Tartu Kutsehariduskeskus IKT Koostas EESTI TURVAKLASSID Referaat Juhendaja Tartu 2012 Turvaklass on andmete tähtsusest tulenev andmete nõutav turvalisuse tase, väljendatuna neljaastmselisel skaalal ning kolmekomponendilisena, st kolme turvaklassi ühendina. Turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase väljendatuna neljaastmelisel skaalal.1 Eesti turvaklassidele on ette nähtud võimatus muuda andmeid selleks volitamata inimeste poolt, lisaks on tähtis ka see, et oleks võimalik leida andmete allikaid ning et andmed oleks tõestatavad. Terviklusnõudetele on kindlaks määratud erinevad nõuete tasemed, mis on paika pandud arvestades olulisuse järjekorda. Nendeks on: andmeallika tõestatavus andmeallika tuvastatavus volitamatu muutmise tuvastatavus
Biomassil põhineva soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama olelusringi hindamine Koostaja: Triin Rist Tööstusökoloogia II Artiklis uuriti elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama keskkonnamõjusid. Uuring viidi läbi kolmel esineval skaalal (mikro, väike ja keskmine). Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks.
(emotsioonid) mõtted seoses vaidlustamine. mõtted (nö oma esialgset selles situatsioonis selle positiivsed negatiivset mõtet (ühesõnalised). situatsiooniga Milliste mõtted). praegu. Palun hinda iga (pikemad laused). küsimustega saab oma mõtet 1-10 Palun hinda iga neid mõtteid Palun hinda iga Palun kirjuta skaalal (kui oma mõtet 1-10 kahtluse alla oma ratsionaalset ainult number 1- tugevalt see mõte skaalal (kui seada? Palun esita mõtet 1-10 skaalal 10 skaalal. sinu pead läbis) tugevalt see mõte iga mõtte juurde (kui tugevalt see sinu pead läbis) küsimus mõte sinu peas on). 1. Ma olen Ma olen nii Millal koguaeg
8)Korrelatsioonianalüüs Kui suur seos on vastanute vanuse ja haridustaseme vahel? Seos puudub. Iseseisevtöö nr 2 1) Risttabel a) Küsimus Mis erialal te õpite? b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Bioloogia erialal õpib 6 vastajat, integreeritud loodusteadustes 8 vastajat ning keskkonnakorralduse erialal 5 vastajat. 2) Kirjeldavad arvnäitajad a) Küsimus - Kui väga te ootate jõule? Anna hinnang skaalal 0...100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga. b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Keskväärtus oli 67,2 ehk üle poolte vastajatest ootavad jõule. 3) Võrdlev tulpdiagramm a) Küsimus - Kas sõbra või tuttavaga elades oled aktiivsem suhtleja kui üksinda elades? b) Kujundatud ja korrastatud tulemus c) Järeldus Koos sõbra või tuttavaga elades oled aktiivsem suhtleja kui koos vanemate või üksinda elades. 4) Kihtdiagramm
Kui mõõdetav suurus on täisarvuline langeb põhiskaala kokku nooniuse skaalaga [Pilt 3]. Pilt 3. Abiskaala langeb kokku põhiskaala täisarvuga, lugem on 5.00 (mm) Kui mõõdetav suurus ei ole täisarvuline, siis ei lange nooniuse alguspunkt kokku põhiskaalal oleva täisarvuga [Pilt 4]. Pilt 4. Mõõdetav suurus ei ole täisarvuline. Nooniuse skaala ehk abiskaala on jaotatud võrdseteks osadeks, kus iga vahe on kümnendik (0.1) mm suurune. See arv, mis langeb nooniuse skaalal kõige paremini kokku põhiskaala täisarvuga (lugedes vasakult paremale) lisatakse täismillimeetritele kümnendikena juurde, antud juhul 0.7 mm ehk 5+0.7 = 5.7 mm on mõõtetulemus [Pilt 5]. Pilt 5. Number 7 nooniuse skaalal langeb kokku põhiskaala täisarvuga. Kusjuures nooniuse skaalal iga võrdne (0.1 mm) osa jaotub veel omakorda võrdseteks osadeks ja nihiku parim mõõtevõime sõltub sellest. Antud nihiku parim mõõtevõime on 0.02 mm. On näha, et 0.7 mm
