Rahvatervis-Sõltuvus (0)

Sõltuvus. õppeaines Rahvatervis Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult   siduvaks   vajaduseks.   Sõltuvus   tekib   varem   või   hiljem,uimastite,   sealhulgas   ka alkoholi   ja   tubaka,   tarvitamisest,   kuid   võib   ilmneda   ka   hasartmängude   mängimisel   või interneti   kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese   isikuomadused,   aine   või   tegevuse   omadused,   väärkasutuse   intensiivsus   ja   paljud teised tegurid. Mis on sõltuvus ? Inglisekeelne   sõna   addiction   tuleb   ladinakeelsest   väljendist   ad   dicere,   mis   tähendab   “end loovutama, anduma või pühenduma”. Sõltuvus leiab aset , kui inimene  alistub ainele või tegevusele, mis vähehaaval võtab tema elu üle võimust ja lõpuks hävitab inimese, kui ei leita lahendust.   Seetähendab,   et   sõltuvus   on   mingi   aine   või   tegevuse   orjuses   olemine.See   on vajadus midagi teha, mis erineb soovist seda teha. Igasugune   sõltuvus   hõlmab   nelja   põhikomponenti-sundust,   sõltuvust,   regulaarsust   ja hävitatavust. Traditsiooniliselt jagunevad sõltuvused ka sisemisteks (seotud inimese iseloomu, kogemuste,   väärtuste,   vajaduste,   oskuste,   emotsionaalsete   ning   vaimsete   protsessidega)   ja välisteks (mis on seotud elukeskkonna, ümbritsevate inimeste ja suhtlemisega) põhjusteks.  Sundus


Sundus on väga tugev ja mõnikord isegi vastupandamatu soov midagi teha. Sõltlasest isik tunneb ülitugevat soovi tarvitada narkootikumi või käituda sunduskohaselt. Regulaarsus Regulaarsus tähendab, et sõltuvuslik käitumine on isiku elu järjekindel ja tunnuslik joon. Sõltuvusesündmused   võivad sõltuvuse süvendes sageneda, algsest nädala või kahe tagant toimuv hakkab aset leidma iga päev. Hävitatavus Kolmas olemuslik element sõltuvuse juures on selle hävitav loomus. Seetähendab, et sõltuvus tekitab kahju või vigastusi kellelegi või millelegi. Hävitada saab väga mitmet moodi. Kas siis ajutise allakäiguna või kohese hukatusliku kahjustusega. Ühendades   kõik   need   elemendid,   saame   sõltuvust   defineerida   kui   seisundit,   mille   puhul indiviid tugeva ning mõnikord ületamatu soovi ajel tarvitab regulaarselt teatud aineid või toimib mingil viisil, tekitades haigusliku tunnet. Reeglina on sõltuvusse sattumine järkjärguline protsess, mida mõõdetakse sunduse tugevuse, sõltuvuse tõsiduse ja hävingu määraga. Sõltuvuse määra seostatakse sageli aine või tegevuse iseloomu ja ajaga, kui kaua inimene on sellega seotud olnud. Sõltuvusel eristatakse kahte põhiliiki:  Psüühiline   sõltuvus-   tugev   soov   sõltuvusainet   tarvitada,   inimene   ei   suuda   tunda heatunnet ilma aine või tegevuseta.  Füüsiline   sõltuvus-   aine   puudumisel   tekivad   tunduvad   tervisehäired   ehk võõrutusnähud. Veel on olemas ka sotsiaalne, seksuaalne ja majanduslik sõltuvus. Sõltuvusel on mitmeid tunnuseid.  Tugev tung tarvitada ainet  Võimetus kontrollida aine koguseid ja tarvitamise kestvust


 Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõpus  Järjest suurenev ajahulk, aine tarvitamisele ja hankimisele. Sõltuvuse tekkepõhjused Sõltuvuse tekkimiseks on väga palju erinevaid põhjusi. Kas siis vaimne vajadus, geenidega edasi kantud vajadus või füüsiline vajadus. Sageli on sõltuvuse üheks tekitajaks stress, mis paneb üha rohkem inimesi tarbima uimasteid. Peamiseks sooviks lihtsalt ennast paremini tunda või muresi unustada. Kuid pärast mõnutunde kadumist tekib vajadus uue doosi järele, et ennast paremini tunda, ning nii ongi alguse saanud raske sõltuvuse teekond. Sõltuvus võib tekkida ka mingisugusest toidust, ainest või tegevusest, mis on inimesele väga meeltmööda. Lihtsalt ei suudeta lõpetada, kuna see tegevus meeldib neile väga. Näiteks hea toidu puhul või, nagu paljude naiste probleemiks on, ostlemishullus.Need on küll kergemad sõltuvused, millest on võimalik kergemini võõranduda, kuid siiski vajavad ka aega. Sõltuvuse tekkel on erinevad faasid:  Eufooriafaas- aine tarvitamine tekitab mõnutunde  Tolerantsifaas- ainete koguste tõstmine, kuna keha hakkab juba harjuma ainega.  Võõrutusfaas- aine tarvitamise lõpetamine Sõltuvuse tüübid:  Keemiline sõltuvus  Psüühiline sõltuvus  Alkoholism  Suitsetamine ja nikotiinisõltuvus Võtame konkreetse näite ja proovime oma selgitust laiendada:  21-aastane noormees Narvast, kellel on alkosõltuvus.


Iga teine eestlane, täpsemalt 52% Eesti elanikkonnast teab peresid, kus alkoholism on olnud probleemiks. Alkoholism   on   haigus   mille   puhul   tekib   organismil   sõltuvus   etanoolist.   Alkoholi   on klassifitseeritud rahustina või antideprassandina, kuna selle kõige esileküündivamad efetid on mentaalse ja füüsilise tegevuse halvamine ning rahunenud tunde loomine. Kui   inimesel   on   tekkinud   tung   ja   vajadus   alkoholi   järele   on   tegemist   kroonilise alkoholismiga.Oluliseks   tunnuseks   peetakse   kontrolli   kaotamist   koguste   suhtes   ja   keha tolerantsi   tõusu   alkoholi   suhtes,   mälulünkade   esinemist   ja   pohmelussündroomi   tekkimist alkoholi tarbimisele järgnenud päevadel. Peamised tegurid alkoholi tarbimiseks on  Kodune olukord  Alkoholi reklaam ja noorte puhul ka selle kättesaadavus  Madal enesekontroll  Sõbrad või muud eeskujud  Oskamatus stressiga toime tulla  Probleemid tööl või kodus Alkoholil kui alkoholismi tekitajal on aga inimese organismile ja käitumisele väga suured tagajärjed.   See   kahjustab   meie   siseelundeid   ja   närvirakke   ning   võib   tekitada   ka vähki.Pikaajalistel   alkoholitarbijatel   on   ka   koledam   näonahk   ning   kõiksugused   muud terviseprobleemid.Näiteks   on   kõigesagedamad   haigused   alkoholist   tingituna   südame-ja veresoonkonna   haigused,   seedeorganite   haigused,   psühhiaatrilised   haigused   ja pahaloomulised kasvajad. Peale   terviseprobleemide   tekivad   alkohoolikutel   ka   probleemid   lähedastega   ning   peatselt hakkavad purenema kõik lähisuhted. Peamiseks põhjuseks võib olla siis alkoholile kuluv raha,


mis tekitab perekonnas rahaprobleeme. Alkohoolik võib muutuda agresiivseks ja kallale tulla. Kui peres on lapsed, võivad need hooleta jääda ning võtta eeskuju oma vanematelt. Sotsiaalse probleemina   võib   võtta   seda,   kui   alkoholi   tarbivast   inimesest   hakkavad   ringi   liikuma kuulujutud   ning   inimesest   jääb   negatiivne   mulje.   See   viib   alkohoolikut   veel   rohkem masendusse ning õhutab rohkem jooma, et põgeneda oma probleemide eest. Kui inimene käib tööl, ning saadakse teada, et tal on alkoholi probleemid, võidakse ta ka töölt vallandada Eestis sureb igal aastal alkoholist tulevnevatesse vigastustesse umbes 1500 inimest. Suurem osa   neist   on   mehed.   Suureks   probleemiks   on   ka   alkoholijoobes   auto   juhtimine,   mis   on põhjustanud väga palju surmaga lõpenud õnnetusi. Alkoholi   liigatarbimine   soodustab   ka   kuritegevust.     41   000   naist   aastas   sai   vigastada vägivallatõttu,  mis olid seotud alkoholi tarbimisega. Joobes sõidukijuhtimise  eest mõisteti aastatel 2007-2008 süüdi üle 7300 isiku.  Üha rohkem noori tarvitavad tänapäeval alkoholi. Uuringud on näidanud, et neil kes alustavad 14.aastaselt alkoholi tarbimist on suurem tõenäolsus alkoholismile.  Peamiselt alustatakse joomisega sõprade ajendil või suurest uudishimust. Mõne jaoks on see ka nagu keelatud vili, mis on nii magus, et ei suuda sellest ära öelda. Kuidas   ära   tunda   probleemi?   Kuidas   aidata?   Kuidas   leida   ja   hoida   pikaajaliselt motivatsiooni? Toome välja neli küsimust, millele aus vastamine aitab selgusele lähemale jõuda: 1. Oled Sa kunagi mõelnud sellele, et peaksid vähem jooma? 2. Oled Sa kunagi tundnud, et Sind on lõpmatuseni ära tüüdanud teiste tänitamine Sinu joomise kohta? 3. Kas on juhtunud, et oled oma joomise pärast tundnud piinlikkust või süüd? 4. Kas  on  juhtunud,  et   oma  närvide  rahustamiseks   või  ahastusest   ülesaamiseks   oled hommikul ärgates võtnud kohe paar pitsi?


