Maailma keelte iseseisev töö. Somaali keel. Somaali keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Somaali keele emakeelena kõnelejate arv on 10-16 millionit ning teise keelena kõnelejaid on umbes pool miljonit. Seda kõneletakse Somaalias, Djiboutis, Keenias, Eritreas, Somaalimaa piirkondades, Etioopias. Somaali keel on ametlik keel Somaalia Liitvabariigis, riigikeel Djiboutis ja töökeeleks Somaalia piirkonnas Etioopias. Samuti on märkimisväärne hulk Somaali kõnelejaid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jeemenis. Somaali keel on teine kõige levinumalt räägitav kušiidi keel Oromo keele järel. Seda kirjutatakse ladina tähestikus, mis on kõige levinuim kasutusviis, mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.10.15 22:50)
ETIOOPIA Kolmanda maailma riik Pealinn Addis Abeba Riigikord liitvabariik Pindala 1 127 127 km² Rahvaarv 66 557 553 Keeled amhari, tigrinja, somaali Rahaühik Etioopia birr (ETB) Riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Ajutine Sõjaväeline Haldusnõukogu, selle esimees on ühtlasi ka riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Riigis on mitmeid kordi kehtestatud uusi põhiseadusi, vahetatud juhte ja ka võimu pärast riigis sõditud. 20 saj. on Etioopias põhiseadust muudetud 3 korda. Revolutsioone ja ülestõuse on toimunud kümneid. Võimuvahetusi 3 korda. Praegu valitseb riigis president Girma WoldeGiyorgis Lucha
2 Rahvastiku püramiid ja prognoos tulevikuks: 3 Rahvastiku koosseis: 1. soome 4 828 747 11. vietnami 4 411 2. rootsi 289 609 12. saksa 4 407 3. vene 42 182 13. türgi 3 929 4. eesti 17 489 14. pärsia 3 529 5. inglise 9 659 15. tai 3 456 6. somaali 8 990 16. hispaania 3 242 7. araabia 7 564 17. prantsuse 2 262 8. kurdi 5 469 18. saami 1 772 9. albaania 5 415 19. poola 1 642 10. hiina 5 071 20. serbia-horvaadi 1 379 Soome rahvastiku eripära võrreldes teiste euroopa riikidega:
Somaalia on maa Aafrika idaosas nn "Aafrika Sarve" tipus. Piirneb loodes Djibouti, läänes Etioopia ja edelas Kenyaga. Põhjast piirab teda Adeni laht ja idast India ookean. Somaalia alal eksisteeris varem Somaalia Demokraatlik Vabariik, mis praeguseks on läbikukkunud riik. Somaalia keskvalitsus eksisteerib ainult de jure, tal on võimu üksnes pealinna lähiümbruses. Lisaks riigis üldtunnustatud valitsusele puudub Somaalias ka rahvusvaluuta (Somaali sillingi rahvusvaheline lühend SOS on väga tabav). Riik on jagunenud nelja suure klanni vahel (pluss keskvalitsus). Sellegipoolest ei valitse riigis kaost, selle eest hoolitsevad kohalikud võimud ja sõjapealikud. Somaalia loodi 1960. aastal, kui ühinesid vastiseseisvunud Briti Somaalimaa ja Itaalia Somaalimaa. 1969 tuli riigipöördega võimule Siad Barre, kes algul NSV Liidu ja siis USA toetusel valitses 1991. aastani. Kui USA lakkas Somaalia valitsust rahastamast, puhkes riigis kodusõda