/1/ Vedeliktermomeeter Vedeliktermomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud ühtlase siseläbimõõduga peenikesest paisumistorust. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust või toluooli. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja selle skaalajaotise vahe on 0,1 kraadi. /2/ 4 Fahrenheit skaala Ameerikas on praegu laialdlaselt kasutusel Fahrenheiti skaala. Gabriel Daniel. Farenheit oli Saksa füüsik, kes valmistas oma elavhõbeda termomeetri aastatel 1714 - 1715. Farenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0
........................................................................................................ 19. Kas Te peate lähitulevikus võimalikuks, et Eestisse asub elama ka teisest rahvusest ja rassist inimesi suuremas arvus kui senini? JAH EI EI OSKA ÖELDA EELISTUSED SISSERÄNDAJATE OSAS 20. Milliseid inimesi eelistate, kes Eestisse elama asuksid? Palun hinda järgnevaid tabeleid. Palun hinda alljärgneval skaalal (tõmba ring ümber numbri). Eelistan, et Pigem Pigem ei Ei soovi, et Päritolu maailmajagude järgi Ei oska öelda tuleks eelistan eelista tuleks 20.1. Aasiast (nt Hiina, Korea, India, Afganistan) 1 2 3 4 5 20.2. Euroopast
Terast karastatakse kuumutamise ja järsu jahutamise abil. Kaks tähtsat metalli omadust on kõvadus (võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile) ja sitkus (omadus koormamisel taluda väliskoormust). Kõvadus oluline vältimaks kulumist, sitkus vältimaks purunemist kokkupõrgetel. Selleks, et muuta terast sitkemaks, seda lõõmutatakse. Lõõmutamine (tempering) on meetod terase sitkemaks muutmiseks. Sitkust määratakse Charpy skaalal, kus mõõdetakse jõudu, mis on vajalik testtüki katki tegemiseks. Lõõmutamiseks terasobjekt kõigepealt kuumutatakse allapoole terase kriitilise temperatuuri, kus teras hakkab kõvenema. Metall peab täielikult ühtlaselt läbikuumenema, seega sõltub lõõmutamise aeg esemete paksusest. Pärast läbikuumenemist eemaldatakse asjad ahjust ja lastakse õhus jahtuda. Lõõmutamine muudab terase struktuuri - muutub kõvaduse ja sitkuse suhe
ehkki ei tee otsestkahju). Kui jah, siis kas seda on juhtunud sageli. Kommenteeri. ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. Kuidas hindate kooli taset 5-palli skaalal (1=väga halb, 2=halb, 3=rahuldav, 4=hea, 5=väga hea) - Üldine tase 12345 - Tundide ülesehitus 12345 - Õpetajate kompetentsus 12345 Palun hinnake kooli esimesel aastal õpitut ja teisel aastal õpitut 5-palli skaalal (1=väga halb, 2=halb, 3=rahuldav, 4=hea, 5=väga hea)
Näited: 1. Millise eriala töötajaid ja kui palju vajate viie aasta jooksul? Kui erialade loetelu ette ei anta, siis kooli tegevusega mitte kursis olev vastaja võib teadmatusest jätta mõne eriala spetsialistide vajaduse mainimata. Kasutatavad skaalad ,Jah-Ei' skaalat saab kasutada fakti olemasolu või mitteolemasolu kinnitamiseks, kuid mitte hinnangu andmiseks sündmusele või protsessile. Väga vähesed inimesed on must-valge maailmavaatega ja sellisel skaalal hinnangute andmisel jäävad paljud vastajad hätta. Numbrilise diskreetse skaala korral annab vastaja hinnangu, teades skaala otspunktide väärtusi. Enamlevinud on 5-, 7- ja 10-punkti skaalad. Ühes küsitluses ei ole soovitav kasutada erineva pikkusega skaalasid. Näide väitena esitatud küsimuse skaalast: Palun vastake 5-palli skaalal, kus 1 ei nõustu üldse ja 5 nõustun täielikult. Skaala sobivus
Kasu inimestele – turism, viljakad mullad, ehitusmaterjal (tuff), geotermaalenergia, rikkalikult maavarasid (kuld, hõbe, vask, maagid). Maavärinad Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kolde sügavus on aga erinev ning oleneb laamapiiri tüübist: 1) Ookeani keskahelikus – paari km sügavused 2) Kuuma täpi piirkonnad ning mandrilaamade põrkumine – kümneid km sügavused 3) Subduktsioonivööndis – kuni 670 km sügavused Mercelli skaalal mõõdetakse maavärinaid pallidega (1-12) purustuste põhjal, Richteri skaalal mõõdetakse skaalal 1-10 ning skaala on logaritmiline. Kaasnevad nähtused – tulekahjud, veetaseme tõusud ja langused, tsunamid, maalihked. Maa sfäärid Litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa Pedosfäär – maakoore pindmine kiht, mullastik Hüdrosfäär – veestik Atmosfäär – õhkkond Biosfäär – elusorganismid
Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine. Epitsenter on koht maapinnal, täpselt kolde kohal. Koldest hakkavad levima seismeilised lained, mis on kõige tugevamad epitsentris. Seismelisi lained on kahte moodi: 1. Pikilained- levivad kiiresti 2. Ristlained- liiguvad 7km/s, ei läbi vahevööd Kui maavärin toimub ookeanipõhjas, siis võib sellega kaasneda hiidlaineid, ehk tsunami. Maavärinaid mõõdetakse seismograafiga magnituudides (Richteri skaalal). Varem mõõdeti maavärinaid pallides (Mercalli skaalal). Maavärinad esinevad laamade kokkupuute aladel. Vulkaan on laavat purskav tulemägi. Magma on maasees tulivedel kivimi mass. Laava on maapinnal või kivimilõhedes hangunud magma. Kuulsamad vulkaanid on: Etna, Vesuuvi, St. Helena. Vulkaanid jaotatakse: 1. kilpvulkaanid (katab maad kilbina) 2. kihtvulkaanid (moodustab koonuse) Vulkaanide jaotus: 1. aktiivsed vulkaanid 2. passiivsed vulkaanid 3. kustunud vulkaanid
mõõtühik kelvin. Üks kelvini skaala jaotus on võrdne ühe Celsiuse skaala jaotusega [1. ] Rankine'i skaala Rankine'i skaala on soti füüsiku William John Macquorn Rankine'I (1820-1872) poolt 1859. aastal kasutusele võetud termodünaamiline temperatuuriskaala, mis kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullpunktiga. Jää sulamispunkt on Rankine'i skaalal 459,67 °R. Rankine'i temperatuuri sübmboliks on °R vahel ka °Ra. Seega on Ranine'i skaala jaotus võrdne Fahrenheiti skaala jaotusega. Rankine'i termomeetrit kasutatakse veel mõningates maades, kus pole üle mindud SI-süsteemi mõõtühikutele. [3. ] Fahrenheiti skaala Fahrenheiti skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1714. aastal kasutusele Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit(1689-1736). Tema loodud soojuspaisumisel
P2 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on kõvadus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel 2. Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Ei 3. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? HRA 4. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust 5. Milline on koormus ja otsik Vickersi meetodi korral? Otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N 6. Kuidas valitakse Vickersi meetodil koormus? Sõltuvalt uuritavast materjalist 7. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Vickersi meetodiga materjali kõvadus? Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust 8
kuhjelised pinnavormid-setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee, jää poolt -liivarand, delta, orulamm, oos, otsamoreen, luide tehispinnavormid - inimtegevus - terassid, hüppemäed, kaevandused kurdmäestik-kahe laama kokkupõrkel, teravad mäed pangasmäestik koosneb mäeblokkidest, mis liigub maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav lauskrannikud-kuhjav (mars) rannapinnavormid - maasäär tuul -seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass
Tarbijauuringu ankeet Tööstressi vältimise võimalused Lugupeetud uuringule vastaja! Palun Teilt järgnevalt 10 minutit aega, et saaksime analüüsida inimeste teadmisi ja valikuid puhkamiseks ja lõõgastumisel. Oleme valmistanud ette küsimused kolmes valikus. Esiteks tulevad vastused 3 punkti skaalal, teiseks saate vastata loominguliselt vabavastusena ja kolmandaks on tegemist JAH/EI vastustega. Ei vastuse puhul saab kirjutada omapoolse variandi. Loodame, et tänu küsimustikule vastamisele saate ka ise positiivset mõtteainet ja kasulikku eneseteadvust. Kõigi vastajate vahel loosime välja reisi Aafrikasse, Ghana looduse keskele. Aitäh juba ette vastamast ja kui tekib küsimusi, siis kontaktaadress [email protected].
