.......................................8 5.2Frank Pott Turisti eine "Rakvere" 240 g..................................8 6.Pasteedid..................................................................................... 9 6.1Rannamõisa Kalkuni maksapasteet “Delikatess”...................9 6.2 Maksapasteet........................................................................9 7.Kalakonservid kastmes..............................................................10 7.1Praetud Atlandi Skumbria tomatikastmes 240 g..................10 7.2Balti sardiinid tomatikastmes (easy open) 100 g.................11 7.3Lisaks...................................................................................11 8.Õlis............................................................................................ 11 8.1Sprotid õlis (easy open) 100 g.............................................11 8.2Balti sardiinid õlis (easy open) 100 g...................................11 8.3Lisaks.....
Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (min.60%), joogivesi, kanamaks, seapekk (max.5%), porgand, sibul, toidusool (max.1,2%), sojaõli (toodetud geneetiliselt muundatud sojaubadest), maitseained. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 181 Valke 13 Rasvu 13 Süsivesikuid 3 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 217 16g 4g 16g 11% 32% 1% 23% KALAKONSERVID 1. kastmes a. Skumbria tomatikastmes 240 g aubamärk: Koostis: skumbria b. Kilu tomatikastmes 240 g aubamärk: Temp. 0...+25C Koostis: kilu, joogivesi, tomatipasta, taimne õli, suhkur, keedusool, sibul, äädikas, maitseained 100gr toodet sisaldab keskmiselt Energiat 159 kcal Valke 12.0 % Süsivesikuid 3.1 % Rasvu 11.0 % 2. oils Sprotid õlis 160 g Viru Rand OÜ (tootja)
poole väiksem Maksimaalne 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde parasvöö Taimestik rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid Skumbria Võrdlus Läänemerega Soolsus Läänemeri 8-10 Must meri 16 -18 Pindala Läänemeri 373 000 km2 Must meri 422 000 km2 Veekogu tähtsus Rannikuriigid Ukraina Venemaa Gruusia Türgi Bulgaaria Rumeenia Suuremad sadamad
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja
efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, teise puhul ohtralt. Maitseandjad: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Köögi eripäraks on viinamarjaveini, konjaki ja likööri kasutamine toitude valmistamisel. Toidu valmistamine
Letis on müügil külmsuitsu, kuumsuitsu, toores e värske (selle alla loeme ka fileeritud kala, sest see on maitsestamata), soolatud, marineeritud/maitsestatud kala. Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva tootevariandi. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Kalalett oli ilusa välimusega, aga ei kutsunud nii ostma, kui seda tegi Solarise toidupood.
2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained Välditakse purustamist ja segamist Vein on põhikomponent marinaadidel ja kalapuljongites Populaarne on biifsteek ehk seest toores liha Süüakse püree- ja kreemsuppe ning puljongit Salat ja aedvili on eraldi toit Maitsestamine Sõltub väga toidust Põhilised maitseained: küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, safran,
Olevalt kala suurusest võib kuluda kuni 10 tundi. Soolamine - Üks vanimaid ja lihtsamaid säilitamise viise - Sobivad räim, kilu, vimb, lõhe, siig, latikas, enamus Eesti kaladest - Kuiva soolaga, vaheldumisi või keedusoola lahus Vinnutamine - Soolatud kala õhu käes kuivatamine - Sobivad paremini rasvased ja poolrasvased kalad Suitsutamine - Külmsuitsutamine - umbes 40 kraadi. Heeringas, lõhe, forell, skumbria - Kuumsuitsutamine üle 100 kraadi. Nt. Lest, räim, angerjas, latikas, tursk Eesti vete kalad Eesti vetes 75 kalaliiki Läänemeres, jõgedes (tint, säga) ja järvedes (ahven, koger). Eestile iseloomulikud kalaliigid (tint, koha jne.) Eestalste lemmikkalad toidulaual - Räim jne Eesti kalade ohuallikad - Reostused - Parasiidid - Pestitsiidid Ahven Ilus ereda värvusega kala Tumeroheline selg ja punanesed uimed
