Signaal müra suhe paraneb B korda. ole kasutatud eelfiltreerimist, puudub iir Energeetiliselt saab saavutada süsteemil tõkkepiirkond ja ta tekitab võrdväärseid tulemusi impulsisisese pos tagasiside tõttu teatud sagedustel modulatsioonita signaalidega, kui efektiivsema läbipääsu, mis toob kasutada sondeeriva signaali kaasa sagedusefektiivse võimenduse. väljakiirgamisel B korda väiksemat SONDEERIVAD SIGNAALID- energeetilist nivood. _ Ohutu sondeerivaid signaale kirjeldatakse keskkonnale. amplituudi ja faasi abil: s(t)=A(t)cos(0t+(t)+0). Kuna w0 on konkreetse sondeeriva signaali kirjeldamisel püsiv, siis minnes üle kompleksamplituudile, võib see analüütilises kirjes elimineerida, ehk eraldame signaalist kõrgsagedusliku komponendi. Kajasignaal erineb sondeerivast signaalist märki iseloomustavate parameetrite vektori võrra
väljatoomine (formaliseeritud analüüs) kui süvenemine konkreetsetesse juhtumitesse. - Esinduslik formaliseeritud analüüs on töömahukas ja kulukas, mistõttu seda tuleks hästi läbi mõelda ja ette valmistada, samuti täiendada kvalitatiivsete uuringutega. UURINGU PROGRAMM 1. Eesmärgid ja ülesanded, uurimisküsimused Teoreetilised, metoodilised ja rakenduslikud eesmärgid Sondeerivad, kirjeldavad, seletavad ja prognoosivad eesmärgid Olenevalt domineerivatest eesmärkidest eristatavad uurimuste üldised liigid. 2. Põhimõisted ja nendevahelised seosed Põhimõistete seoste skeem (plokkskeem) üldine osalemis- sotsiaalne poliitika- aktiivsus staatus huvi poliitikahuvi Postimehes meediakasutuse Postimehe aktiivsus lugemise aktiivsus 3. Empiirilised indikaatorid
2. Kaudsed meetodid- projektsioonitehnikad) Teisesed andmed jagunevad: 1)ettevõttesisesed andmed (finantsandmed, turundustegevused; logistika, jaotuse aruanded ja tagasiside;klientide tagasiside) 2)ettevõttevälised andmed(internet, turundusandmete standardallikad, avalikud andmed) 3.Turu-uuringute klassid, meetodid ja liigid. (õpik lk 302-304) Uuringuprotsessi faaside ja töödeldava info mahu ja suunitluse järgi: 1)Sondeerivad uuringud 2)Kirjeldavad uuringud 3)Põhjuslikud uuringud Projekti suuna järgi: 1)Andmekogumisuuring 2)Rakendus-ehk probleemuuringud 3)Baasuuringud Lähtuvalt uuringumeetodist: 1)Kvalitatiivuuringud 2)Kvantitatiivuuringud Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel: 1)Ühekordsed uuringud 2)Jätku-uuringud Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuvalt: 1)Monopoolne uuring 2)Mitme tellija uuring
tarbijate erinevad karakteristikud). 19. Turu-uuringu protsess. Turu-uuringu probleemi täpsustamine (uuringu objekti formuleerimine), uuringu kavandamine (tegevuse suuna määratlemine), andmete kogumine (esmased ja teisesed andmed), andmete töötlemine (kontroll, täpsustus, kodeerimine), tulemuste esitamine (tellijale antakse kõik vastavasisulised materjalid). 20. Turu-uuringute klassid. Sondeerivad e. ekploratiivsed uuringud (teisendada ebamäärane probleem piiratud tööhüpoteesiks), kirjeldavad e. deskriptiivsed uuringud (iseloomustada probleemi põhjustada võivaid mõjureid), põhjuslike seoste uuring e. kausaalne uuring (võimaldab kindlaks määrata nähtuste vahelisi seoseid). 21. Tarbija ostukäitumise mõjurid (turunduse, keskkonna, psühholoogilised, individuaalsed). Turunduse mõjurid: toode, hind, edustus, jaotus