Eesti potentsiaal puhkusesihtkohana Vaba aja reise teinud elanikkonna Mis huvitab reisijaid Eestis Eesti tugevad küljed Huvi Eestisse reisimise vastu Eesti nõrgad küljed grupid Poola 2010 Geograafilisest Vaatamisväärsustest ja tegevustest (skaalal: 5- väga (skaalal: 5- väga huvipakkuv, 1- Need, kes ei pidanud asukohast tulenevalt Eestis nimetasid vastanud kõige huvipakkuv, 1- üldse üldse mitte huvipakkuv; Eestisse reisimist on Poola elanikele huvipakkuvamana looduslikult mitte huvipakkuv; sulgudes keskmine hinne) tõenäoliseks,
Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Ek=3/2kT Temperatuur – füüsikaline suurus, mis on kehas sisalduva soojusenergia peamiseks mõõduks. Ühe molekuli keskmine kineetiline energia on võrdeline keha temperatuuriga. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk –273 °C Celsiuse skaalal. 273 K on 0°C 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks? Esita isotermilist, isobaarilist ja isokoorilist protsessi kirjeldavad seadused sõnaliselt, valemitena ja graafiliselt. Protsess – gaasi oleku muutus Isoprotsess – gaasiga toimuv protsess, mille käigus üks oleku parameetritest jääb muutumatuks
=± max*(An/A1) - mõõteriista täpsusklass (%) An- mõõteriista mõõteulatus ehk niminäit A1- mõõteriista näit 3. Mõõteriista taandatud viga Mõõteriista taandatud veaks nimetatakse absoluutse vea ja mõõteriista niminäidu suhet, mis on väljendatud protsentides. =(A/An)*100% - mõõteriista taandatud viga protsentides A- absoluutne viga An- mõõteriista niminäit Elektriliste mõõteriistade skaalal on märgitud mõõteriista täpsusklass. Arv, millega tähistatakse täpsusklassi, näitab mõõteriista suurimat lubatavat taandatud viga. max=(Amax/An)*100% max, %: 0.05; 0.1; 0.2; 0.5; 1.0; 1.5; 2.5; 4.0 Mida väiksem on number täpsusklassi reast, seda täpsem on mõõteriist Mõõteriista skaalal tähistatakse täpsusklassi alljärgnevalt: a.) 1,5 b.) 1,5 Ülesanded peavad olema konspekti lõpus. 4. Mõõteriista konstant ja tema tundlikus
hendatud elektroskoobi thjenemiseks kujunes aga mitu sekundit. Kas voolutugevus oli suurem puupulgas vi metallvardas? Phjenda. Voolutugevus oli suurem metallvardas, sest metallvardas on rohkem vabu laengukandjaid. Laeng lheb kiiremini Maasse. 8. Teisenda. 0,005A = 5 mA 350mA = 0,35 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise vrtus ja ampermeetriga mdetud voolutugevus? Ampermeetri mtepiirkond on 0A - 10A. (skaalal: suuri kriipse - 11, kahe suure kriipsu vahel on kriipse 1, kokku - 10; ampermeetri nool on viienda vikese kriipsu peal) Skaala jaotise vrtus on 0,5A Mdetud voolutugevus on 2,5A 10. Taskulambipirnis on voolutugevus 200mA. Kui suur elektrilaeng lbib taskulambipirni 2 minuti jooksul? Andmed: I= 200mA = 0,2A I= q/t q= I*t t= 2 min = 120s q= 0,2A * 120s = 24C q= ?
19 10 5 25 2,5 12,5 89,29 0,30 60,00000 500,00000 8,33333 20 5 2,5 26,5 2,65 6,625 94,64 0,15 60,00000 1060,00000 17,66667 =2,8 V Ampermeeter: 0,5 xmA Voltmeeter: 0,1 xV Kasutatud mõõteriistad Ampermeeter Mõõdetav suurus: Voolutugevus I; *Amper+. Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist. Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xmA 100xmA Täpsusklass: 1,0 Jaotiste arv skaalal: 100 Voltmeeter Mõõdetav suurus: Pinge U; *Volt+ Mõõteriista tüüp: numbriline mõõteriist Kasutatavad mõõtepiirkonnad: 0xV 28xV Täpsusklass: 1,5 Jaotiste arv skaalal: 50. Vooluallika kasutegur ARVUTUSED Iga mõõtmise jaoks on leitud kasulik võimsus: Iga mõõtmise jaoks on leitud kasutegur: 100,00 98,00 96,00
8.Miks on tsunamid ohtlikud? V: Nad tekitavad suuri kahjustusi ja purustusi. Jõud on tugev ja ta pühib kõik teelt ära. 9.Millistes piirkondades maakeral esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Laamade äärealadel. 10.Kuidas liiguvad laamad aladel, kus esineb sageli maavärinaid? V:Põrkuvad kokku. 11.Milleks kasutatakse seismograafi? V:Seismograaf on mõõteriist, millega mõõdetakse maavärina tugevust. 12.Millisel kahel moel mõõdetakse maavärinate tugevust? V:Richteri skaalal magnituutides ja Mercalli skaalal pallides. 13.Too välja põhjused miks just Jaapanis esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma?