Kui   vastasid   “jah”   vähemalt   kahele   küsimusele,   siis   võib   see   viidata alkoholi riskitarvitamisele või alkoholi tarvitamise häirele (kuritarvitamisele või sõltuvusele). Need   vastused   viitavad   sellele,   et   oled   juba   astunud   riskantsele   pinnale.   Hinda   oma alkoholitarvitamist ja sellega kaasnevaid riske AUDIT testi abil. Proovi alkoholitarvitamise vähendamisele   suunatud   programmi “Selge”,   mis   aitab   oma   alkoholiga   seotud   harjumusi paremini   tundma   õppida   ning   toetab   sind   nende   muutmisel.   Samuti   väga   soovitav on pöörduda   spetsialisti   poole,   et   probleeme   täpsemalt   hinnata,   panna   paika   tegevuskava alkoholitarvitamise   vähendamiseks   ning   saada   selles   protsessis   tuge.   Siin   on   mõned praktilisi nippe:  Enesekehtistamine  Ei ütlemine  Vähema alkoholiga pidu  Võta alkoholist puhkust  Septembris ei joo  Alkovabad joogid  Probleemide lahendamine ja toetajate leidmine  Meeldivad tegevused  Motivatsiooni hoidmine Sageli on alguses tahe oma elu paremaks muuta tugev, kuid isegi siis, kui valitud muutused on juba ellu toonud palju head, võib juhtuda, et midagi ikkagi raugeb, sest inimene hakkab uut olukorda võtma enesestmõistetavana. Motivatsioon muutub nõrgemaks ja nii tekkib suurem risk tagasilangusteks. Motivatsiooni tuleb hoida! Pikaajaliselt   motivatsiooni   säilitamine   nõuab   pingutust.   Siin   on   mõned   näpunäited,   mis võivad aidata:  Kiida ennast    . Isegi, kui tulemused on väiksed, kiida ennast nende eest! Peamine on liikumine parema suunas, isegi kui teekond on aeglane ja käänuline. Mõtle, millega ennast premeerida – näiteks kinoskäiguga, mõne uue riideesemega või ajaga iseendale.  Vaata   üle   senitehtud   töö.     Mõtle   uuesti   läbi   oma alkoholi   vähendamise põhjused ning eesmärgid. Tuleta meelde kõik võtted, mida oled siiani kasutanud.  Pea   päevikut   või   blogi.     See   on   võimaluseks   oma   igapäevaseid   emotsioone   välja kirjutada   ning   elu   üle   mõtiskleda.   Aja   möödudes   tagasi   vaadates   näed   niiviisi selgemini oma edasiliikumist. Kui tegu on avaliku blogiga, siis saad oma mõtetega ka


teisi   inspireerida   ning   kontakti   teiste   samal   teel   inimestega.   Kui   sulle   ei   meeldi kirjutamine, võid kaaluda ka videoblogi tegemist.  Otsi toetust.     Räägi lähedastele oma eesmärkidest ja sellest, kuidas sul läheb, et nad saaksid sulle kaasa elada ja sind toetada. Liitu mõne toetusrühmaga.  Aita teisi.     Kui sa oled ise edukalt suutnud alkoholist jagu saada, siis on sul hindamatu kogemus,   mida   teistega   jagada.   Seda   saab   teha   näiteks AA-rühmas või toetusfoorumis “Sa ei ole üksi”.  Spirituaalsus.     Sellel teel võivad abiks olla keha- ja meelekontrolliharjutused, näiteks meditatsioon või jooga.