Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine
Soojuskiirguse olemus (mis liiki kiirgus). Soojuskiirgus kujutab endast infrapuna kiirgust. Soojuskiirgusega seotud suurused (integraalne ja diferentsiaalne kiirgusvõime, neeldumisvõime), nende mõõtühikute nimetused SI-s. 1. Integraalne kiirgusvõime ehk energeetiline valgsus ehk võime kiirata energiat. R = E/S*t = 1J/m^2*s = 1W/m^2 - R-integraalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg. 2. Diferentsiaalne kiirgusvõime näitab keha pinna ühikult ajalise ühiku jooksul ühikulises
plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab konvektsiooni Pinna kohal on nn atmosfäär, mille paksus on väga suur. Nähtav päikesevarjutuse ajal päikesekroonina. Pinnal on näha heledamaid alasid (terakesed) - graanulid. Tumedamatest alades on mõnes piirkonnas suured päikeselaigud, mille hulk on tsükliline (mida aktiivsem Päike, seda rohkem neid). Tsükkel = 11a. Aegajalt tekivad pinnale heledad piirkonnad, millest toimuvad pursked (protruberantsid), mille
läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda
Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu
gravitatsiooni jõud ja rõhk aines ei lase aineosakestel koguneda tähe keskmesse. Täht tõmbab parasjagu nii tihedaks et teda kokku suruv gravitatsioonijõud ja paisutada püüdev gaasirõhk oleksid võrdsed. Tähtede tekkimine ja areng Prototäht- moodustuv täht (H2, He, tolm) Et pilv hakkaks täheks kokku tõmbuma, peab ta olema: *Väga jahe *küllalt massiivne *tihke Gaasipilve kokkutõmbumisel vabanev energia väljub gaasipilvest soojuskiirgusega, mis omakorda kujundab pilve keskosas tombu (kokkutõmbumine kiirem kui mujal) ja see põhjustab tuuma tiheduse suurenemise (soojuskiirgus ei pääse välja). Tähe sisemus kuumeneb, rõhk suureneb, kokkutõmbumine lõpeb,tekib prototäht mis tekitab pilve välisosa langemist, toimub tihenemine, kuumenemine, mis paneb alguse termotuumareaksioonidele ja tulemuseks on tähe stabiilne olek(~ 10 miljardit aastat). Tähe elukäik prototäht-> punane hiid-> valge kääbus
Seadmete pinna temperatuur tkoha lheduses ei tohi olla üle 45 0C. Õhkdussi kasutatakse, kui soojus- koormus on > 348 J/(m2 x s). Soojuskiirgus võib phjustada ka nägemiskahjustusi. Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel: Georg Badasjan Referaat 20ºC juures õhutemperatuur >30 ºC 1) soojuskiirgusega 60% - 2) soojusjuhtivusega 15% - 3) higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt 25% 100% Mida jahedamad on ümbritsevad pinnad, seda suurem on kiirguse osatähtsus. Kõrgete välis- temperatuuride korral ei kindlusta soojuskiirgus ja -juhtivus enam organismi liigsoojuse äraandmist,
tasakaalutingimustest. Näiteks põlemine, mille käigus süsinik ühinedes hapnikuga moodustab reaktsiooni tulemusena süsihappegaasi (CO 2); see on põlemine. Inimeste ökoloogiline jalajälg Kahjulikud küljed - Samas tekitab süsihappegaas kasvuhooneefekti. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse uuesti tagasi maapinnale. Maa liigne soojenemine põhjustab aga omakorda Arktikas jää sulamist, ning see tõstab vee ja selle mageduse taset. Inimeste ökoloogiline jalajälg Tuumaelektrijaamad – Tuumaelektijaamades toodetakse tuumakütust. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide
mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väikesem peegeldunud. 17. Mis on ALBEEDO ja mida see iseloomustab? albeedo on tagamsipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega iseloomustab maapinna peegeldusvõimet 18. Millest sõltub aluspinna albeedo? heledusest/tumedusest niiskusest/kuivusest *IGA KEHA, MIS SOOJENEB, KIIRGAB SOOJUSKIIRGUST.* *KUI KEHA KIIRGAB, ANNAB TA SOOJUST ÄRA JA JAHTUB.* 19. Kuidas on Maa soojuskiirgusega mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojskiirgus ja seda kiiremini Maa jahtub. 20. Millal esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus? kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru. 21. Mis on EFEKTIIVNE KIIRGUS? nim. Maa soojuskiirguse ja atomsfääri vastukiirguse vahet. Kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt ehk maapind soojeneb. 22
induktsioon oligi avastatud. Heinrich Hertz 1857 1894 1887 võttis vastu ja edestas esimesena raadiolaineid Saksa teadlane Heinrich Hertz sündis Hamburgis advokaadi perekonnas. Pärast õpinguid Berliinis sai Hertzist 1883. aastal füüsika ja matemaatika õppejõud. 1886 abiellus ta professori tütrega. Järgmisel aastal leiutas Hertz algse raadiosaatja, mis edestas painutatud traatide vahel sädemeid. Ta tegi katseliselt kindlaks, et raadiolained sarnanevad valgus- ja soojuskiirgusega nende kõigi puhul on tegemist elektromagnetilise energiaga. Tagasihoidliku mehena ei näinud Hertz oma avastuste praktilist kasutust. Ta suri noorelt, 37- aastaselt veremürgitusse. Benjamin Franklin 1706 1790 Tõestas 1752 välgu elektrilise loomuse Ameerika teadlane Benjamin Franklin lahkus kümneaastaselt koolist ja sukeldus trükitoodete kaubastamisse. Edukas ajakirjanik ja ärimees Franklin tegi samuti suure hulga avastusi, mis mõjutasid oluliselt 18. sajandi teaduse arengut.
elektromagnetspektri abil. Infrapuna ehk soojuskiirgust vajavad kõik elusorganismid oma kehatemperatuuri hoidmiseks. Valguskiirgus muutub neeldudes soojuskiirguseks. Elusorganismid ise kiirgavad samuti soojust. Kõigusoojaste loomade kehatemperatuur on näiteks otseseses sõltuvuses väliskeskkonna temperatuurist ning ka püsisoojased loomad vajavad oma kehatemperatuuri hoidmiseks teatud väliskeskkonna temperatuuri, mis on tugevalt seotud just soojuskiirgusega. Kui eelnevalt oli mainitud juba väliskeskkonna temperatuuri, mis sõltub päikesest, siis peab 4 kindlasti välja tooma ka fakti, et päike on olulisim kliimafaktor ning kliima mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki organisme. Ivar Murdmaa (2004) on väitel on päike tõesti oluline tegur kliima kujunemisel, kuid tegelikult on kliima köögiks ookean, mis päikese kaasabil
Kasvuhooneefekti tekitavad aurumine veekogudest ja vulkaanipursked. „Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale.“ (http://www.envir.ee/1147506) Kasvuhooneefekt on tegelikult looduses normaalne nähtus, aga suurem probleem tekib siis, kui sellesse sekkub inimene. See on halb siis, kui inimene põletab fossiilseid kütuseid, raiub metsi, harib põlde ja kasvatab loomi. Kui kasvuhooneefekt puuduks ja soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis oleks kogu maakera kaetud jääga ning elu siin oleks võimatu.