Mõõeriista nr. N49158 Mõõtepool 1 andmed = 314,16 rad/s Mõõtepiirkond 2A 200 mV; N1 = 760 keerdu l = 0,25 m D = 0,15 m vahelduvvool N = 360 täpsusklass 0,5 ±0,5% + 20 dgt S1 =47,8 mm2 Jaotiste arv 100 skaalal ARVUTUSED Funktsiooni f(x) eksperimentaalsed väärtused: Näiteks: Solenoidi magnetväli Funktsiooni f(x) teoreetilised väärtused: Näiteks
NAATRIUM JA KAALIUM AATOMI EHITUS AATOMI OMADUSED NAATRIUM: 1. värvvuselt hõbevalge metall. 2. pehme, saab noaga lõigata, plastiline 3. Naatriumi tihedus on 0,97 g/cm3 4. sulamistemperatuur on 98 kraadi 5. Kõvadus 0,5 (Moshi skaalal) KAALIUM: 1. värvuselt sinakas-hõbevalge metall 2. pehme, saab noaga lõigata, plastiline 3. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. 4. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C 5. Kõvadus 0,4 (Moshi skaalal) KEEMILISED OMADUSED (VÕRRANDITENA) Mõlemad väga aktiivsed, leelismetallid, oksüdatsiooniastmed ühendites +1. Naatrium ja kaaliumoksiidid on tugevalt aluselised. 1. Reageerivad hapnikuga, moodustub naatriumi puhul naatriumperoksiid, kaaliumiga
nimetatakse protsessi isohooriliseks. Kui muutumatu on temperatuur, nimetatakse protsessi isotermiliseks. Isoprotsessid on ideaalse gaasi olekuvõrrandi rakendamise erijuhud. = m0v F = m*a = m*v/t 0 K = -273,15 °C p = C*1/V, kus T = const p = C1*T, kus V = const pV = m/M*RT (ideaalse gaasi olekuvõrrand) R = pV/T, kus m/M = 1 V = C1*T, kus p = const k võrdetegur energia ja abs. temperatuuri vahel m mass M molaarmass F jõud U siseenergia t temperatuur Celsiuse skaalal T temperatuur Kelvini skaalal t aeg impulss p rõhk (Pa, at, mmHg) V ruumala Q soojushulk (J, cal) T temperatuur m0 molekuli mass n molekulide kontsentratsioon (1/m³) v molekuli kiirus C1, R konstantne suurus
et vägivaldne mõtlemine oli suurem rahuliku mängu puhul ja väiksem vägivaldse mängu puhul. Kaasa haaratavust mõõdeti sellistele küsimustele nagu ,,Kas olid tugevalt haaratud mängust?", ,,Kas panid tähele enda ümbertoimuvat tegevust?", ,,Kas olid haaratud mängu eesmärgist?", etc. Küsimustele vastati seitsme palli süsteemis, kus 1 tähendas mitte üldse ning 7 täielikult. Katses osalenud inimesed mängisid videomänge keskmiselt 29 tundi nädalas. Sarnasus seitsme punkti skaalal mängude vahel osalejate arvates oli keskmiselt 3.27 ning mängude elulähedus seitsme punkti skaalal keskmiselt 3.12. Testi tulemusena järeldati, et tehnoloogia areng on suurendanud mängijate sisseelamist, kuid mingeid märgatavaid muutusi inimese agressiivses mõtlemises see kaasa pole toonud. Vägivald ei mõjutanud mängu sisse elamist või agressiivseid mõtteid, kuid võis suurendada vaenulikkust. Seda viimast järeldust ei peaks tõlkida tingimata vägivalla mõjuna.
on klaaskestas, mis võib vastavalt vajadusele olla väga erineva kuju või suurusega. Paisuva ainena kasutatakse sageli elavhõbedat, piiritust, etanooli, metüülbenseeni või toluooli. Suure temperatuuri vahemiku korral ka vedelat galliumi. Vedelik täidab mahuti ja osaliselt ka peenikese toru. Vedeliku ruumala muutumisel ehk termomeetri soojenemisel või jahtumisel vedelikusamba pikkus paisumistorus muutub. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru , seda pikem on termomeetri skaalal 1 kraad. Otstarbest sõltuvalt võib vedeliktermomeetritel olla erisugune väliskuju, pikkus, mõõtepiirkond ja jaotise väärtus. Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Vedeliktermomeetritega mõõdetakse üldjuhul inimeste või loomade temperatuuri. Manomeetriline termomeeter koosneb kinnisest süsteemist, selle põhiosadeks on
Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, mille abil saab vabastada kütustes salvestunud soojust. Põlemistingimused: 1) Hapnik 2) Materjal tuleb soojendada süttimistemperatuurina NAFTA EHITUS Naftal puudub valem (segu igast ainetest). Nafta ehitusest: Pikad hargnemata süsinikuahelad _._._._._._._._._ Lühikesed sirged süsinikuahelad _._._ _._._ _._ Hargnenud süsinikuahelad NAFTA KÜTUSTE TOORAINENA Destillatsioon: Bensiin 40-210 kraadi C skaalal Ligroiin 120-210 kraadi C skaalal Petroolium 150-320 kraadi C skaalal Diiselkütus 150-360 kraadi C skaalal Gaasiõli 230-360 kraadi C skaalal Solaarõli 300-400 kraadi C skaalal Masuut poolvedel jääk Krakkimine ahelate lühendamine. Reformimine ahelate hargnevaks muutmine. Rafineerimine polümeriseerimise tõkestamine (aine töötlemine ainega, mis ei luba tekkida pikki ahelaid). VEDELKÜTUSTE KVALITEEDINÄITAJAD
o Suuline tavaõigus nn kohtupidamine Tavade autoriteet põhineb enamasti austusel, neid järgitakse vabatahtlikult. Tava Ühiskondlik Kolmanda isiku otsus kokkulepe Kõlblus ,,Kõlbluse" sisu avaldavad hinnangulised kategooriad nagu hea ja kuri. Kõlblusnormid on kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlbeline mida peetakse õigeks, austusväärseks. Kõlvatu millegi kirja, halva, hukkamõistea suhtumine. Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik.
