SOOJUSNÄHTUSED KÖÖGIS Füüsika on olemas kõikides ruumides- elutoas, vannitoas, keldris jne, seega seda leidub ka köögis. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Järgnevalt toon näiteid erinevatest füüsikalistest soojusnähtustest köögis. Kõrgemal temperatuuril valmib toit kiiremini. Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need laine...
Soojusnähtused köögis Karl-joosep Volmerson Soojusnähtusi on maailmas tõsiselt palju. Füüsika kehtib alati ja igal pool. Need aga omakorda toimuvad erinevates paikades. Antud paigaks on minul aga köök. Köögis leidub samamoodi väga palju soojusnähtusi. Ruumides toimub välisõhuga pidev soojusvahetus, ütleme, et kui väljas juhtub olema temperatuur madalam kui köögis siis samalajal kui keeta mingi vett on õhku läinud ohtrasti veeauru. Me teame et mida madalam on õhu temperatuur, seda vähem mahutab ta endasse veeauru. Nüüd kui akna läheduses köögis on külmem, siis mahub sinna õhku ka oluliselt vähem veeauru ning seejärel näemegi, et aknale on kondenseerunud veepiisad. Miks läheb vesi väga kiirelt veekeetija masinas keema? Nimelt asi on tingitud selles, et kui keeta vett anumas, kus gaasi(veeauru) ruumala ei saa suureneda, hakkab suurenema seal rõhk. R...
Soojusnähtused köögis Xxx xxx 9B Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus näiteks köögis ei kehtiks. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata.Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem veeaur...
Soojusnähtused köögis Me kasutame kööki söögi valmistamiseks. Kõige sagedamini puutume me millegi keetmisega. Et toitu keeta on vaja vett, potti ja pliiti. Vedelikkel on omad keemistemperatuurid. Vee keemistemperatuur on 100°C. Kui potil, kus on sees keev vesi sees pole kaant peal, võib vesi mõne aja pärast aurustuda, sest ainete keemistemp. on samas ka nende aurustumistemp. Tänapäeval kasutatakse sageli kodudes aurupotte. Selle töötamisviis on päris lihtne. Poti põhja valatakse natuke vett. Sinna sisse pandakse sageli köögi- ja juurvilju. Vesi aetakse keemistemperatuurini ehk aurustumistemperatuurini. Nii muutub vesi vedelast olekust gaasilisse olekusse ehk auruks. Kuum aur läbib kõik potis olevad köögiviljad, kuid see ei lähe potist välja. See jõuab potikaaneni, kus see kondenseerub ehk muutub gaasilisest olekust tagasi vedelasse olekusse. Kaane all tekivad veetilgad, mis pärast kukuvad tagasi poti põhja...
annaabi.ee 
