Lapse üks olulisemaid arengulisi ülesandeid on õppida teistega suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu
ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.19) ütleb algallika autor ise oma töö kohta. Põhjuseks miks ta neid asju uuris oli see, et ta soovis teada saada missugune on Eesti ajakirjanduse hetkeolukord, ehk kui palju on tekstides poliitilist korrektsust ning kas meedial on jätkuvalt vabadus ja sõltumatu piiratus. Soorollid Aegade algusest saati on arutletud teemadel meeste ja naiste rollid ning sooidentiteedi kujunemine. Uurimusest selgub, et sooidentiteedi kujunemisel mängivad suurt rolli sotsiaalne keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna
(12-16a) (rindade areng, karvade kasv ka näole jne.)hiljem ka suguküpsuse Füüsilised muutused, suguküpsus saavutamine. Vanemad saavad dslegitada noorele, mis see juhtub ja mis see endaga kaasa toob, et antud asja pole tarvis karta NOORUK Sooidentiteedi intensiivistumine, tihtipeale on mõni vanematest (16-21a) eeskujuks kellena soovitakse olla, vastassoost vanem võiks olla eeskujuks austuse ja abi, nõustamisega, et nooruk teab, mida ise oodata ja tahta tulevikus oma kaaslaselt. Vanem võibki rääkida, kuidas tegelikult kooselu on, pole alati
b. Relativistlik - kokkuleppeline, siis kui valmis c. Hedonistlik - ainult seks,ilma probleemideta 4. Milline on õige seksuaalsus - pole olemas 5. Seksuaalsuse areng, etappide lühikirjeldused: a. Bioloogiline sugu - areneb enne sündi, kas poiss või tüdruk b. Ema ja lapse vaheline suhe - vastastikused hellitused ja puudutused kujundavad vundamendi, millele rajaneb lapse suhtumine endasse, seksuaalsusesse c. Sooidentiteedi kujunemine - mõjutab kasvatus ja ühiskonnas levinud arusaamad d. Suguküpsuse saavutamine - algab varajasest murdeeast, kus keha hakkab kiiresti muutuma ja kasvab teadlikkus oma kehast e. Kehataju - arvamus oma kehast ja selle köitvusest f. Igatsus kaaslase järele - tekib lähedusvajadus ja ebamäärane igatsus 6. Millised tegurid mõjutavad seksuaalsuhtesse astumist - olukord, suhte iseloom,
eestlased? Kirjalikult- Vihikusse kirjuta sinu enda armastuse definitsioon Kui vabameesed on eestlased Suhtumine prostitutsiooni Suhtumine juhuslikesse vahekordadesse Abielueelsetesse seks. suhetesse Armastuseta seksuaalvahekorda Homoseksuaalsusesse RVV kasutamine JAH / EI Põhjenda Seksuaalsuse areng ja eneseleidmine Bioloogiline sugu M/N hermafrodiit Ema ja lapse vaheline suhe on aluseks tulevases elus suhete loomisel Sooidentiteedi kujunemine Suguküpsuse saavutamine (8-16 elu. a.), igaühel oma tempo ja see on normaalne Kehataju- arvamus oma kehast (meedia kujundab tihti arvamust, mis väär) Igatsus kaaslase järele (hetero-, bi-, homoseksuaalsus) Armastus on tõmme, mis on alati sinu sees. Ta avaldub igal eluetapil erinevalt. Armastus teeb sind õnnelikuks, vahel õnnetuks. Sellel ei olegi õiget definitsiooni, kõik arvavad seda teadvat, aga kes seda tunneb? Armastus seksiga on seotud
kellest vastsündinud on märksa rohkem sõltuvad, kõiges vajalikus, mille hulka kuulub ka lõõgastumisaja andmine. Kui aga tuleb aeg, kui beebi silmaringi on vaja laiendada ning teda emast võõrutada, on isal märksa tähtsam ülesanne, kui varasemalt. Isa pakub nii-öelda turvalist reisi ema ja lapse vahelisest suhtest väljaspoole, kus viimne saab avastada seni tundmatut maailma. Eriti oluliseks muutub soe ning lähedane suhe isaga poegade jaoks, kuna see aitab nende sooidentiteedi kujunemisele kaasa ning aitab omandada sotsiaalseid oskusi. Samuti on isa väga oluline ka tüdrukute jaoks, kuna temast saab tütarde jaoks mehe kujund ning tema arvamusest saab lähe valikute tegemisel elus. Tänapäeval on mõlema vanema ühiseks ning väga tähtsaks rolliks suunata lapsi õigele teele. Enam ei ole vaja lapsi kasvatada ainult töökateks ning ausateks. Neile tuleb lisaks anda õpetusi paljude levivate meelemürkide kohta, mis on äärmiselt sõltuvust tekitavad ning tirivad