kaltsiit, dolomiit, kips või settekivimites. Kaltsiumit kasutatakse ehituses tsemendis, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, värvides ja juustu valmistamisel. Seda on ka kriidis, kipsis ja paberis. Kaltsium on väga aktiivne. Seda peab hoidma õlis, kuna kokkupuutel vee või õhuga süttib see põlema või plahvatab. Oksiidi tüübilt on see tugeva aluseline. See on hõbevalge, tihedusega 1,55g / cm3. Kaltsium sulab 839 kraadi juures ja keeb 1484 kraadi juures celsiuse skaalal. Toa temperatuuril on kaltsiumi agregaatolek tahke. Kaltsium avastati Londonis 1808 Sir Humphrey Davy poolt. Koostatud: Risto Lindmäe 9B Kasutatud materjal: A. Dingle Perioodilisus tabel. Keemilised elemendid millel on jumet. http://web.zone.ee/chemistry/Ca.htm http://www.wikipedia.org/wiki/Calcium#Occurrence
Lendorava elupaiga töö Abiootilised Biootilised Maastiku Inimmõju tegurid tegurid skaalal tegurid tegurid Öine eluviis Kasutab oravate Elupaigaks Elupaikade raie pesasid vanemad kuuse- segametsad ja haavikud Esineb Vana herbivoor Elupaikade Lendorava Maailma isoleeritus ja kaitsega troopilises kadumine tegelemine
a) Kui jah, siis kas toimus edasilükkamine, tegevusest loobumine või oli tegemist pikema protsessiga? EI 3. Innovatsioon ja riiklik tellimus. Kas on mingit innovatsiooni, mille sisseviimine toimus riikliku tellimuse jaoks? a) Kui jah, kas innovatsioon oli riikliku tellimuse nõudena või mitte? EI 4. Mis oli tõukejõuks innovatsiooni taga, hinnake olulisust skaalal: väga oluline, oluline, väheoluline ning ei olnud. Ei toimunud innovatsiooni a) Kõrgem juhtkond, omanikud b) Keskastme juhtkond c) Eelarve ettekirjutatud struktuurist lähtuv d) Seaduse muudatustest tulenev e) Partnerfirmade tegevusest tulenev f) Uued poliitilised prioriteedid g) Avalik õiguslike organisatsioonide mõju h) Tarnijate mõju i) Klientide mõju (ettevõtted)
Ameerika maailmajaos , Haiti Vabariigis, PortauPrince linnas Kariibi ja PõhjaAmeerika mandrilaamade nihkumine Järgnes tsunaami,mis suudeti lokaliseerida 12.jaanuaril 2011,kell 16.53 kohaliku aja järgi Maavärina kolle asus : 13 km sügavusel maa sees 7.0 magnituuti Richteri skaalal 16 sekundit Haiti valitsuse Erinevatel andmetel andmetel umbes kuni 220 000 või 300 000 inimest 360 000 inimest PortauPrince linnas, milles sai kahjustada või hävines 60 80 % hoonetest. PortauPrince, Jacmale ja teiste asulate piirkonnad, mis asusid maavärina epitsentris Umbes 1,5 milj 1,8 milj inimest jäid kodutuks
A. Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 10. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Student Response Feedback A. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust B. Õhukeste materjalide korral C. Termotöödeldud duuralumiiniumi korral Student Response Feedback D. Karastatud terase puhul E. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust Score: 7/7 11. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu?
* B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 10. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Student Response * A. Termotöödeldud duuralumiiniumi korral * B. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust C. Õhukeste materjalide korral D. Karastatud terase puhul E. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust Score: 7/7 11. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu?
