, mille temp tõuseb. Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temp muudu suhe.
kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 3. 4. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus Reynoldsi arvu valem: Re=VLp/y ehk Re=VL/v, kus V on voolu suhteline kiirus;
Otsese ja pöördringprotsessi mõiste. Millised seadmed töötavad nende alusel. Jahutusteguri mõiste ja matemaatiline avaldis koos seletusega. TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T
Otsese ja pöördringprotsessi mõiste. Millised seadmed töötavad nende alusel. Jahutusteguri mõiste ja matemaatiline avaldis koos seletusega. TD otseseks ringprotsessiks nimetatakse protsessi mille käigus TD keha läbib erinevad olekud ja tuleb tagasi algolekusse, selleks on vaja läbida vastupidine protseess ehk komplimeerimine ja komplimeerimiseks on vaja välis tööd. Näit: soojusjõuseadmed ja mootorid. Pöördringprotsessiks nim. seda kui esimesena toimub komplimeerimine ja pärast paisumine. Näiteks: Külmutuseseadmed ja soojuspumbad. Jahtustegur näitab külmutuseadme efektiivsus, mida suurem arv seda efektiivsem q2 = , q1 juurde juhitud soojushul , q2- kaduma minev soojushulk. q1 - q 2 29. Carnot otsene ringprotsess pv(Ts) diagrammil. Termilise kasuteguri avaldise tuletus. Ts diagrammilt: q T
annaabi.ee 