Lisaks pakutakse turska, saidat, mereahvenat, paltust, merihunti, haugi, koha, lesta, karpkala, tuura, latikat, räimerümpa, angerjat, lutsu. Jahutatud kala tootevalikus võib leida: · terve kala · filee · steik · medaljon · supikogu Külmutatud kala tootevalikus võib leida: · heeringas, heeringafilee · heik, heigi filee · forelli filee · lõhefilee, lõhe hakkliha · siig, siia filee · paltus · mereahven · skumbria · tursk · brotolla · lest, lesta filee · haugi filee · koha filee · räime filee, räimerümp · mintai filee · pangaasiuse filee · tilaapia filee · võikala filee · angerjas · kalmaarituubid · saida · savoriin Soolatud kala tootevalikus võib leida: · soolalõhe · soolaforell · soolasiig · soolaheeringas · vürtsitatud skumbria fileed · vürtsitatud savoriini fileed · vürtsiheeringat
Kala fileerimisega tegeleb kalameister. Lisaks ka veel kalamarja (nii naturaalne kui kunstkalamari, kokku 11 nimetust). Kokku on kalaletis saadaval üle 300 erineva MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 tootevariandi. Loomulikult ei ole nad kõik korraga müügil, vaid vastavalt hooajale ja klientide tarbimisharjumustele vastavalt. Stabiilselt on olemas 50 nimetust. Tuntuimad kalad, mis müügil: paltus, haug, forell, lõhe, heeringas, lõhe, meriahven, saida, skumbria, heik, räim, silmud, pangasius, merikoger, lest, koha, karpkala, tursk, savoriin, tilapia, mõõkkala, linask. Värske kala Forell Lõhe Haug Ahven Särg Saida Tursk Kuumsuits. Heik Lest Räim Siig Savoriin Latikas Lõhe Külmsuits. Forell Võikala Heeringas Paltus Savoriin Skumbria Lõhe Marineeritud Räim Heeringas
Lihatoidud Kasutusel on peaaegu kõik lihasordid, ehk veidi vähem tarvitatakse sealiha. Parimat loomaliha toodab Burgundia. Erinev liha valmistatakse erisuguselt ette. Kui väikeste metsloomade liha hoitakse enne toiduks tegemist paar ööpäeva õhu käes, siis suurulukite liha marineeritakse. Üks prantslaste lemmiktoite on biifsteek praekartulitega, kusjuures liha jäetakse sees peaaegu tooreks. Kalatoidud Kalatoite valmistatakse palju ning mitmesugustest kaladest( tursk, lest, haug, skumbria, karpkala) ja teistest mereandidest ( krevetid, merekarbid, vähid). Prantslaste lemmikkala on merikeel ja eriti palju nõutakse toite ka austritest. Magustoidud ja küpsetised Magustoitudest on prantslaste lemmikud vahukoor, puuviljakompotid ja jäätis. Väga hinnatakse kirsipirukat, lahtist torti puuviljadega ja eriti magustoitude kuningaks peetavat brüleekreemi. Üks rahvustoite on tarte flambee, mis meenutab pitsat ning mida valmistatakse nii soolase( juustu ja vorstiga)
Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks. Peamiselt väljaveoks toodavad kala ning paberi ja tselluloositööstus Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Keemiatööstus hakkas arenema 20. sajandi alguses Telemarkis Norsk Hydro
petersell või seller. Eriti head on juurviljamahlad: porgandi-, kartuli-, peedi-, kapsa- ja naerimahl. Kõige kasulikum on neid juua lahjendatult veega 1 kl õhtul enne magamaminekut. Juua võib ka segamahlu, parim on porgandi- ja kartulimahlasegu. Valida söögiks üksnes linnu-, vasika-, metskitse-, rasvata lamba- ja loomaliha ning mõõdukas koguses. Olulised on rasvasisaldusega kalad: lõhe, stauriid, skumbria, heeringas, sardiin, räim. Igapäevasesse toidusedelisse peavad kuuluma piim ja piimatooted: rõõsk piim, jogurt, pett, keefir, kohupiim, toorjuust. Kinni tuleb pidada soovituslikust rasvakogusest (umbes 1 g kehakaalu 1 kg kohta). Sealjuures on soovitatav taimseid rasvu 2/3 ja loomseid 1/3 üldisest rasva hulgast. Olulised on toiduga saadavad oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped, mis oleks saadud külmpressitud linaseemne- ja oliiviõlist ning kaladest.