organiseerida infot nii, et seda saaks kasutada otsuste vastuvõtmisel. Turunduse infosüsteemi allsüsteemid: Ettevõttesisene aruandluse süsteem Turunduse seiresüsteem Turundusotsuste tugisüsteem Turundusuuringute süsteem Turundusuuringute olemus: on informatsioonil põhinev funktsioon, mis seob tarbijat, klienti ja üldsust turundajaga. Turundusuuringute liigid: Uuringuprotsessi faasidest lähtuvalt(sondeerivad, kirjeldavad, põhjuslikud) Projekti suuna järgi(andmekogumis, probleem, baas) Uuringumeetodist(kvalitatiiv,kvantitatiiv) Kestuse ja korraldamise alusel(ühekordsed, jätku,monopoolne,mitme tellija, valmis) Valimi koostamise meetodid: Juhuvalemid- lihtne, süstemaatiline, kiht, klaster. Mittejuhuvalimis- mugavus, omaotsustus, kvoot, lumepall. Valimi koostamise etapid: Üldkogumi määratlemine Valimiraami identifitseerimine Valimi meetodi valik
... eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis... eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne 81. Millised on erinevad intervjuu liigid? *Standardsed intervjuud... ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda *Vabas vormis intervjuud ... küsijal ja vastajal on suurem vabadus 82. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid? *Avatud ja konkreetsed küsimused*Primaarsed ja sondeerivad küsimused*Neutraalsed ja suunavad küsimused*Nurka suruvad küsimused 83. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid? MITTEADVEKVAATSED VASTUSED*Ei mingit vastust*Osaline vastus*Asjakohatu vastus*Ebatäpne vastus *Üleverbaliseeritud vastus 84. Milline peab olema intervjuu ülesehitus? *Algus*Sisu... alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad *Kokkuvõte 85. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? 86. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija
mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline vastus, asjakohatu, ebatäpne, üleverbaliseeritud)? 83. Milline peab olema intervjuu ülesehitus(algus, sisu: alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad, k0kkuvõte)? 84
79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)? 80. Millised on erinevad intervjuu liigid: (standartsed...ettevalmistatud küsimustega, millest ei tohi kõrvale kalduda ja vabas vormis..küsijal ja vastajal on suurem vabadus)? 81. Millised on erinevad intervjuu küsimuste liigid(avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka suruvad, lubamatud: rassiline kuuluvus, sugu, perekonnaseis, usutunnistus, rahvus)? 82. Millised on erinevad intervjuu vastuste liigid(mitteadekvaatsed: ei mingit vastust, osaline vastus, asjakohatu, ebatäpne, üleverbaliseeritud)? 83. Milline peab olema intervjuu ülesehitus(algus, sisu: alguses avatud küsimused ja siis edasi konkreetsemad, k0kkuvõte)? 84. Mis määrab ära inimeste grup(vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid,
Kultuur on õpitud 59. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest?Kultuurid erinevad teinetesedt tavade, uskumuste ja kommete poolest. On ka keelelisi erinevusi enamiek kultuuride vahel. 60. Mis on etnotsentrism?Etnotsentrism on arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast erinevad juhtimisstiilid? 61. Mis on intervjuu?Intervjuu on eesmärgiga saada v anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda jne,,küs tüübid- avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka surutud 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?Pane kirja, milleks sa intervjuule lähed?; Pane kirja intervjueerija eesmärk; Kui sa pole ekspert teemal, mida intervjuu käsitleb, siis valmista end ette; Uurimistöö põhjal pane kirja küsimused, mida tahaksid intervjueerijale esitada; Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahaksid enda juures