haile Selassie I ning kaotati monarhia. 1977 sai võimule Haldusnõukogu esimees Mengistu Haile Mariam. Sotsialistlikule arenguteele asunud riigis hakati teostama radikaalseid reforme: natsionaliseeriti pangad, suuremad tööstus-, kaubandus- ja veondusettevõtted ning maa, kehtestati 8-tunnine tööpäev, palgamiinimum. Moodustati ka Üleetioopialine Talurahvaliit. Uue võimu poliitika põhjustas sise- ja välisreaktsiooni elavnemise. 1977 alustas Etioopia sõda Somaali DV-ga, kuid sai lüüa. Iseseisvus kaitsmiseks sai Etioopia abi NSV liidult, Kuubalt ja teistelt sotsialistlikelt maadelt. Riigi esimeseks presidendiks sai 1995. aastal Negasso Gidada. Etioopia on praegu üks maailma vaesemaid riike. Suurt töötust rahva seast ning nälga püütakse parandada, kuid see on raske tänu suurele rahvaarvule. 70% rahvast on hetkel Etioopias töötud. Rahvaarv suureneb kõrge iibe pärast. Alla 15-aastased moodustavad rahvastikust peaaegu poole
Aafrika- Etioopia Aljona Millal? Kus? Kes? Kujunes 13.-14. sajandil Mere piirita Aafrika riigi idaosas Pealinn: Addis Abeba Riigi keel: amhara Rahvastik: oromos 34,49%, ahmarid 26,89%, somaallased 6,20% jne. Geoloogiline ehitus ja pinnamood Maastik koosneb peamiselt mägismaast. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Mägismaa on murtud kaheks oskas (Etioopia alang ja Danakili alang). Etioopia idaosas võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700km laiusel alal, ja tõusevad üle 4500m kõrgusele Siemeni mägedes. 16.-17. sajand Keisrivõimu nõrgenemine pärast 1468. aastat. Keisri tiitel muutus formaalsuseks. Oht tulenes moslemitel seega vajati liitlasi. Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud ala vaid levitada katoliku usu piirkonda. 30-aastane sõda. Etioopia suured inimkaotused, hävinud linnad, kloostrid, paleed. Clawdewos (1540-1559) saavutas edu moslemite vastu.
Sissejuhatus Etioopia on merepiirita riik Aafriga idaosas. Enamiku Etioopiast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia rahvastikust moodustavad oromod 34,49%, amharad 26,89%, somaallased 6,20%, tigrinjad 6,07%, sidamod 4,01%, guragaed 2,53%, volaitad 2,31%. Etioopia on jaotatud 11neks haldusüksuses, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvsuega linna. Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90% kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Kohvipuu kodumaaks on Etioopia, seal kasvas kohvipuu metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemesis. 2
Morefu nimeline kaelkirjaku elupäevad lõpetati erinevate haiguste tõttu, mis ei allunud enam ravile. Kaelkirjak oli 5,5 meetrit kõrge ning kaalus ligi tonn, kirjutab Yle. Vabaduses elavad kaelkirjakud tavaliselt 13 aastat, kuid loomaaedades isegi kuni 25 aastat. Alamliigid Vahet tehakse üheksal üksteisele väga sarnasel alamliigil. Alamliigid erinevad üksteisest kasvu, karvastiku mustri ja levila poolest. Alamliigid on: · Võrk-(somaali) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis reticulata) · Angola kaelkirjak (Giraffa camelopardalis angolensis) · Kordofani kaelkirjak (Giraffa camelopardalis antiquorum) · Masai-kaelkirjak(Giraffa camelopardalis tippelskirchi) · Nuubia kaelkirjak (Giraffa camelopardalis camelopardalis) · Rothschildi (uganda) kaelkirjak (Giraffa camelopardalis rothschildi) · Lõuna-Aafrika kaelkirjak(Giraffa camelopardalis giraffa)
1. a) onager- eeslikud b) mägisebra- sebra c) somaali ulukeesel- eesel d) kiang- eeslikud e) tarpan- pärihobused 2. roomlased, sküüdid 3. sigimisvõimetus seletub kromosoomide ühinemise anomaaliaga(need kes ei anna järglasi, neil on paaritu arv kromosoome, mis ei saa jaguneda.) 4. pärisorjus kaotati a)eestimaal- 1816 b) liivimaal- 1819 c) kuramaal- 1817 d) venemaal- 1861 e) tartu ülikool taasavati- 1802 5. a) 33% b) 1919 c)230 000 hobest d) 1ha põllumaa kohta.. 1? Hobune 5