Lisaks pakutakse turska, saidat, mereahvenat, paltust, merihunti, haugi, koha, lesta, karpkala, tuura, latikat, räimerümpa, angerjat, lutsu. Jahutatud kala tootevalikus võib leida: · terve kala · filee · steik · medaljon · supikogu Külmutatud kala tootevalikus võib leida: · heeringas, heeringafilee · heik, heigi filee · forelli filee · lõhefilee, lõhe hakkliha · siig, siia filee · paltus · mereahven · skumbria · tursk · brotolla · lest, lesta filee · haugi filee · koha filee · räime filee, räimerümp · mintai filee · pangaasiuse filee · tilaapia filee · võikala filee · angerjas · kalmaarituubid · saida · savoriin Soolatud kala tootevalikus võib leida: · soolalõhe · soolaforell · soolasiig · soolaheeringas · vürtsitatud skumbria fileed · vürtsitatud savoriini fileed
kaitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajnduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise. Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Metsamajandus ja metsatööstus Norras kasvavad metsad 37%-l kogu territooriumist
mõnes kohas saab ka kaameliliha maitsta. Avalike restoranide menüüst te sealiharoogi ei leia, kuna moslemitel on sealiha söömine keelatud. Liha pakutakse enamasti hautatult. Ainuke hakkliharoog tuneeslaste söögilaual on kebab. Tuneesia rahvusköögis kasutatakse ohtralt puu- ja aedvilju. Tuneeslastele on omane roogadesse rohkelt mitmesuguseid maitsetaimi panna. Tuneesias on mereannid ja kala populaarsemad kui lihatoidud, ehkki liha on kalast odavam. Kaladest on odavamad sardiin, skumbria, tuunikala (selle kala nime järgi olevatki Tuneesia omale nime saanud). Tuunikalast valmistatakse väga paljusid erinevaid roogasid. Enamik tuneeslasi armastab väga oma traditsioonilist araabia rooga kuskussi, mida valmistatakse hirsitangust. Kuskuss sobib suurepäraselt hautatud liha kõrvale. Populaarne toit tuneeslaste seas on tseburek, mille sees on muna või muu täidis. Tuneeslastele maitseb väga omlett liha, juustu ja pipraga, külm raguu ja sütelküpsetatud lambaliha
2. 1. Peamised toiduained Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. (Toitlustus alused 2012) Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit- ja keedutaigen. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid. (Wikipedia 2012) 2.2. Maitsestamine Maitseaineid kasutatakse üldiselt ettevaatlikult, mõne roa puhul mõõdukalt, samas teise puhul ohtralt
vähendavad vere viskoossust, takistavad trombide teket ja pärsivad ateroskleroosi. Kuningakepp (Oenothera biennis)-Polüküllastamata rasvhapetel on ateroskleroosivastane toime. Kalaõlid -Kalaõlid sisaldavad küllastamata rasvhappeid. Oomega-rasvhapped aitavad ennetada südame- veresoonkonna haigusi, vähendavad tromboosiohtu ning leevendavad põletikulisi protsesse. Eriti head oomega-3 rasvhapete allikad on lõhelised, skumbria ja heeringas. Küüslauk (Allium sativum) - Vere kolesteroolitaseme langetamine, immuunsüsteemi tugevdamine. 2. Kaltsium oluline luukoe ülesehitamisel ja lihaskontraktsioonis. Defitsiidi korral krambid, liigeste valulikkus, jalalihaste jõu nõrgenemine, kasvuhäired. Sügava defitsiidi korral tekivad kergesti luumurrud. Magneesium oluline luukoe ülesehitamisel ja lihaste lõõgastumisel. Defitsiidi korral lihasvärinad, lihasnõrkus
lõhe Sisikond, luud 42 forell Sisikond, luud 40 koha Sisikond, luud 50 hõbeheik Sisikond, luud 50 tursk Sisikond, luud 55 mereahven Sisikond, luud 50 skumbria Sisikond, luud 40 kalad nahk 4 räim Pea, sisikond 35 räim Pea, sisikond, rood 55 suitsuräim Pea, nahk, sisikond, rood 60 heeringas Sisikond, rood, nahk 60 kanamunad koored 11
Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle. Mis on mälule hea? Valk on aju ja mälu jaoks ülimalt tähtis. Valku leiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest, kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist. Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust. Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, 8 brokkoli ja rooskapsas.Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud"