loomine. 3. Millisest kolmest põhiallikast saab informatsiooni heale õpetajale esitatavate nõuete kohta kursuse käsitluse järgi? 1) Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega; 2) Õpilaste ootused õpetajate käitumisele; 3) Õpetajatööks vajalikud isikuomadused. 4. Millist õpetaja kutseoskust/suutlikkust sondeerivad keskastme õpilased tüüpiliselt, kuid enamasti alateadlikult, tundides uue õpetajaga? H. Gannaway (1976) uurimus näitas, et õpilased justkui sondeerivad kindlas järjekorras, mida võib ja mida ei või teha neile tundmatu õpetaja silma all. Tavaliselt on õpilaste esimeseks probleemiks, kas õpetaja suudab korda hoida. Seejärel, kas ta saab naljast aru ja lõpuks, kas ta mõistab õpilasi. 5
probleemi tarbeks. Üldjuhul on tegemist ühekordsete projektidega ehk eriuuringutega. Turundusuuring on informatsiooni süstemaatiline ja objektiivne identifitseerimine, kogumine, analüüsimine ja levitamine, et täiustada/parandada otsuste vastuvõtmist ja probleemide lahendamist ning turunduse võimaluste leidmist. Turundusuuringute liigid: Uuringuprotsessi faasidest ning töödeldava info mahust ja suunitlusest lähtuvalt jagunevad uuringud kolme põhigruppi: Sondeerivad uuringud – koguvad andmeid, et täpsustada/selgitada uurimisprobleemi, laiendada arusaamist turuolukorrast ja avastada uusi ideid. Üldjuhul paindlikud, puudub detailne plaan ja fikseeritud on vaid üldsuund. Uuringute valimid on väikesed. Niisugused uuringud on kasulikud selgitamaks uuringuküsimusi ja probleeme, mis võivad uuringu korraldamisel tekkida. Kirjeldavad uuringud – eesmärgiks on võimalikult igakülgne ja täpne
ühtsustunne – iseloomustab kohesiivsus), rühmanormid (heakskiidetud käitumisnormid, määravad toodangu hulga ja kvaliteedi, sotsialiseerumise taseme), rollid (käitumismudel suhetes teiste rühmaliikmetega, ametlikud ja sotsiaalsed), staatus (rühmaliikme positsioon, määrab rühmasisene staatuse hierarhia), rühma suurus (väikesed tulevad ülesannete lahendamisega kiiremini toime, suuremad koguvad rohkem infot) Arenguastmed: 1) rühma moodustumine – liikmete ebakindlus, sondeerivad pinda et kindlaks määrata, milline on juhi ja teiste liikmete poolt aktsepteeritav käitumine 2) rühmasisene võimuvõitlus – kujuneb hierarhia, lahkhelid eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse vastutuse ja juhtimise küsimustes 3) rühmanormide kujunemine – arenevad lähedased suhted, samastatakse end rühmaga 4) täisjõul tegutsemine – alaliste rühmade puhul viimane etapp, ajutise rühma puhul saab
käitumiskonflikte, osalema õpilastega koolivälises töös ja vajadusel suunama noorukeid klassivälisele konsultatsioonile. Õpilased ootavad õpetajalt korra hoidmist, õpilaste tööle panemist, õppematerjali arusaadavat seletamist ja abivalmidust, huvitavust ja vaheldust pakkuvust, õiglust-järjekindlust, pailaste- kiusatavate puudumist, sõbralikkust, heatahtlikkust, vaikselt rääkimist. Õpilased sondeerivad tundmatut õpetajat kindlas järjekorras: kas ta suudab korda hoida, kas ta saab aru naljast ja kas ta mõistab õpilasi. Õpilased soovivad et õpetaja oleks autoriteet, kes suudaks luua klassis toimuvale õppetööle etteaimatava struktuuri, reageerib otsustavalt lubamatu käitumise korral ning suudab mõista nii üksikõpilast kui kogu klassi. Praktika näitab, et edukaks õpetajatööks on vajalikud kindlad isiksuseomadused. Need tuletatakse õpilaste ootustest õpetajale