Sellise kombinatsiooni korral esineb lastel aga sagedamini raskusi enesekontrolliga. Poistel võib see ilmneda agressiivsusena, tüdrukutel aga seksuaalsuhete sageduses. Teiseks mõjutab laste arengut ka isade kasutatavad mängud. Nende mängude abil õpivad lapsed reguleerima oma emotsioone ja tundma teiste emotsioone, neil kujunevad välja paremad probleemilahendamise oskused ja sellest tulenevana on ka nende õppeedukus koolis parem. Kolmandaks mängib isa olulist rolli lapse turvalise sooidentiteedi ja seksuaalsuse kujunemisel. Nii on üsna arusaadav, et isa õpetab pojale seda, kuidas olla mees. Tütar õpib sellisest suhtest käitumist mehega ja tulevikus hakkab otsima partnerlussuhtes samasugust meest. Kui selline mehelik suhe puudub, võidakse otsida seda kuskilt mujalt. Isad läbi aegade Hõimude aeg Me kipume uskuma, et hõimudes olevad mehed ja isad olid tihti jahi tõttu hõimust eemal, seega hoolitsesid laste eest ainult naised ja emad. See oli nii ainult üksikutes hõimudes
mähkmeid ja tegeleb temaga niisama. Nii õpib ta tema signaale mõistma ja nendele vastama. Uurimused näitavad, et näiteks tühja kõhu signaalidest saavad nii isad kui emad ühtemoodi aru, kuid isad jätavad lapse eest hoolitsemise ema ülesandeks. 8-kuuse lapsega mängimisel on isad aga juba vähem vastuvõtlikud imiku signaalidele kui emad. Arengumuutuste osas on mõlemad vanemad vastuvõtlikud. Isa mõju imiku arengule Paljud uurijad on oletanud, et isad mõjutavad soorollide ja sooidentiteedi arengut lastes, eriti poistes, ja seda oletust kinnitasid uurimused, mis näitasid, et isad suhtlevad oma vastsündinud poistega rohkem kui tütardega. Uuemad uuringud ei toeta neid uurimusi ja seega vajab see ala täiendavat uurimist. Teised uurimused tegelevad isa mõjuga lapse kognitiivsele arengule. Katsed näitavad, et isata kasvanud poistel on madalamad kognitiivsed võimed ja motivatsioon. Lähedane ja usaldusväärne suhe isaga mõjutab ka imiku suhtlemist
Sooidentiteet oma bioloogilise soo omaksvõtt; inimese sisemine tunne, et ollakse mees või naine. Identifitseerimine ,,täiendamine" Identifitseerimine on protsess, kus inimene omandab teise inimese või grupi hoiakud väärtused , käitumise, karakteristika, suhtumiste käitumise. Kuni 5nda eluaastani pööratakse tähelepanu omasoolise lapsevanemale identifitseerib ennast temaga ja siis hakkab ka vastassugupoolset lapsevanemalt täiendama ennast. Sooidentiteedi areng 1. Kahe kuni kolme aastane laps vastab esimest korda, kas ta on poiss või tüdruk. Vastab väliste tunnuste najal. Poisid kannavad pükse ja tüdrukud kleiti. Kolmandal neljandal eluaastal identifitseeritakse ka onusid ja tädisid. 2. Neljas eluaasta eelistatakse asju ja objekte, mis on seotud tema sooga. Poisid mängivad autodega 3. Viies eluaasta kuni eelkooliea lõpp identifitseeritakse ennast oma
inimeste sotsiaalne sugu. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline perspektiiv Funkt lähtub -sugudevaheline ebavõrdsus ühiskonnas grupi ellujäämiseks vajalike ülesannete jagunemine sugude vahel, tugevus meestele ja hoolitsus naistele, ühiskonnas märgatakse rohkem meeste tugevust poliitiliselt ja majanduslikult. Konfliktiteooria seisukohalt on ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte looduse poolt antud. Sooidentiteedi sotsialiseerumine soolistatud minast õppimine sarnaneb iga muu sotsialiseerumise kogemusega ja seda õpetavad samad agendid: vanemad, kool, kaaslased, massimeedia. Seda protsessi ei jäeta juhuse hoolde vaid kasvavale lapsele avaldatakse survet koguaeg, et soolidentiteet välja areneks. Muutused meeste elus mehed peaksid rohkem tegelema laste kasvatamisega, suurenenud on ka kodutööde osakaal. 11. Rassilised, religioossed ja rahvusvähemused Domineerivad grupid ja vähemusgrupp