lest Sisikond, uimed 10 lõhe Sisikond, luud 42 forell Sisikond, luud 40 koha Sisikond, luud 50 hõbeheik Sisikond, luud 50 tursk Sisikond, luud 55 mereahven Sisikond, luud 50 skumbria Sisikond, luud 40 kalad nahk 4 räim Pea, sisikond 35 räim Pea, sisikond, rood 55 suitsuräim Pea, nahk, sisikond, rood 60 heeringas Sisikond, rood, nahk 60 kanamunad koored 11
ning kasvanud külmutatud kala, paneeritud kalatoodete ja kalapreservide osakaal. Selle põhjusteks on rikkalikum kalatoodete valik, elanike sissetulekute kasv ning tarbimisharjumuste muutumine. Oluliselt on suurenenud jahutatud lõheliste ja forelliliste tarbimine. Tõusutrende näitab ka kodumaiste mageveekalade tarbimine (jahutatud koha-, ahvena-, haugi fileede ja terve kala tarbimine). Vähenenud on pelaagiliste kalade (räim, kilu, heeringas, skumbria) tarbimine. Seoses EL-iga liitumise ning osade endiste turgude kaotamisega ei leia kõik kalatöötlemise ettevõtete tootmisvõimsused enam kasutamis- ja turustusvõimalusi. Eesti kalakasvatuse ja vähikasvatuse toodang peaks olema praegusest kümme korda suurem ja kohalikud veisiviljelejad võiksid siseturul jõuda 50% turuosani. Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel Eestis loodud päris suur võimekus vesiviljeluseks. Praegu müüvad Eestis vesiviljelejad
lahja linnulihavorst (väikeses koguses) linnuliha Kala ja kalatooted Rasvased ja kolesteroolirikkad kalad, nagu Heeringas (leotatult), makrell, tursk, skumbria, tuunikala, forell ja teised sardiinid, stauriid; kalamaks, kalamari, krevetid, mageveekalad kalakonservid 8 vere suurenenud kolesteroolisisaldus
.........................6-8 tk krevetid (salatis)...................50- 100 g krevetid.............................. 200- 250 g aedvili (keedetud)..................200 g aedvili (salatis)......................50- 75 g liha (sink ja vorstitooted).........50- 75 g puuvili..................................125- 150 g PÕHIROAD... kalafile...................................................150 g kala (terve/puhastamata/lame, nt lest)........300 g kala(terve/puhastamata/ümar nt skumbria)...250 g suitsukala...............................................150- 200 g liha ilma kondita.......................................125 g liha ilma kondita (pajaroogadele)...................75- 100 g liha kondiga.............................................175 g liha kondiga (pajaroogadele).......................125 g liha rohke kondiga.....................................175- 200 g täidis.......................................................75- 100 g part....................
Liigtarbimisel võib: · tekkida, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, · tõusta kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres, millega kaasneb kudede (nt. veresooned) kaltsifitseerimine ehk hüperkalkeemia, · sageneda urineerimine, kaduda isu, tekkida neerukivid. D Vitamiin on kõige "mürgisem" vitamiin. Hüpervitaminoos tekib lastel juba kümnekordsel ülemanustamisel. Allikad D Vitamiini allikateks on kala (eriti skumbria, lõhe, tuunikala ja makrell), kalamaksa- ja tursamaksaõli, liha ja maks, kanamunad, rasvane juust, seened, veisemaks, suvine või, pärm, vitamiiniga D rikastatud piim, päikesevalgus. E Vitamiin: Seattle Vähikeskuse teadlased viisid läbi 1300 mehe ankeetküsitluse. Neist pooltel oli diagnoositud eesnäärme vähk, need mehed moodustasid ühe uurimisrühma. Teises rühmas oli ligikaudu sama palju terveid mehi. Uurijaid huvitas küsimus, kas ja milliseid toidulisandeid,
Ookeani 140000 loomaliigist esineb 5-6 km sügavusel 600-700, 8 km sügavusel 120 liiki. Soolsus. Enamik liike on STENOHALIINSED, eriti vastsed. Liiga madala soolasisalduse korral on mereloomade mõõtmed väiksemad (nt. jõesuudmetes), see-eest magevee teod on riimvees väiksemad. Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria). Siirdekalad: lõhilasd ja tuuralised. Poolsiirdekalad: vobla, latikas, sasaan, siiad. Imetajad: vaalalised, loivalised (morsad, hülged). Peajalgsed: kalmaarid. Vooluvete nekton- kalad, vähid, imetajad, kohalikud ja siirdekalad. Mere zoobentos. Peaaegu kõik käsnad, sammalloomad, käsijalgsed, okasnahksed- peaaegu kõik esinevad täiskasvanuna bentoses. Vooluveekogude põhjas sogases vees: ussid, limused, putukad,vähid. Taimed rohkem madalas.