"isa"Amoni meeleheaks alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud
Kindlasti ei ole sellist tehnikat enamikus riikides. Kui selline torm peaks tabama mõnda sellist piirkonda, mis on arengus maha jäänud, oleks ohvrite arv palju suurem, kahjustused tugevamad. Nendes riikides pole ka ehitised tõenäoliselt tormide vastu kindlustatud. Üks selline halva etteteatamissüsteemi tõttu põhjustatud suure kahju näide oli 2004. aasta lõpus. 26. detsembril tabas Tai läänerannikut, Phuketi saart ja Tseiloni saare idakallast tsunami. See jõudis ka Somaali poolsaareni. See katastroof oli põhjustatud maavärinast, mis toimus kahjustunud piirkondadest sadu, et mitte öelda tuhandeid kilomeetreid eemal, ookeani põhjas. Hiidlaine saabumist võis ju seetõttu teada enne, kui see tabas rannikut. India ookeanil pole aga sellist tsunamihoiatussüsteemi nagu on näiteks Vaiksel ookeanil. Seetõttu hukkuski nendes maades palju inimesi, hinnanguliselt üle kahesaja tuhande. Eestlasi oli nende hulgas kolm. Enam kui viis miljonit inimest jäid peavarjuta
2. Loodus Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes: Ras Dashen (4620 m) Buahit (4510 m) Selki (4502 m) Suurem osa Etioopiast asub maavärinate alal, väikesi vulkaane on eriti rohkesti Afari alangu servaalal. Mägismaal on väljakujunenenud vertikaalne tsonaalsus: palavniiskes vööndis (kolla, alla 1800 m)on savannid ja galeriimetsad, parassoojas- (voina dega, 1800-2400m)
Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida- Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 kilomeetri laiusel alal, ja tõusevad üle 4500 meetri kõrgusele Simeni mägedes. 3 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Etioopia on jaotatud 11 1.järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Riik kuulub arengutasemelt arengumaade hulka. Pealinnaks on Addis Abeba. Etioopia impordib Naftat ja naftasaadusi kangast, autosid, metalli, toiduaineid, kautsukit. Etioopia ekspordib
Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome rahvastik emakeele järgi: soome 4 828 747 rootsi 289 609 vene 42 182 eesti 17 489 inglise 9 659 somaali 8 990 araabia 7 564 kurdi 5 469 albaania 5 415 hiina 5 071 14 10 SOOME EESTIS Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal. Paljud nendest on siia saabunud töötama või on neil siis oma ettevõte. Paljudel on Eestis oma suvekodu, eriti soositud on selles mõttes olnud sellised kohad nagu Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad
keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem osatakse eesti, vene ja norra keelt. Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi. Soome rahvastik emakeele järgi: soome 4 828 747 rootsi 289 609 vene 42 182 eesti 17 489 inglise 9 659 somaali 8 990 araabia 7 564 kurdi 5 469 albaania 5 415 hiina 5 071 14 SOOME EESTIS Eestis elab umbes 2000 Soome kodanikku. Suurem osa nendest elab Tallinnas ja mujal Tallinna lähedal. Paljud nendest on siia saabunud töötama või on neil siis oma ettevõte. Paljudel on Eestis oma suvekodu, eriti soositud on selles mõttes olnud sellised kohad nagu Saaremaa ja Lääne-Eesti rannikualad. Kõige rohkem soome üliõpilasi on Tartu ülikoolis, kus
Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi),
Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etioopia lähim kaugus minu koduasulast on umbes 4854 km. 2. Rahvastik 2.1 Rahvaarv Etioopias elab 2008. aasta seisuga 82 544 838 inimest. Tegemist on keskmise suuruse riigiga. 2
Selleks peab hobune saama küllaldaselt kiudainerikast või koresööta sööta. Ma ei tea. Parimad materjalid hobuseboksi valmistamiseks on: seinad vooderdatud ja tellisest, puitseinad tuleohtlikud, boksi vaheseinad puitlaudadest, kõrgem osa puu- või raudvarbadest. Põrandaks alla killustikku, siis mulda, savi, turvast ja kõvasti kinni tampida. Hobune 6 1)millisesse hobuste perekonna alajaotusesse kuuluvad järgmised: Onager: eeslik Somaali ulukeesel: eesel Kiang: eeslik Tarpan : euroopa hobuste esiisa. pärishobune Mägisebra: sebra 2) mis rahvusest/päritolu inimesed õpetasid kreeklasi ratsutama? Sküüdid 3) mis põhjustel osa perekonna equus liikmeid annab järglasi, aga osa mitte? Kromosoomide arvu erinevus. 4)mis aastal kaotati pärisorjus? Eestis - 1816 Liivimaal - 1819 Kuramaal - 1817 Venemaal 1861 5) a) 2200 ha b) 1927.a c) 230 tuhat d) 3.5 hobust 6
alustas Hatshepsut toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Thutmosis III (u 1479 u 1425 eKr) Thutmosis III ja kuninga kõrvalnaise Aseti (Isise) poeg Thutmosis III valitses teadaolevalt kauem kui ükski teine vaarao 54 aastat. Ent oma esimesed 20 kuninga aastat veetis ta võõrasema Hatsepsuti varjus ning haaras vist alles 1458 . aastal eKr võimuohjad täielikult enda kätte. Thutmosis III peetakse Egiptuse üheks kuulsamaks sõdalas kuningaks
Territoriaalveed ulatuvad rannikust kuni 22km´ni.Majandusvööndi veed ulatuvad kuni 370km´ni rannikust. 8. Mida tohib /ei tohi teha rahvusvahelistes vetes? Kõigil on õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks selle kohal, kalapüügiks, allveekaablite ja torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. 9. Miks ja kuidas on tekkinud tänapäevane piraatlus India ookeanis Somaalia ranniku lähedal? Paljud lääne ja ida laevandusettevõtted püüdsid Somaali vetes kalu ja reostasid vett visates mürgised jäätmeid vette. Kohalikud kaotasid suure osa oma toidulauast, kuna kalade populatsioon muutus meeletult. Rannarahvas hakkas teostama laevadele omakohut, millest kasvas välja piraatlus. 10. Miks maailma kalavarud vähenevad? Ülepüük, suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid, maailmamere reostamine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport jm). 11
5. SEENHAIGUSED Mükoos ehk seentõbi on viirushaigus, mille põhjustab seen, mis levib nahal ja küüntel. Jalaseene puhul muutuvad küüned kollakaks, valgeks või tekivad hallid täpid. Ravimata mükoos võib minna sügavale naha alla ja organismi. Selle tagajärjel organism võib nõrgeneda ja põhjustada astmat, gastriiti. 5.1 Seenhaiguste ja mükoosi ravi Mükoosi ravimiseks saab kasutada harilikku mürti, teepuu pärmseent, ipe-tabebuiat, greibipuud, Tseiloni kaneelipuud. Somaali mürripuu ( CommiphoraMyrrha ) Mürripuu on pärit Aafrikast, eriti palju leidub seda Etioopias ja Somaalias ning selle saaduseid on juba tuhandeid aastaid saadetud Euroopasse. Inimesed on mürrivaiku kogunud ning haavu parandava ja antiseptilise ravimina kasutanud juba antiikajast saadik. Mürri kasutati palsameerimisel, kosmeetikatoode- tes, haavade tervendamiseks juba iidses Egiptuses. Mürril on fungitsiidne, antisepti- line, kootav, haavu parandav toime