See on põlemine. Selles reaktsioonis eraldub teatud hulk energiat soojusena. Samas tekitab süsihappegaas kasvuhooneefekti. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. (Lisa, pilt 1) Maa liigne soojenemine põhjustab aga omakorda Arktikas jää sulamist, ning see tõstab vee ja selle mageduse taset, mistõttu osadel kaladel pole võimalik seal enam elada. 7 Inimese
- kiirendab keha vereringet, hapniku- ja toitainevarustust - aitab põletada 400-600 kalorit iga saunaskäiguga - suurendab kasvajate kärbumistegurit kuni 500 korda - eemaldab kehasse kogunenud toksiinid. Sellised nagu pestitsiidid, ravimijäägid, happelised jäätmed ja palju muud - stimuleerib immuunsüsteemi - hävitab baktereid ja viiruseid; 2 Infrapuna saun Tegemist on heatoimelise soojuskiirgusega, kuna radioaktiivne kiirgusfoon puudub. Soojus tungib kudedesse ca 4 cm sügavusele. Koos higiga eralduvad organismist jääkained ja mürgid, raskemetallide soolad, rasvhapped ja kolesteriinijäägid, toimub organismi täielik puhastumine. Saunale eelnevalt ning saunas olemise ajal soovitatakse juua palju vett. Saun leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset, muudab reipaks, vähendab stressi, puhastab nahka ja parandab selle
Lahustub vees; ➢ OHTLIKKUS: Suures kontsentratsioonis mürgine ➢ On kasvuhoonegaas st. laseb läbi nähtavat valgust, neelab infrapunast kiirgust. ➢ 38. Kasvuhoonegaasid, näited ja ohtlikkus. Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega Peamised kasvuhooneefekti põhjustavad gaasid on: ➢ CO2 – süsinikdioksiid ehk süsihappegaas ➢ CH4 – metaan ➢ N2O – dilämmastikoksiid ehk naerugaas ➢ F-gaasid ehk fluoreeritud gaasid 39. Vedelike üldomadused. ➢ omandavad anuma kuju; ➢ ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ➢ ei pruugi seguneda omavahel; ➢ on väga vähe kokkusurutavad. 40. Viskoossus. Dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse mõisted.
läbi; tundlik mõningate kemikaalide suhtes; kuumustundlik, kiud pehmeneb 70C juures; harbas ja kergesti murduv külma käes; pole triigitav; kannatab tugevat päikese valgust. Valmistatakse lisandeid rõivastele: vööd, kotid, jalanõud. Sobiv lauakattematerjal. Metallikihiga kaetud kangad. Odavaim viis katta kangas metallitolmuga on pinnata see akrüülemulsiooniga, millele on lisatud alumiiniumijahu. Metallikihiga saavutatakse moeefekte või tekitatakse soojuskiirgusega peegeldust. Kasutamist leiab see kardinate ja päikesevarjude juures, voodrikangana, triikimislaudade kattematerjalidena. Meditsiinis kasutatakse seda soojust tagasipeegelduva kaitserõivana külmumise puhul. Tänapäevaste meetodite juures on kangaid võimalik katta väga õhukeste metallikihtidega. Lisaks alumiiniumile on metallidest kasutatud veel kulda, plaatina, koobaltit, palladiumi, kroomi. Lamineeritud kangateks nimetatakse selliseid kangaid, mis on vooderdatud ja tugevdatud
34 - reitel 28 - sõrmedel 32- küünarnukkidel 36 - õlavarrel 37 - tuumas. Sobiv temperatuur istuval tööl on 18 -24 C istuval tööl kerge käsitsitööga: 16- 22 C seisev asend kerge käsitsitööga: 15 - 21 C seisev asend raske käsitsitööga: 14- 20 C füüsiliselt raske töö: 13- 19 C Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel: soojuskiirgusega soojusjuhtivusega higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt Kui teha 30C juures rasket füüsilist tööd, ulatub veekadu, 10-12 l/vahetuses. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 40 -ni. Seejuures esinevad: peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus Kuumarabandus võib lõppeda surmaga Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40...42C)
310- jäsemetel 340- reitel 280- sõrmedel 320- küünarnukkidel 360- õlavarrel 370- tuumas. Sobiv temperatuur istuval tööl on 180 -240 C istuval tööl kerge käsitsitööga: 160 - 220 C seisev asend kerge käsitsitööga: 150- 210 C seisev asend raske käsitsitööga: 140 - 200 C füüsiliselt raske töö: 130 - 190 C Soojuse ülekandmine ümbritsevasse keskkonda toimub põhiliselt kolmel teel: soojuskiirgusega soojusjuhtivusega higi auramisega nahalt ja hingamisteedelt Kui teha 300C juures rasket füüsilist tööd, ulatub veekadu 10-12 l/vahetuses. Kuumarabandus esineb sel juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 400-ni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine, raskematel juhtudel ka teadvuse kaotus Kuumarabandus võib lõppeda surmaga Päikesepiste (peaaju kuumeneb 40..