Otsikuks on kuul (läbimõõt 10; 5; 2,5; 2; 1 mm) ja koormus on 9,8 kuni 29430 N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud Score: 6/6 10. Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Student Response A. Termotöödeldud duuralumiiniumi korral B. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust C. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust D. Õhukeste materjalide korral E. Karastatud terase puhul Score: 7/7 11. Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Student Response A. HB
N B. Otsikuks on koonus tipunurgaga 120 kraadi ja koormus 1470 N ning eelkoormus 98 N C. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N D. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 10 . Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Student Response A. Õhukeste materjalide korral B. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust C. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust D. Termotöödeldud duuralumiiniumi korral E. Karastatud terase puhul Score: 7/7 11 . Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Student Response A. HRC B. HV C. HRB D. HB E
keha sissetungimisel 2. Materjali võime taluda purunemata koormusi 3. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile 4. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Vali üks või enam: 1. Jah 2. Ei Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Vali üks või enam: 1. HV 2. HRA 3. HRB 4. HB 5. HRC Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Vali üks või enam: 1. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust 2. Karastatud terase puhul 3. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust 4. Termotöödeldud duralumiiniumi korral
Allegro- kiiresti, rõõmsalt Presto-väga kiiresti Prestissimo ülikiiresti Muud tähtsat teksti selle kohta : Tempo märgitakse helitöö algusesse vasakult noodijoonestiku kohale itaaliakeelsete terminitega. Alates 19. Sajandist kasutatakse ka emakeelseid sõnu. Tempo täpsemaks kindlaksmääramiseks kasutatakse austerlasde J. N. Mälzeli leiutatud metronoomi. See oli algselt kolmnurkse kujuga mehhaaniline seadeldis rütmiüksuste mõõtmiseks minutis. Vertikuaalselt asetseval skaalal metronoomi keskel on märgitud tempod ülalt alla kiirenevalt. Vedruga kellemehhanism paneb liikuma pendli, mida saadab kuuldav tiksumine.Pendlil on raskus, mille asukohta saab muut, ning sellest sõltuvalt metronoom tiksub kas kiiremini või aeglasemalt. Mida kõrgemal on pendlil olev raskus, seda aeglasemalt see tiksub. Tänapäeval kasutatakse erivena kujuga digitaalseid metronoome.
ühikut, tähis on ,,c" Liiter Ruumalaühiku nimetus Sukeldumismeetod Keha ruumala määramise viis Mõõteriist Seadeldis, mille abil toimub mõõdetava suuruse võrdlemine mõõtühikuga Skaala Mõõteriista osa, mis koosneb numereeritud kriipsukeste süsteemist Osuti Mõõteriista osa, mis osutab mõõdetava suuruse väärtusele skaalal Mõõtesilinder Silindriline anum vedelike ruumala mõõtmiseks Mõõtmine Antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise samaliigilise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks Füüsikaline suurus Mõõtühikuga arv, iseloomustab arvuliselt keha või nähtuste omadust Meetermõõdustik Mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on 1 meeter, 1 kilogramm ja 1 sekund
5 4 3 2 1 1 1 0 Jah Ei Joonis 3. Jaotus taaskasutuse olulisuse järgi .1. Jah vastajate olulisus Järgmisele küsimusele vastasid need, kes pidasid oluliseks rõivaste taaskasutust ja pidid seda hindama 5 palli skaalal. Enamus vastajad pidasin üsna oluliseks rõivaste taaskasutust. Kuuele inimesele oli see oluline 5 palli skaalal 3 palli, kümnele inimesele oli 4 palli ja ühele inimesele oli 5 palli skaalal 5 palli. (vt. joonist 4) 6 Jah vastajate olulisus 7 6 6 5
Kruvik Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99)
TÖÖ PEALKIRI: Rasvasisalduse määramine TÖÖ EESMÄRK JA PÕHIMÕTE: Töö eesmärk on määrata piima ja rõõs koori rasvasisaldus.Meie määramasime Gerberi meetodiga.Meetodi põhimõte on järgmine:valgu hüdrolüüsitakse väävelhappega,rasv eraldatakse tsentrifuugimisel.Rasva eraldamise kiirendamiseks lisatakse isopentüülalkoholi.Tulem loetakse bütoromeetril skaalal. KATSE KÄIK.Butüromeetrisse mõõdetakse 10 ml väävelhapet, lisatakse pipetiga 5 ml vett ja 5 ml kohupiima.Pipeti ots hoiakse vastu butüromeetri seina 45°C nurga all.Seejärel lisatakse 1 ml isopentüülalkoholi.Butüromeetri kael puhastatakse, butüromeeter suletakse kuiva kummikorgiga ja loksutatakse butüromeetrit 2-3 kordaümber, et hape seguneks täielikult lahusega.Pärast valkude lahustamist asetatakse butüromeetrid 5 minutiks 65±2°C veevanni