seksuaalmoraal (Dan Apter, Leena Väisäla, Kari Kaimola 2006). · soostereotüübid sotsiaalselt vastuvõetud uskumused, et teatud omadused omistatakse indiviididele nende sookuuluvuse järgi, ehk soostereotüübid on lihtsustatud ning rõhutatud uskumused naiste ja meeste iseloomulikest joontest (Riikka Mäkinen, 1999). · seksuaalsus tähtis inimeksistentsi osa. See hõlmab seksuaalset arengut, bioloogilist sugu, sotsiaalset sooidentiteedi ja sellest tulenevat rolli, seksuaalset suundumust, erootilist huvi, naudingut ja intiimsust ning soojätkamist (Dan Apter, Leena Väisäla, Kari Kaimola 2006). 5 NOORTE SEKSUAALSUHTLUS JA ÜHISKONNA STEREOTÜÜPIDE OMAVAHELINE SIDE Me kõik teame, et stereotüübid mängivad meie elus suurt rolli. Inimühiskond mõtleb kujundlikult
vajalike ülesannete jagunemist sugude vahel tugevus meestele hoolitsus naistele kusjuures esimesele pannakse avalikkuse silmis rohkem rõhku Funtsionalistid imetlevad kuidas mehed ja naised üksteist täiendavad . Konfliktiteooria- ühiskondlik tööjaotus ja sellest tulenev ebavõrdsus sotsiaalselt konstrueeritud ja mitte loodusest tulenev Ebavõrdsus sooliselt tulenevalt: · erinev juurdepääs tootmisvahenditele ja toodetele/teenustele rõhutab · võimu rolli või jõu kasutamine Sooidentiteedi sotsialiseerimine Sooline stereotüpiseerimine algab lapseootusega enne lapse sündi selle protsessi lõppprodukt on inimene, kes sobib feminiinsuse ja maskuliinsuse kultuuriliste definitsioonidega Väga varases nooruses muutub laps enda sotsialiseerimise agendiks tal arenevad soolise käitumise motivatsioonid ja spetsiifilised oskused Muutused meeste elus Teadlaste keskel on kujunenud üldiselt tunnustatud arusaam, et mehed peaksid rohkem
o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks o kui selle läbitakse, saavutatakse enesekontroll, ettevõtlikus ilma süütundeta · falliline faas 3-5 ea o huvi genitaalide vastu o poisslapsed tunnevad kastratsiooni hirmu , tüdrukutel on peenisekadedus (oidipuse ja elektra kompleks) o tekib kiindumus vastassoost vanemasse, faasi läbimine annab sooidentiteedi · latentne faas 6-14 ea o toimub seksuaalsete ihade maha surumine o sotsialiseerumine, õige käitumine seal, kus pab · genitaalne faas 14-20 ea o adekvaatne seksuaalsus ise enda seksuaalsuse tajumine *kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel * Freud rõhutab mitte kiirustamist
Teismeea keskmine järk ehk identsuskriis (16-19) samastumine ja vaimustumine mina-tunnetuse selgeks tegemine oma piiride katsetamine sügavad sõprussuhted Noorusea lõppjärk ehk ideoloogiline kriis (19-20/25) kirgastumisjärk mõttes oma koha otsimine maailmas iseseisva elu alustamine Iseloomulikud nähud puberteedieas: - kiired bioloogilised muutused - sooliste erinevuste muutuste varieeruvus - sooidentiteedi määratlus, sugulise küpsemise arengu algus - kultuurikonteksti erinevus teismeea määratluses - sotsiaalsete muutuste areng Selles eas lapsed väsivad füüsiliselt ja vaimselt kiiremini , kui eelneval perioodil. Väsimusest tekkib ärrituvuse suurenemine. Murdeea põhijooned: 1. Labiliseerimine- liimist lahti minek, plahvatusohtlikud 2. Tung iseseisvusele 3. Sisemised ja välised konfliktid ning vastuolud 4