Tiinus kestab 12 kuud Iseloomulik on pikk kandeaeg. Suurem pea ja pikemad kõrvad kui hobusel. Ka pikem lande osa. Kere laudjas on luippu. Kabjad on kitsamad, ka kõrged ning värvuselt hallid raudja vöödiga. Nad ei hirnu, ega pruuska, kuid on vastupidavamad. 1. Kodueesel E. asinus tuntud veoloom. Aafrikas, Vahemeremaades, Kesk-Ameerikas. Kodustatud 4000 aastat tagasi. Euroopas oli Hispaania maades ja teisel reisil viidi ka Ameerikasse 2. Somaali ulukeesel Equus asinus somaliensis 3. Nuubia ulukeesel Equus asinus africanus Eeslikud Equus Hemionus kiltmaades. Lühikesed kõrvad, laiad madalad kabjad(vastupidi eeslitele). Kollakas valge värvus. Levinud väga laial alal. 1. Kulaan Equus hemionus hemionus (rohkem hobuse kui eesli moodi, kerge keha, pikad ja kuivad jäsemed, kabjad vahepealsed, arendab suurt kiirust kuni 85km/h (kiiremini kui hobune!) 2
2. Mongoli rühm — mongolid, kalmõkid, burjaadid 3. Tunguusi-Mand˘zu rühm — evengid, eveenid, nanid, ult˘sid, mand˘zud (kirde Hii- nas, c´ a 4 milj) Semiidi-Hamiidi keelkond 1. Semiidi rühm — akadi, foniikia, heebrea, aramea keeled. P-aafr. edelaosas, kõik välja surnud. Araabia keel (kirjad 4. saj, levis eriti seoses islami levikuga) 2. Egiptuse rühm — vana-egiptuse k, kopti k (ainult lingvistiline keel) 3. Ku˘siidi rühm — somaali jt 4. Berberi rühm — keeled Al˘zeerias ja Marokos; berberid 5. T˘saadi rühm — kesk-Aafrika, T˘saadi järve piirkond ja sellest lõunas. . . hausa k jt 29 5.2.3 Ülejäänud maailma keeled 1. Aafrika keeled • Niigeri-Kongo keeled bantu keeled, suahiili k (kaubandus- ja suhtluskeel erinevate gruppide vahel Ida-Aafrikas) ˘ • Sari-Niiluse keeled — masaid jt
sugukonda ja hobuste (Equus) perekonda. Hobused (Equus) Pärishobused Eeslid (E.asinus) Eeslikud (E. Sebrad (E. (Equus) hemionus) hippotigris) 1. Koduhobune (E 1. Kodueesel (E 1. Kulaan (dzigetai) 1. Grevi sebra (E h caballus) asinus) (E h hemionus9 grevyi) 2. Przevalski 2. Somaali 2. Kiang (E h 2. Mägisebra (E h hobune (E ulukeesel (E a kiang) zebra) przewalskii) somaliensis) 63 KALAKASVATUSE ERIALA 3. Tarpan (E c 3. Nuubia ulukeesel 3. Onager (E h 3. Savannisebra (E h gmelini) (E a africanus) onager) burchelli) 4
toreda templi ehitamist, mis asetseb kaljude jalamil Teeba läänekaldal Deir el-Bahris. Tempel laskus terrassidena Niiluse suunas ja oli kaunistatud rohke arvu sammastega. Terrassidele kavatseti istutada mirdipuid ning muid taimi, mis annavad healõhnalisi vaikusid suitsutamiseks jumalateenistusel. Tempel pidi muutuma selleks Pundi "jumalikuks maaks", kust egiptlased vedasid sisse kallihinnalisi kaupu. Hatsepsut saatis oma ekspeditsiooni Punti (praegu Somaali?), mis asetses Aafrika rannikul lõuna pool Punast merd. Templi seintel kujutatakse ekspeditsiooni tulemusi väga üksikasjaliselt: "Laevad olid väga raskesti lastitud Pundimaa imedega, jumaliku maa igasugu healõhnalise puuga, mirdivaigu ja tooreste mirdipuude virnadega, eebenipuuga ja puhta elevandiluuga, Emu rohelise kullaga, kaneelipuu, viiruki, silmasalvide, paavianide, määrkasside, koerte, pantrite, orjade ja nende lastega. Midagi taolist ei olnud toodud
annaabi.ee 