identifitseerimine, kogumine, analüüsimine ja levitamine, et täiustada/parandada otsuste vastuvõtmist ja probleemide lahendamist ning turunduse võimaluste leidmist. Turundusuuringute liigid - klassifitseerimise eesmärgist ja aspektist on võimalik turundusuuringuid liigitada uuringu meetodi, tunnuste, kasutajate arvu jms alusel. a) Uuringuprotsessi faasidest ning töödeldava info mahust ja suunitlusest lähtuvalt jagunevad uuringud kolme põhigruppi: sondeerivad uuringud (koguvad andmeid , et täpsustada uurimisprobleemi), kirjeldavad uuringud (võimalikult täpne probleemiga seotud muutujate väljaselgitamine), põhjuslikud uuringud (kuidas sõltumatud muutujad on seotud sõltuvate muutujatega). b) Projekti suuna järgi võib turundusuuringuid klassifitseerida järgmiselt: andmekogumisuuring (uurijal on konkreetne ülesanne),, rakendus- ehk probleemuuringu (uurija valib uuringu suuna, nagu turundusuuringud),
raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus. Objekti suuna määramiseks kiirgab lokaator impulsi rõhttasandis
küsimus võib anda vastuse antud probleemile lõputööle (Tepp) (Tepp) Poostruktureeritud intervjuu: Poostruktureeritud intervjuu: küsimused küsimused · Avatud/otsesed küsimused: annavad võimaluse · Nn. Sondeerivad küsimused: on tugevama suunava jõuga kui avatud küsimused kirjeldada sündmusi, tegevusi, arusaamu ja Miks te arvate, et inimesed saavad missioonist sarnaselt hinnanguid aru Miks planeeriti struktuuri muutus Missugused välised tegurid tingisid strateegia muutmise
uuring. Uurijale antakse tellija poolt probleemi üldine olemus ja ta peab valima uuringusuuna. Põhiline hulk turundusuuringuid kuulub sellesse kategooriasse. 3. Baasuuringud (basic research), kus uurijal on täielik vabadus valida uurimissuund. Eesmärk on uue informatsiooni saamine. Tulemusi kasutavad mitmed kliendid. Uuringuprotsessi faasidest ning töödeldava info mahust ja suunitlusest lähtuvalt jagunevad uuringud kolme põhigruppi: 1. Sondeerivad uuringud (exploratory research), mille ülesandeks on tungida sügavuti probleemi olemusse, sõnastada probleemide kohta käivad oletused ja neid lahata. 2. Kirjeldavad uuringud (descriptive research), mille eesmärgiks on võimalikult igakülgne ja täpne probleemiga seotud muutujate väljaselgitamine. 3. Põhjuslikud uuringud (casual research), mille eesmärgiks on välja selgitada, kuidas vaatluse alla võetud sõltumatud muutujad on seotud sõltuva muutujaga
klassivälisele konsultatsioonile. Õpilased ootavad õpetajalt korra hoidmist, õpilaste tööle panemist, õppematerjali arusaadavat seletamist ja abivalmidust, huvitavust ja vaheldust pakkuvust, õiglust-järjekindlust, pailaste- kiusatavate puudumist, sõbralikkust, heatahtlikkust, vaikselt rääkimist. Õpetajalt oodatakse oma aine tundmist ja vaimset pingutust nõudva õpikeskkonna loomist. Õpilased sondeerivad tundmatut õpetajat kindlas järjekorras: kas ta suudab korda hoida, kas ta saab aru naljast ja kas ta mõistab õpilasi. Õpilased soovivad et õpetaja oleks autoriteet, kes suudaks luua klassis toimuvale õppetööle etteaimatava struktuuri, reageerib otsustavalt lubamatu käitumise korral ning suudab mõista nii üksikõpilast kui kogu klassi. Praktika näitab, et edukaks õpetajatööks on vajalikud kindlad isiksuseomadused. Need tuletatakse õpilaste ootustest õpetajale
Need küsimused vähendavad riski, et ülekuulatavale isikule sunnitakse peale oma vaade sündmuse kohta. Puuduseks on see, et nende abil saadakse mh paljusõnalist tähtsusetut teavet. a) Küsimused: "kes, mis, millal, kuhu, kus, kuidas, kui palju, millest, miks, milleks, missugune?" b) Tühiküsimused: "mis edasi toimus?" c) Sondeerivad küsimused see on tühiküsimuse või ajendava küsimuse jätkamine konkreetse detaili lisamisega relevantses valdkonnas. Sondeeriva küsimusega väljendatud huvi julgustab ütluste andjat oma ütlusi täiendama; näidatakse konkreetselt ära, mis suunas on vaja ütlusi täöiendada; aitavad täiustada kõrvalekalduvaid, ebaselgeid, liiga üldisi ja mittetäielikke vastuseid. II
annaabi.ee 