0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 1 2 4 Vaatamata sellele, kuidas paikneb nurk sa pead ALATI paigutama `T' nurga tippu. Nüüd sa oled valmis. 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 1 2 4 Leia skaalal 0° ja liigu mööda suurenevaid kraade. Kui sa jõuad täiskümneni (30°) ole ettevaatlik!!! 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 1 2 4 Nüüd sa pead hoolikalt vaatama 1° jaotistele. Milline on nurga suurus? 0011 0010 1010 1101 0001 0100 1011 1
c. Otsikuks on kuul läbimõõduga 1,588 mm ja koormus 980 N ning eelkoormus 98 N d. otsikuks on neljatahuline teemantpüramiid, kus tahkude vaheline nurk on 136 kraadi ja jõud on 9,8...980 N Score: 6/6 Küsimus 10 (7 points) Millistel juhtudel on soovitatav mõõta Rockwelli meetodi B skaalal materjali kõvadust? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Õhukeste materjalide korral b. Karastatud terase puhul c. Kui on vaja mõõta üksikute struktuuriosade kõvadust d. Mitteraudmetallide ja -sulamite kõvadust e. Termotöödeldud duuralumiiniumi korral Score: 7/7
skaalaga termomeetreid. Tema leiutatud termomeetritel on sümboliks °F ja skaala on on jaotatud Fahrenheiti kraadideks. 1940. aastani kasutati Fahrenheiti termomeetreid ka Eestis 1 °F = °C *(9/5) + 32 Réaumuri skaala Rene Antonie de Réaumuri termomeetrit nimetatakse piiritustermomeetriks, mille sümboliks on °Re. Selle termomeetri skaala on jagatud 80 võrdseks osaks ehk Réaumuri kraadiks. Selline skaala võeti kasutusele 1730. aastal. Réaumuri skaalal on vee keemis temperatuur 80 kraadi ja jää sulamis temperatuur 0 kraadi. 1 °C = 0,8 °Re. Celsiuse skaala Anders Celsius võttis aastal 1742 kasutusele termomeetri, mille skaala oli jaotatud sajaks. Vee keemispunkt oli 0 kraadi ja jää sulamispunkt -100 kraadi. Aastal 1745 keeras Karl Linne selle skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadi. Sellise skaalaga termomeetrist sai enim kasutatav
Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. Rene Antonie de Réaumuri termomeeter, mille skaala on jagatud 80 võrdseks osaks võeti kasutusele 1730. aastal ja sübmboliks on °Re. Réaumuri skaalal on jää sulamistemperatuur 0 kraadi ja vee keemistemperatuur 80 kraadi. Reaumuri termomeetrit on nimetatud ka piiritustermomeetriks. Anders Celsius võttis 1742. aastal kasutusele termomeetri, mille skaala oli jaotatud sajaks. Sellel
https://et.wikipedia.org/wiki/Tants(01.27.2017) 3.Wikipedia The Free Encyclopedia: Dance https://en.wikipedia.org/wiki/Dance(02.09.2017) 14 Küsimustik 1) Vanus ….. 2) Spordiala millega tegeled …………………………………………………………… 3) Subjektiivne hinnang enese tantsulisuses 10 palli skaalal(1 olles väikseim ja 10 suurim) ……... 4) Milliseid tantsuliike oskate? …………………………………………………………………………………………………………… . 5) Rütmi taju 10 palli skaalal(1 olles väikseim ja 10 suurim) Kas tantsid muusikasse ja rütmi järgi või õõtsud lihtsalt muusika saatel?.................................................................................................................
Kas teised nevad mind samasugusena nagu nen mina ise? Enda paremaks tundma_ppimiseks on kasulik teada, kuidas teised Sind tajuvad. 1 Hinda ennast iga omadusepaari puhul 5-pallisel skaalal (niteks: 1 - suletud, 2 - pigem suletud, 3 keskmine, 4 pigem avatud, 5 avatud). 2 Seejrel anna omadusteleht (hea, kui seal ei oleks nha Sinu enda hinnanguid) m_nele oma tuttavale, s_brale v_i pereliikmele ja palu tal sama skaalat kasutades hinnata, millisena tema Sind neb. Suletud 1 2 3 4 5 Avatud Vhene eneseusaldus 1 2 3 4 5 K_rge eneseusaldus
Üks laastavaim orkaan oli Katrina (2005), mis tekitas 108 miljardit dollarit väärt kahju ning mis tappis 1245-1836 inimest. New Orelans oli üleujutatud ning inimesed pidid tihti kanuuga ringi sõitma, kuna vett oli linnas nii palju. Tornaadod Tornaado ehk tromb on pööris, mis kontakteerub aluspinnaga Kaasneb äike Esineb kõige tihedamini USA-s, kuid on ka Eestis olnud Tugevust mõõdetakse Fujita-Pearsoni skaalal (EF0-EF5). Viimane on nii tugev, et võib isegi asfaldi tee pealt minema viia Tornaado Nebraskas 2013.aastal Hukkus 1, vigastada sai üle kümne inimese Tornaado Itaalias 2015. aastal Keegi ei saanud viga ega hukkunud Kasutatud kirjandus https://www.thinglink.com/scene/489051093351792642 http://e-ope.khk.ee/ek/2012/eesti_keel_1/isikunimed.html https://annaabi.ee/Orkaan-Katrina-m121252.html https://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan https://et.wikipedia
annaabi.ee 