(soojuskiirgus) on eletromagnetkiirgus Lainepikkusega 4×10 -5 kuni 7,8×10 -8 m. Sagedus 7.5× 1011 kuni 3,8×1014 Hz. Infrapunast kiirgust kiirgavad kõik kehad seda rohkem, mida kõrgem on nende temperatuur. Võimas infrapuna kiirguse allikas on Päike ( umbes 50 % kogu kiirgusest). Olulisemad tehiskiirgurid on eleltrihõõglambid ja -spiraalid, laserid ning gaaslahendus- ja kaarlambud. Inimsilm ei taju infrapunast kiirgust. Soojuskiirgusega seostatakse kavuhooneefekti, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb. Oletatakse, et efekt oleneb õhu süsinikdioksiidi (CO 2 ) ja tolmu -sisaldusest. 4) Nähtav valgus. Lainepikkus 380 kuni 760 nm (nanomeetrit) ,sagedus 3,8×1014 kuni 8,3×1014 Hz. Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnet-kiirgus. Ta koosneb värvilistest valgustest
Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus see osaliselt neeldub. Neeldumise tagajärjel Maa pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid maapinnalt kiirguv pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. kasvuhoonegaase, eriti süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt). Need soojuskiirgust neelavad kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi
Eestis ongi viimase 50 aastaga looduse kevadine ja suvine areng nihkunud keskmiselt 2-5 päeva varasemaks. Kevade algus on varasem, suurenenud on soojade kevadete hulk. Sügise algusaeg on sellel perioodil muutunud kõige vähem. Eesti teadlased on arvanud, et selle sajandi lõpuks enam meie jõgedele talvel jääkatet ei teki. Eelmisel sajandil hakati üha tõsisemalt rääkima globaalsest soojenemisest ja kasvuhooneefektist. Kasvuhooneefekt tekib seetõttu, et umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Maa atmosfääri kogunevad kasvuhoonegaasid süsihappegaas, osoon, metaan. Maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist maapinnalt ja veearu hulka atmosfääris. Koos saastamisega soodustavad need nähtused sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani sattumine atmosfääri.
seisundist, koormusest jne. Isegi väike alkoholikogus organismis vähendab tunduvalt organismi vastupidavust kuumusele. Maksimaalselt lubatav kehatemperatuur (keele all) on39,40C, peale mida saabub järsk enesetunde halvenemine ja temperatuuri tõus kogu kehas. Seda nimetatakse kuuma-löögiks. On selge, et üleliigne soojus tuleb eemaldada. Varem oli juba räägitud kuidas seda teha. Harilikes tingimustes kulgeb see protsess järgmiselt: 28% soojusest eemaldatakse soojusvahetuse teel, 37% - soojuskiirgusega, 10% - kopsudest toimuva auramisega, 2% soojusjuhtivuse teel, 5% söödava toidu ja hingatava õhu soojendamisel, 4% väljahingatava õhuga, 14% higistamisel.. Temperatuuri tõusuga kasvab higistamise osatähtsus järsult. Kui 15,50C juures muutub auruks 67 kogu kaotatud vedelikuhulgast, siis 320C juures juba 81%. 330C juures toimub kogu soojustasakaalu hoidmine higistamise arvel, kuna teised teed on suletud. Õhutemperatuuri edasisel tõusul
annaabi.ee 