tunda? Hormoonide toimemehhanismid; kõige põhilisemate soolise käitumisega seotud hormoonide (östrogeen, progesteroon, testosteroon, oksütotsiin) ülesanded ja tootmiskohad; vaja ka teada, mis mainitud hormoonide kõrge või madala tasemega kaasas käib; Seotuse kujunemine baasvajaduste rahuldamise teel, oksütotsiini ja prolaktiini rollid seotuse kujunemisel; sooidentiteedi ja seksuaalse orientatsiooni kujunemine; peamised bioloogilised tegurid; Mis juhtub sootunnustega, kui nii mees- kui naissuguhormoonide tase on looteeas kõrge? Aga kui on mõlemad madalad? XII LOENG Tuleb teada mälu erinevaid liike, nende omavahelisi seoseid ning nendega seotud ajuosasid (mõnel paremini lokaliseerunud, mõnel hajusamalt fn jaotunud). Töömälu ja selle komponendid ning prefrontaalse ajukoore roll töömälu
Kooliea arenguväljakutsed.....................................................................................169 Kool ja kooliküpsus................................................................................................170 Konkreetne mõtlemine...........................................................................................175 Isiksuse areng.........................................................................................................176 Sooidentiteedi areng...........................................................................................178 Enesega tutvumine.............................................................................................179 Suhted ühiskonnaga................................................................................................181 Enesekesksuselt vastastikuste suheteni..............................................................181 Sõprussuhted........................
Juba väikesest peale soorolli väärtustada ja sellisena (vastavalt soorollile) käituda. Tüdrukud riietuvad kasvades ikkagi värvidega, lipsudega, tuttidega asjadesse. 60% murdeealistest järgib eakaaslaste riietusstiili. See on juba ammusest ajast nii ja säilinud protsentuaalselt samana ka tänapäeval. Erinev see, et varem vaadati ka enam sugulaste ja vanemate riietust, tänapäeval tulenevad suurimad mõjutused hoopis meediast. Murdeeas saab riietumine sooidentiteedi osaks. Ka soo orientatsioon (nt homoseksuaalsus) väljendub riietuskäitumises. 2. Riietuse funktsioonid lapse ja noorukieas. Vaatame peamiselt lapseeas. Riietusega seoses number 1 (funktsioon)on autonoomia saavutamine. Imik hakkab protestima, kui riietusega tema liikumist, käitumist piiaratakse. Maimik protestib, kui oskab riideid selga panna, kuid seda ei lasta tal ise teha. Eelkooliealine protestib, kui tal ei lasta riideid ise seljast võtta või ise riideid valida.
Psühhodünaamiline teooria- Sigmund Freud – Oidipuse kompleks, Elektra kompleks Sotsiaalse õppimise teooria (Alber Bandura)– sugu areneb laste kogemuste tulemusena, tasu ja karistus, õppimine vaatluse teel, samasoolised mudelid. Kohlbergi Kognitiiv-arenguline teooria • Laps struktureerib oma kogemusi aktiivselt. • Astmed: 1. Sooidentiteet (2-3½) 2. Soostabiilsus (3½-4½) 3. Sookonsistentsus (4½-7 ja vanem) Soo-skeemi teooria • Peale sooidentiteedi välja kujunemist 2-3.a. • Soo-skeemid – organiseeritud sooliste uskumuste kogumid Bioloogilised teooriad • Hormoonid • Bioloogilised faktorid võivad olla olulisemad kui sotsiaalsed Uuemad teooriad • Kognitiivsed, keskkonnast sõltuvad ja bioloogilised faktorid on kõik olulised • Sotsiaal-kognitiivne teooria: 1. Õppimine läbi vaatluse/mudelleerimine 2. Kogemus 3. Otsene õpetamine Pro-sotsiaalne käitumine
annaabi.ee 