Selline tegevus tõstab ängistuse kahekordseks ja keskendusmisvõime väheneb poole võrra. 6 Mis on mälule hea? Valk on aju ja mälu jaoks ülimalt tähtis. Valku leiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest, kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist. Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust. Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, brokkoli ja rooskapsas. Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli. Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud"
12. KALA JA KALATOOTED. Maailmas tarvitatakse toiduks väga palju kala. Vanasti püüti merest peamiselt räime ja kilu, nüüdseks on kalade valik palju suurem. Kala on väärtuslik toiduaine, mille liha on õrn ja kiiresti seeditav, sisaldades palju vajalikke toitaineid, seal hulgas ka väga olulist Omega rasvhapet. Kala sisaldab ka seleeni, mis kaitseb inimorganismi vähirakkude arengu eest. Söögiks kasutatakse merekalu (heeringas, tursk, räim, lest, makrell ehk skumbria, meriahven, lõhe) ja mageveekalu (angerjas, haug, forell, koha, ahven, rääbis, särg, lõhe). Kalad liigitatakse töötlemisviisi järgi: eluskala, jahtunud kala, jahutatud kala, külmutatud kala, soolatud kala,erioolamine,vürtsisoolamine, suitsuatud kala, vinutatud kala, kuivatatud kala ja balõkk. Kalast kulinaaria tooted on pooltooted, mis on läbi teinud kulinaarse kuumtöötlemise (kalakotletid, kalatükid naturaalselt ja praetult, kalafilee) ja kulinaarsedtooted, mis on
Lestalised on lest ja hiidlest (paltus). Hauglasi iseloomustab pikk keha ja suur pea. Seljauim asub sabauime lähedal. Liha on lahja ja võrdlemisi luine. Tähtsam esindaja on haug (võib kaaluda 5...20kg). Makrelllased on üks tähtsamaid püügikalu. Neil on kaks seljauime, kusjuures tagumise seljauime ja sabauime vahel asuvad väikesed lisauimed. Soomused puuduvad. Liha on tihedakoeline, väikeste luudeta, tumedavõitu, rasva- aga samuti valgurikas. Nendeks on makrell (skumbria) ja tuunid. Viimastel on palju eri liike. Võivad kaaluda kuni 375 kg, valgusisaldus kuni 26% (kõrgeim meil müügilolevatest 12 kaladest). Makrelllastele lähedane on pelamiid. Kasutatakse soolatult, suitsutatult ja konservide valmistamiseks. Tuurlastel on piklik keha, mis on kaetud viie kilbireaga üks seljal, kaks külgedel ja kõhul. Soomused puuduvad. Seljauim asub sabauime lähedal. Sabauim meenutab tüüri
Tippköök Peamised toiduained : Rikkalik köögiviljade valik: mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, eriti hinnatud on spargel, artisokk ja porrulauk, ulatuslikud sampinjonikasvatused ja puuviljad. Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Toitude valmistamine Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid. Välditakse toiduainete purustamist ja segamist. Osatakse osavalt valmistada salateid ja kastmeid (arvatakse teatavat üle 3000 kastme retsepti) Vein on põhikomponent lihamarinaadide ja kalapuljongite koostises.
annaabi.ee 
